endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne
· Suur soojajuhtivus · Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks,
Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud.
*ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus *lõhenemispind LIIGITUS *geoloogilist päritolu *mineraloogiline koostis *füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit) b)efusiivsed(basalt) 2)purdsed a)sõmerad(vulkaaniline tuhk ja liiv) b)tsementeerunud(trass) SETTEKIVIMID 1)Mehaanilised setted a)sõmerad(kruus) b)tseneteerunud(liivakivid) 2)Keemilised setted(kipsid) 3)Organogeensed setted(lubjakivi) MOONDEKIVIMID 1)marmor 2)talklikdad TOOTMINE *murdmine *lõhkamine *saagmine *freesimine *leeklõikus ________________________________________________________________ *looduskivi peab taluma mõjuvaid koormusi(välisjõud, ilmastik, tulekahju) ja
*äärekivid (väga vastupidavad); *välistrepi-astmed; *plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; *skulptuursed detailid jne. 28. Settekivimite liigid ja kasutuskohad Tekkinud mittmesuguste mineraalide settimisel erinevates tingimustes, liigitatakse Sõmerateks(liiv), tsementeerunud(liivakivi), keemilised(Vees lahustunud soolad uuesti kristalliseerunud), orgaanilised(loomsed jäänused). Kasutatakse täitematerjalina ja segude(mõrtite) valmistamisel, lubi, savi 29. Mis on sõmerad looduskivi materjalid (loetle) Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi 30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle) Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
*Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur
väiksem, nimetatakse rakku mikrotsüüdiks Erütrotsüüdid arenevad vereloomeorgaites ja rakkude eluiga on kuni 120 päeva, vananenud rakkude lammutamine toimub põhiliselt põrnas, vähemal määral veel maksas ja lümfisõlmedes Rakud koosnevad 60% veest ja 40% kuivainest – kuivainest moodustab 90% rakkude punase värvuse tagav hemoglobiin (Hb), mille tihedad sõmerad paiknevad raku tsütoplasmas (selle valgu koostises on ka raud) LEUKOTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Leukotsüüdid e valgelibled on tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfoloogilise ehitusega Organismis täidavad leukotsüüdid kaitsefunktsiooni, mis väljendub rakulises kaitses e fagotsütoosis Leukotsüüdid on amöboidselt liikuvad ning võimelised väljuma veresoontest – põhiliseks tegevuspiirkonnaks väljaspool veresooni on organismi sidekoed
Toodetakse ensüüme. Lüsosoomid tegelevad rakku tekkinud toitainete seedimisega. Tegeleb ka elutegevuse käigus surnud raku osade ja tervete rakkude kõrvaldamisega 5. MIS ON RAKU SISALDISED DEFINITSIOON JA LOETLE Raku sisaldised on mittepüsivad rakusisesed struktuurid ja nad ei ole tsütoplasma ehituslikud koostisosad. Raku sisaldised on näiteks: pigmendid, varuained, rakust väljaviidavad produktid, sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained 6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM? Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist 7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb! 8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED
Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid:
galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid -Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel), sõmerad tardkivimid ( tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged) Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: • killustik (mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel) • sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) • äärekivid (väga vastupidavad) • välistrepi-astmed • plaadid põrandateks või seinte vooderduseks
Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse -tuum,ribosoomid, kare ja siledapinnaline retiikulum, mitokondrid, lüsosoomid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga
Linnup Kõikide Terved - 200-400 Küps. Nagu raad kodulin linnud, g suuri dude täidetult v praade liha täitmata Hakkliharoad Lisandid: Keedetud või praetud kartulid, püreed, pudrud; keedetud ja hautatud köögiviljad; sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed; kuumad võid; marineeritud salatid; toorsalatid; Pooltoode Hakkmass Kuju, suurus, Kuumtöötlus Lisandid mass Hakkbiifsteek Naturaalne Ümmargune, 1,5 praetakse Praetud hakkmass cm paksune, vähjeses rasvas härjasilm,
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt. Kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator. Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. Penetromeetrilised mõõtmised näitavad, et peaaegu kõigil tavaharimisega tootmispõldudel esineb künnikihi alune tihes. Selle mõju mulla vee läbilaskvusele oli oluliselt tugevam kui
Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt. Kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator. Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. Penetromeetrilised mõõtmised näitavad, et peaaegu kõigil tavaharimisega tootmispõldudel esineb künnikihi alune tihes. Selle mõju mulla vee läbilaskvusele oli oluliselt tugevam kui
Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised mehaanilised organogeensed > Moonde ehk metamorfsed kivimid > Eestis levinuim tardkivim on graniit. > Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms. > Paekivi on kasutusel ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandsemendi toorainena , samuti kasutatakse
Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad
valgeliblede arvu langus veres (infektsioonid, vereloomeorganid kahjustunud). Leukoos – pahaloomuline mõne leukotsüütide alaliigi paljunemine. 2.8.2. Leukotsüütide alaliigid ja leukotsütaarvalem (leukogramm). Leukotsütaarvalem – leukogramm – leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. Loendatakse alaliike värvitud vere äigepreparaadis.Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu, selle värvumise ja tuuma ehituse põhjal. Granulotsüüdid – tsütoplasmas esinevad sõmerad (60% leukotsüütidest). Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad. Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress. Basofiilid (alla 1%) – sinakad sõmerad. Neutrofiilid (40-75%) – kepptuumalised ja segmenttuumalised. Kepptuumalised – noorvormid, tuum ümar või neerukujuline, murtud kepid. Segmenttuumalised – tuum segmenteerunud – liiguvad aktiivselt, fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub
maapõues suure rõhu all. Kivimid on tugevad ja tihedad ning neid on raske töödelda. Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid on tekkinud maapinnal voolanud magma kiirel ja ebaühtlasel jahtumisel, mille tõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega, kui süvakivimid. 8 Tardkivimeid saab liigitada ka sõmerateks ja tsementeerunud kivimiteks. Sõmerad kivimid on tekkinud pihustatud magmast, nad on teralised või poorsed ning kerged. Tsementeerunud kivimid on tekkinud aga sõmeratest kivimites, mis on aja jooksul teineteise külge kleepunud. Meil enam levinud tardkivim on graniit, seda kasutatakse: killustikuna, sillutuskivide valmistamiseks, äärekivide valmistamiseks, välistrepiastmed, plaadid seinte ja põrandate vooderdamiseks, skulptuuride valmistamiseks. 17
Surrvetugevuse järgi tugevusmargid. KIVIMITE KLASSIFIKATSIOON: GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI 1) Tardkivimid e. magmakivimid 1. Massiivsed intrusiivsed (süvakivimid) GRANIIT. Tiheda ja tugeva struktuuriga. Tekkisid magma hangumisel tugeva surve all. 2. Purdsed efrusiivsed (purskekivimid) BASALT o Sõmerad PIMSS o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted o Sõmerad LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETSA. o Tsementeeruvad 2. Keemilised setted KIPS, DOLOMIIT, MAGNESIIT. 3. Orgaanilised setted LUBJAKIVi.
Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas, neil puudub aktiivne liikumisvõime. Arenevad vereloomeorganites (eluiga 120 päeva), vanad rakud lammutatakse põrnas. 14. Leukotsüütide ehitus ja talitlus Leucocyti - tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfol. ehitusega vere vormelemendid. Organismis täidavad kaitsefni, mis väljendub rakulises kaitses - fagotsütoosis. Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39. Apotoos raku programeeritud surm. 1. Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh inimorganism) 10astmel 14 rakku ja selleks, et hoida seda rakkude hulka kontrolli all ei ole vajalik mitte ainult rakkude taastootmine, vaid ka rakkude programeeritud surm ehk apotoos füsioloogilistes tingimustes. 40. 2. Apotoos võib käivituda nii välimise tee abil, mis tähendab
36. 1. SÜVAKIVIMID Tekkinud sügaval maakoore all suure rõhu juures. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Tihedad, tugevad, raske töödelda 37. 2. PURSKEKIVIMID tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel. Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed, kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT. Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2
keedetakse korraga valmis suurem koguses. Puljongid jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutult või külmutatult. Kirjelda ettevõtte äriidee põhimõtteid, too näiteid Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Lehekülg 112-114 Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude
* naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4. LÄIKEKIHT * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin - sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike 5. SARVKIHT * kõige pindmisem * plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest - pindmised rakud KETUD eemladuvad ja asendatakse sügavamal asuvate rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt
Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid klientideni viiakse 54. Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist
Oleneb millises vedelikus putru keedetakse aga enam jaolt kuumutatakse veelik keema, maitsestatakse, keedetakse nõrgas kuumuses pidevalt segades põhjast üles. Kui tehakse vee ja piimaga siis tangained keedetakse soola ja suhkruga maitsestatud vees 5-10min. Ja pärast lisatakse kuum piim peale. 5. Millised lisandid sobivad putrude juurde? Liha ja kalaroad. Tihked võib serveerida kisseliga, valmistatakse neist kotlette, klimpe, vormiroogasid. Sõmerad tangained sobivad salatisse, suppidesse ja ühepajaroogadesse, köögivilja ja kohupiima roogadesse. 6. Kuidas valmistatakse putrudest vormiroogasid? Jahutatakse tihkepuder 60-70 kraadini lisatakse lahtiklopitud munad, suhkur, sool või muud maitseained sõltuvalt sellest millist vormirooga valmistatakse ning teised retseptuuris olevad ained. Mass segatakse ja tõstetakse võiga määritud ja riivsaiaga
62 Hööveldamine – kasutatakse suuremate tasapindade (näiteks trepiastmed) töötlemiseks. Lihvimine – tehakse abrasiivketaste abil. Selle võttega kõrvaldatakse töötlemisjälgi. Poleerimine – tehakse pehmest materjalist ketaste abil. Selle võttega antakse kivimile läikiv pind. Läiget võtavad peale just kõvemad kivimid. 5.7. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nn valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. Mõnikord vajavad nad ka vähest töötlemist, näiteks sõelumist. Liiv. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jaotatakse liivad: mäeliivad, uhteliivad, mis jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks; lendliivad – need on tuulega edasikantavad peenemad liivad, esinevad peamiselt kõrbetes.
3.3.4. Sugukond: Varaanlased Kõik varaanid on sihvaka lihaselise keha ja hästi arenenud viievarbaliste jalgade, millel on pikad varbad ja suured kõverad küünised. Pea on välja venitatud, ent tömbilt ümardunud, seda katavad arvukad hulknurksed kilbised. Kael on pikk ja jäme. Saba on tugev, külgedelt lamenenud, tavaliselt sama pikk või pisut pikem kui pea ja kere kokku. Keha on kaetud ümarate soomustega, kusjuures iga soomust ümbritsevad rõngana pisemad soomusjad sõmerad. Keele ehitus on selline nagu madudelgi: see on pikk, tipus sügavalt kaheks lõhestunud ja erilisse tuppe sisse tõmmatav. Komodo varaan on üle kolme meetri pikk ja seega on ta suurim nüüdisaegne sisalik. Komodo varaan elutseb Indoneesia saartel ja Põhja-Austraalias. Komodo varaan magab öösiti puuokstel rippudes või kaljude vahele peitudes. Kui tõusnud päike tema keha soojendab, varaan elavneb ja siirdub toittu hankima
3.1.1 Tardkivimid Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)
o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2.5 dl Lisandina liha-ja kalaroogade kõrvale · Sõmerad pudrud · 100-150g · Hea pudru valmistamine Tangainete eeltöötlemine · Eemaldada prügi ja riknenud terad · Pese sooja veega kruubid ja jämedad tangud · Hirssi pese mitme kuuma veega või kupata (kibe maitse) · Tatart sõmera pudru tarbeks ei pesta vaid röstitakse,mõnikord praetakse väheses rasvaines PASTA JA PASTATOIDUD · Pastatooted o Kuivatatud pasta o Värske p.
korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3
TERAVILJATOIDUD Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahutest. Putrude koht menüüs ja kasutamisevõimalused: Putrusid võidakse serveerida hommikusöögiks. Hommikul pakutakse kas vedelaid või sõmeraid putrusid. Hommikust putru arvestatakse igale sööjale 2-2,5 dl (200-250g) Putrusid võidakse kasutada ka lisandina kala- ja liharoogade juurte. Selleks sobivad enam sõmerad pudrud. Portsjoni suuruseks arvestatakse 100- 150g. Täidiste valmistamiseks kasutatakse sõmeraid putrusid. Kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks tihkeid putrusid. KALA, LIHA JA KÖÖGIVILJAD KALAROAD Kalaroad kuuluvad tervislikku toiduvalikusse, need on tunnustadud südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetavateks. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Praedut kalade juurde sobib serveerida:
Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). Funktsioon: Põletikukoldes muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid.
· kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2
16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Populaarseim neist graniit. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Tardkivimite kasutuskohad: · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel;
45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti just raske muld, on märg, siis surub traktori raskus või adra hõlm struktuurisõmerad kokku. Kui muld on kuiv, purunevad harimisel sõmerad ja muld võib tolmustuda - mitte tallata mulda liigselt kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga mullaharimissüsteeme - põimagregaate, mis teevad mitut tööoperatsiooni korraga, on varustatud erinevate harimistarbeliste tööorganitega
· lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid.
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. · Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. · Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. · Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole
tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas
basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud
· Rauapuudus-aneemia organismi rauavarude lõppemine · Sirprakuline aneemia geenimutatsioon (algselt aafriklastel) 2. Valgelibled e leukotsüüdid kokku normaalselt 5-9 tuhat/cmm. Eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes. Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine) eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine)
Mida rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel me klassifitseerime muldi. Tähtis nätaja on ka ülemineku iseloom: kui üleminek toimub alla 3 cm kihis, siis öeldakse, et üleminek on järsk. Kui värvus on määratud, siis tuleb ära määrata mullalõimis ( kas või sõrmeproovi meetodil). Siis on vaja kindlasti kirjedada, kuidas mullamass on üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena (sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid. Need Agregaadid võivad olla väga erineva suurusega. Agregaatide vahele jääb alati õhk ja agregaatide sees hoitakse vett. Seega on struktuurses mullas alati taimekasvuks oiisavalt ühku ja vett. Et mulda tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka
Nisutangud Nisutangupuder 45-60 min sõmer 1,8 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Putrusid serveeritakse mitmeti. Hommikusöögiks pakutakse tavaliselt vedelaid või sõmeraid putrusid. Igale sööjale arvestatakse 200-250 grammi. Lisandina liha- või kalaroogade juurde sobivad sõmerad pudrud. Igale sööjale arvestatakse 100-150 grammi. Järelroana. Putrusid kasutatakse ka täidiste, kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks. Putrusid keedetakse pliidil, praeahjus või vesivannil. Putrude valmistamise põhitõed: 1. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. 2. Keeduvedelikku ja tangaineid on vaja mõõta väga täpselt. Ainult vedeliku ja tangaine õige vahekorra juures saadakse vajaliku
annaabi.ee 
