Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EMAJÕE-SUURSOO (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo?
  • Mis kõige rohkem meelde jäi?
EMAJÕE-
SUURSOO
Karin ja Anne-Mari 
 Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on 
Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga 
umbes 200 km²)
 Asub Tartu  maakonnasLuunja , Meeksi, 
Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel
  Kaitseala  moodustati 1981. aastal.
Liikidekoosseis
Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 
pesitsemas
 Väga  esinduslik  on kotkapopulatsioon - 
merikotkad, kalakotkad,  kaljukotkad .
 Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja 
tetredele. 
 Järvedel ja  jõgedel  peatuvad ning 
pesitsevad mitmesugused veelinnud 
  Kahepaikseid  on Emajõe Suursoos teada 
kaheksa liiki.
 Roomajaid leidub soostikus kolme liiki.
Imetajaid elab kaitsealal  43 liiki
 Suurimetajatest võib siin kohata nii 
karu, hunti, ilvest, metskitse,  metssiga  
kui põtra. 
 Veekogude ääres tegutsevad  mink
kobrassaarmas  ja  mügri
Soostiku veekogudes elab umbes 35 
kalaliiki
 Haruldased  kalad , keda püüda ei tohi, 
on  säga  ja tõugjas. Tähelepanu vajavad 
ka  hink , vingerjas ja võldas. 
Üle 300  taimeliigi , neist 13 on 
kaitsealused  
Nt. sinine  emajuur , haruldased siberi 
võhumõõk,  kiirjas  ruse ja  villane  katkujuur, 
jõhvikad
Abiootilised tegurid
 Tähtsamad abiootilised tegurid on 
valgus, niiskus ja  mullastik . Samuti 
keskkond.
Liikidevahelised suhted
  Parasitism : lehekirp –sookask
  Kisklus : hunt – jänes
 Kommensialism:  mardikas  – sipelgad
  Mutualismsipelgas  –  lehetäi
  Herbivoorpõder  –  sammal
Inimtegevus
 Kahjuks on mõned inimesed selles 
piirkonnas hoolimatud olnud ning 
sandistanud mitmeid puid  radade  ääres. 
  Koerad  tohivad kaasas olla ainult rihma 
otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi 
ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära 
viima. 
Toiduahel
 Soopihl -> säärik-sääsk ->  rohukonn  -> 
sookurg
  Kanarbik  -> lehetäi -> sipelgas -> rähn 
->  kassikakk
Koevolutisoon
  Kimalane - sookail
Küsimused
 Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo?
 Nimeta peamised  suurimetajad , kes 
soos  elavad.
 Mis kõige rohkem meelde jäi?
Täname kuulamast!
 https://
www.youtube.com/watch?v=T-YuDrnArw
4
 https://
www.youtube.com/watch?v=FxzW5c-G8
EE

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Liikidekoosseis
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Liikidevahelised suhted
  • Inimtegevus
  • Toiduahel
  • Koevolutisoon
  • Slide 14
  • Küsimused
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
EMAJÕE-SUURSOO #1 EMAJÕE-SUURSOO #2 EMAJÕE-SUURSOO #3 EMAJÕE-SUURSOO #4 EMAJÕE-SUURSOO #5 EMAJÕE-SUURSOO #6 EMAJÕE-SUURSOO #7 EMAJÕE-SUURSOO #8 EMAJÕE-SUURSOO #9 EMAJÕE-SUURSOO #10 EMAJÕE-SUURSOO #11 EMAJÕE-SUURSOO #12 EMAJÕE-SUURSOO #13 EMAJÕE-SUURSOO #14 EMAJÕE-SUURSOO #15 EMAJÕE-SUURSOO #16 EMAJÕE-SUURSOO #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Krayyeahh Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu ­ Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava. 13 Kõnnu suursoo Kreo Kalajärv 14

Keskkonnakaitse
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun