Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KT Viirused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viirused – nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke
Viiruse ehitus:1)ümbris, 2) kapsiid , 3) genoom
Virioon – viirusosake väljaspool rakku
Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi
Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku
Genoom – DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused
Genoomides on olemas 3 sorti geene:
1) replikatsioonigeenid / valgud – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise,
2) regulaatorgeenid /valgud – mõjutavad peremeesraku ainevahetust,
3) struktuurgeenid/valgud – kindlustavad viirusvalkude sünteesi
Elus või eluta?
Elus organismid
Eluta organismid
Ehituses on valgud ja nukleiinhapped
Puudub ainevahetus
Evolutsioneeruvad
Ei paljune ilma peremeesrakuta
Muteeruvad
Puudub rakuline ehitus
Viiruste omadused:
1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid
2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul
3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid – ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda
4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena
Viiruse paljunemise kolm faasi:
1) peiteperiood – genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine
2)rakusisese paljunemise periood – viirusosakeste tootmine
3)bakteriraku surm ja lagunemine – viirusosakeste vabanemine keskkonda
Viiruse paljunemise etapid:
1) viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil
2)viiruse sisenemine rakku – ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse
3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas
4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium – viirusvalkude mRNA süntees
5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium – genoomi kiire replikatsioon , struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine
DNA genoomiga viiruste paljunemine:
1)raku nakatumine – viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma
2)paljunemise varane staadium – raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees
3)paljunemise hiline staadium – DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi võitlemine viirusosakeste vastu antikehadega, antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunavad nad lagundamisele
Lüütiline elutsükkel:
1)Viirus sisestab peremees -rakku oma genoomi
2)Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber
3)Peremeesrakus paljundatakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud
4)Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed
5)Peremeesrakk hävib
Lüsogeenne elutsükkel:
1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi
2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka
3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega
Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu.
Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2) kloroos , 3)kärbumine
Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele
Kuidas vabaneda : 1)viirusvabad istikud , 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned
Haigus:
Tunnused:
Levik:
Herpesviirused
Tuulerõuged
Villid nahal
Hingamisteede kaudu
Ohatis
Villid huultel
Kontaktnakkus
Genitaalherpes
Villid suguelunditel
Seksuaalkontaktiga
Nakkuslik mononukleoos
Suu limaskesta epiteelkoes ja süljenäärmetes
Kandub üle süljega
Enteroviirused
Soolepõletikud, kõhulahtisus
Paljunevad soolestikurakkudes. Palavik . Ülemiste hingamisteede põletik.
Kontaktnakkus
Papilloomviirused
Healoomulised kasvajad, soolatüükad,konnasilmad
Rakkude vohamine, võib muutuda pahaloomuliseks.
Kontaktnakkused. Suguelundite epiteelkoes
Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga)
Hingamisteede põletikud
Nina- ja kurguepiteeli põletik
Piisknakkus
Retroviirused
T-rakuline leukeemia
Verevähk
Rinnapiimaga emalt lapsele, sugulisel teel, vee kaudu.
HI-viirus
AIDS e immuunpuudulikkus
Seksuaalkontaktiga:vere kaudu, emalt lapsele, sünnitusel.
Gripiviirus
Palvik.. Valulikud silmad. Ülemiste hingamisteede ärritus.
Piisknakkus
Polioviirus e laste halvatus
Selja- ja peaaju hallaine kahjustused.
Kontakt- ja piisknakkus.
Lyssaviirus e marutaud
Peiteaeg 1-3 kuud. Närvisüsteemihäired: erutusele järgneb halvatus, mis lõpeb surmaga.
Nakatunud looma hammutus
Puukentsefaliit
Kesknärvisüsteemi kahjustused
Nakatunud puugi hammustus
B-, C-, D- hepatiitviirus e maksapõletik
Maksakahjustused
Seksuaalselt, verega
Punetised
Loote kahjustus
Kontakt- ja piisknakkus
Leetrid
Palavik, nahalööve
Kontakt- ja piisknakkus
Mumps
Kõrvasüljenäärmete põletik
Piisknakkus
Viirustel esineb kolme tüüpi nakkusi:
1. Ägedad nakkused :
1)kiire paljunemine, esineb lüütiline tsükkel
2)jääkainete kogunemine organismis põhjustab põletikke -> kujuneb organismis haiguslik seisund.
3)toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotüütide süntees -> väheneb rakkude levik.
4)kujuneb eluaegne immuunsus ( n: tuulrõuged )
2. Peidetud nakkused:
1)viirus püsib latsentana rakkudes- lüsogeenne tsükkel.
2)organismis viiruse kiire paljunemine.
3)viirus võib sälida rakkudes väga pikka aega, ( n:herpesviirus )
3. Kroonilised nakkused:
1)Viiruse paljunemine kulgeb aeglaselt.
2)Pidev nakkus.
3)Immuunsussüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist.
4) Viirus nakatab üha uusi rakke ja lümfotsüüdid hävitavad nakatunuid. ( n: HIV,C- ja B- hepatiit )
Kaitse viiruste eest:
1)vaktsineemine – puukentsefaliit
2)toiduainete õige kasutamine – korralikult läbiküpsetamine
3)korralik kätepesu
4)haigete juurest eemalolemine
5)puhta vee ja toidu kasutamine
6)antikehad, t-lümfotsüüdid, vaktsiinid
Linnugripp - nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus
1)H5N1
2)kõrge patogeensusega , esineb suremus
3)madala patogeensusega , võib jääda märkamatuks
4)Levib: Seedetrakti ja hingamisteede kaudu, levitavad kodu ja ulukilinnud, eriti veelinnud .
5)Ravi puudub, nakatunud linnud hävitatakse.
Viiruse leviku teed:
1)Vahendid: munarestid, puurid, söötjad/jootjad .
2)Inimesed: riided, jalanõud.
3)Transport: Traktorid , autod.
4)Linnult linnule: roe, korjused, suled .
Haigustunnused : näopiirkonna turse , söögiisu kadumine,
Ennetamine: 1)hoida linde suletud hoonetes, 2) katta kodulindude sööginõud, 3)tagada lindude eraldatus, 4)farmides kasutada
Kaitseriietust, 5)hoida puhtust - desinfitseerimine
KT Viirused #1 KT Viirused #2 KT Viirused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuulii Õppematerjali autor
Viiruste spikker

Sarnased õppematerjalid

Viirused-levimine-viirused ja inimesed
9
docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.

Bioloogia
Viirused kokkuvõte-mõisted
4
docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon ­ väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Viroid ­ sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

Bioloogia
Viirused
6
doc

Viirused

Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine.

Bioloogia
Bakterid & viirused
5
doc

Bakterid & viirused

· ümbritsevad kõiki organisme · toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja

Bioloogia
Viirused ja Bakterid
3
odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Viirused
23
ppt

Viirused

VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja

Bioloogia




Kommentaarid (1)

Lockerzz profiilipilt
Lockerzz: Väga hüva materjal :)
19:30 08-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun