Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetus-kordamisküsimused

Materjaliõpetus-kordamisküsimused (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on tugevus Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist?
Mis on kõvadus?
Mis on sitkus Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist?
Mis on valatavus?
Mis on keevitatavus?
Mis on elastsus?
Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist?
Mis on plastsus?
Mis on soojusjuhtivus?
Mis on elektrijuhtivus?
Mis on sulamistemperatuur?
Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on?
Kus kasutatakse laevanduses messingeid?
Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus?
Mis on silumiinid?
Kus neid kasutatakse?
Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse?
Kus kasutatakse titaanisulameid?
Mis on tihedus kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta?
Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse?
Mis on leekpunkt?
Millist infot ta annab?
Mis on hangumistemperatuur mis põhjustab kütuse hangumist?
Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni?
Miks on väävel kütuses kahjulik lisand aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada?
Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad?
Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada?
Mida tähendab mittemetalliline kaitse?
Mida tähendab metalliline kaitse?
Missugused on korrosioonikindlad sulamid?
Mis on inhibiitorid?
Mida tähendab protektorkaitse?

Materjaliõpetus – kordamisküsimused

Loetle metallide füüsikalised omadused.

Loetle metallide mehaanikalised omadused.

Loetle metallide tehnoloogilised omadused.

Loetle metallide kasutusomadused.

Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist?

Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist?

Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist?

Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks?

Mis on keevitatavus ? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle ?Miks?

Mis on elastsus ?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist?

Mis on plastsus ? Nimeta mõni plastne metall või sulam .

Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli.

Mis on soojusjuhtivus ? Nimeta 2 head soojusjuhti.

Mis on elektrijuhtivus ? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti.

Mis on sulamistemperatuur ? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall.

Defineeri mõisted: a)teras, b) malm .

Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b) legeerteras .

Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik.

Karastamine : definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras)

Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus)

Tsementeerimine : eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest.

Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest.

Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on?
Kus kasutatakse laevanduses messingeid?

Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala.

Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala.

Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala.

Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus ?

Mis on silumiinid ? Kus neid kasutatakse?

Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse?

Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks?

Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid?

Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine.

Mis on plastid ? Plastide põhikomponendid.

Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused.

Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus.

Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta?

Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse?

Mis on leekpunkt ? Millist infot ta annab?

Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist?

Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni?

Miks on väävel kütuses kahjulik lisand , aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada?

Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad?

Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada?

Defineeri: keemiline korrosioon .

Defineeri: elektrokeemiline korrosioon.

Mida tähendab mittemetalliline kaitse?

Mida tähendab metalliline kaitse?

Missugused on korrosioonikindlad sulamid?

Mis on inhibiitorid ? Nimeta mõni.

Mida tähendab protektorkaitse ? Too näiteid kasutamise kohta.
Vastused:

Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism .

Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus.

Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus.

Korrosioonikindlus, kulumiskindlus , pinnaomadused, tulekindlus , soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus.

Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram .

Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum

Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus , kahanemine ja likvatsioon . Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Parem on valada malmi selleparast et malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub.

Keevitatavuseks nimetatakse ühe- või erisuguste metallide omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga konstruktsiooni- ja ekspluatatsiooniomadusi rahuldavat. Parem keevitada musti metalle selleparast et nii on odavam, lihtsam.

Elastsus on metallide omadus muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Elastsest materjalist peavad olema näiteks auto vedrud .

Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus.

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Hõbe, vask.

Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Hõbe, vask.

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall – titan

Teras on sulam , mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus

Süsinikteras - legeerimata teras, mis sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1% mangaani , kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit

Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine . Jahtumine toimub tavaliselt koos ahjuga ning kestab tavaliselt mitmeid päevi. Lõõmutamine vähendab terase kõvadust, kuid parandab struktuuri ning vähendab tunduvalt sisepingeid .

Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30...50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes. Karastamine tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks.

Tsementiitimine ehk tsementeerimine on süsinikuvaeste teraste pinna rikastamine süsinikuga difusiooni teel. Süsinikurikka pinna paksus on kuni 10 millimeetrit, tavaliselt 2...3 millimeetrit. Eesmärgiks on kõva ja kulumiskindel pind koos pehme ja sitke südamikuga. Tsementiiditakse madala süsinikusisaldusega 0,1-0,2% teraseid, reeglina legeerteraseid, sest protsessi maksumus kaugelt ületab terase enda maksumust, samas kui omadused paranevad märgatavalt. Tsmentiiditud pinnal tekib 0,5 kuni 1,0 millimeetri paksune kiht kus süsinikusisaldus muutut 1% kuni 0,5%ni. Kõvaduse saamiseks tehakse veel karastus ja madallõõmutus. Tsementeerimine viisid : tahke ja gaasiline.

Nitreerimine on termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse

Valgevask . Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki . Ei kasutatakse laevanduses messingeid.

Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Plii on halb soojus - ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega.Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses.

Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Põhiline kasutusala: sööginõud, peeglid , autode varuosad .

Berüllium kujutab endast kerget ja tugevat, kuid habrast metalli. Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist. Berüllium on keemiliselt aktiivne. Põhiline kasutusala: Огнеупорные materjaalid, аэрокосмическая teehnika, laaseri materjalid.

Устойчивы к коррозии благодаря оксидной плёнке.

Alumiinium räniga. Auto, moto ja lennuki varuosad.

Duralumiinium - duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,2–5,7% vaske ja 0,2%–2,7% magneesiumi. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses.

Monelmetall on niklisulam, mis sisaldab harilikult umbes 30% vaske, 2–3% rauda ja 1–2% mangaani. Võib sisaldada ka kuni 4% alumiiniumi või kuni 5% räni. Monel on hea korrosioonikindlusega. Tal on head mehaanilised omadused

Карбид титана обладает высокой твердостью и применяется в производстве режущих инструментов и абразивных материалов.

Белый диоксид титана (TiO2) используется в красках, а также при производстве бумаги и пластика.

Plii - tina. Plii on halb soojus- ja elektrijuht.Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Pliid kasutatakse autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses.

Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid . Täiteaine, plastifikaator, stabilisaator , värvaine

Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad . Komposiitmaterjal on heterogeenne , selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus , magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm)

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Kütuste tihedus oleneb temperatuurist, s.t. sama kütuse kogus(massi jargi) on erinevatel temperatuuridel erineva mahuga.

Viskoossus on omadus, mis iseloomustab sisemist hõõrdumist vedelikuosakeste vahel nende omavahelisel liikumisel. Viskoossus mõjutab vedelike, sh kutuste voolamist torustikes, pumbatavust ja separeerimisprotsesse. Laane -Euroopas Engleri kraade, Suurbritannias Redwood nr.1, USA-s Saybolt Universal.

Leekpunktiks nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille puhulsoojendatav kutus aurudes moodustab kutuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu, mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib(kütus ise sellel temperatuuril veel ei sütti). Leekpunkti väärtus sõltub kergete fraktsioonide sisaldusest kütuses, seega destilleeritud kütuste leekpunkt on madalam raskekütuste omast.

Hangumistemperatuur on korgeim temperatuur, mille juures kutus kaotab voolavuse. Kutuse hangumist mingil kindlal temperatuuril pohjustab kõrge sulamistemperatuuriga parafiinide olemasolu kutustes.

Metüül- tert -butüüleeter, bioetanool.

Väävlisisaldusega kütuse kahjulik komponent . Seda seetõttu, et põlemisel väävel S02 ja S03 koos niiskuse moodustavad Väävel ja väävelhape (H2S03, H2S04), mis põhjustavad intensiivse korrosiooni metallosi ( ventilaatorid , trollid, jne). Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule

Vastavalt standarditele bensiini ei tohi sisaldada tahkeid aineid - tahkete orgaaniliste ja anorgaaniliste päritolu (pinnas tolmu ja mustuse, korrosiooni tooted sisseseade, mahutite ja torustike, pumpamine toidu riknemine, jne). Sattumisest mootorisse, lisandiks suurendab kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda.

Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla 0 ° C, külmumise, see moodustab kristalle, mis võivad blokeerida juurdepääsu bensiini võtta mootori silindrid. Lisaks vesi aitab resinification kütust, kuna see on lahustuv inhibiitor (antioksüdant lisaaine ) ja see on ka peamine korrosiooni kütusepaagid, torujuhtmete ja muude terasest osad toitesüsteem

Keemiline korrosioon - koostoime metalli pinnale korrosiooni aktiivne keskmise ei kaasne tekkimist elektrokeemiliste protsesside faasi piiri. Sel juhul koosmõju metal oksüdatsiooni ja taastada oksüdatiivse osa söövitav keskkond esineda ühekordne tegevus.

Hävitamine metal mõjul tulemuseks söövitav keskkond, galvaaniline rakke nimetatakse elektrokeemiline korrosioon. Ei tohi segi ajada elektrokeemiliste korrosiooni korrosiooni homogeenne materjal, näiteks raua roostetamine vms

Olemas kaks liiki metallist katted , inhibiitorid - turvis (tsinkimine, alumiinium ja kaadmium) ja korrosioon СТОЙКИЕ (kate hõbe, vask, nikkel, kroom ja plii). Enamlevinud meie igapäevaelus on metallist katted raua tina ( plekk , tina sellest toodetud pangad ) ja tsink (tsingitud rauast - katus) saadud kammlõikamiseks lehtmetallist läbi sulatada ühte kõnealuseid metalle.

Ferratum nickel, ferratum alumiinium, kroom ferratum.

Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust. Hüdrokinooni - inhibiitor oksüdatsiooni bensaldehüüdi, ühendid tehneetsium - inhibiitor terase korrosiooni; difenilketon - inhibiitor polümerisatsiooni stüreeni.

Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement , milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Arturik Õppematerjali autor

metal metall kütus malm väävel inhibiitor elektrijuht leekpunkt viskoossus söövitav keskkond laevanduses duralumiinium karastus monelmetall

Sarnased õppematerjalid

pdf

metallid

1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. ainete liigitus: a. looduslikud b. inimtekkelised c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid) b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2. Materjali struktuur, liigitus, kristallvõred, kristallvõrede defektid, anisotroopia, isotroopia, polümorfism materiali struktuur: a. Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom liigitus: a. Tahked ained liigitatakse kristallilisteks ja amorfseteks b. Kristallilised ained lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks c. Amorfsed ained pe

Materjaliõpe

doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga r

Tehnoloogia

doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasne

Kategoriseerimata

doc

Materjaliõpetuse küsimuste vastused

METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse mat

Kategoriseerimata

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil

Metalliõpetus

pdf

konspekt ja KT vastused

konspekt KT 1 kasutatud konspekt 1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. ainete liigitus: a. looduslikud b. inimtekkelised c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid) b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2

Materjaliteaduse üldalused

docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid o

Materjalitehnika

doc

Tehnomaterjalid eksam

Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused?  Tihedus  Sulamistemperatuur  Soojuspaisumine  Soojusjuhtivus  Elektrijuhtivus  Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused?  Valatavus  Survetöödeldavus  Sepistatavus  Termotöödeldavus  Keevitatavus  Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused?  Korrosioonikindlus  Kulumiskindlus  Pinnaomadused  Tulekindlus  Soojuspüsivus  Ohutus  Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid?  Tõmbeteim  Väsimusteim  Löökpaindeteim  Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga

tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid