Jaapani köök (0)

Jaapani köök
Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants , seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitsega, et kaste seda ainult segaks. Supid on selge, läbipaistva leemega.
Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid , pearoog lihast, kalast , köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi  puljong , miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane. Traditsiooniline Jaapani toidukord koosneb ühest või mitmest erinevast pearoast, kausitäiest riisist, kausikesest supist ja marineeritud köögiviljadest. Jaapani põhitoiduaine on  riis ja see kuulub iga toidukorra juurde. Sushi  on tänapäeval läänemaailmas tuntuim Jaapani roog . Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki. Nuudlid levisid Hiinast Jaapanisse ja on tänapäeval kujunenud Jaapani toidukultuuri lahutamatuks osaks. Kaks traditsioonilist Jaapani nuudlitüüpi on soba (tatrajahunuudlid) ja udon(nisujahunuudlid). Süüakse neid nii kuumalt kui külmalt, kas sojakastme või dashi puljongiga. Jaapani toidukultuuris puuduvad magustoidud , serveeritakse vaid puuvilju. Ei ole ka piimatooteid ja juustu.
Jaapanis on ritualiseeritud teejoomine . Tee kõrval on traditsiooniline Jaapani jook  sake. Riisist, kergitatud riisipärmist ja veest fermenteeritud jook. Algselt valmistati seda vaid talvel, tänapäeval aastaläbi. Jaapanis ei tohi saket ja õlut endale ise kallata. Terve söögiaja tuleb olla valvel, et märgata, kas naabri saketass või õlleklaas vajab täitmist. Kui selles on vähem kui pool, siis tuleb juurde kallata.
Süüakse ümmarguste söögipulkadega (naistel 18cm ja meestel 20cm), neid ei tohi jätta vertikaalselt riisi sisse ja viisakas on ära süüa viimane kui riisitera. Toidu serveerimisel olulisem on vaikne, madalate laudadega sisustatud ruum, kaunistatud aastaaja kohaselt lillede, okste ja piltidega. Toole ei ole, inimesed põlvitavad või istuvad ristatud jalgadega madalatel patjadel. Sageli asetatakse iga inimese ette eraldi väike lakeeritud lauake. Süüakse väikestest kaussidest. Vedelik juuakse üle kausiserva. Enne sööki antakse igale külalisele tihedalt kokkurullitud väike kuuma veega niisutatud käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem.