Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest,
kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid KIIRUSAGAR Kõnest aru saamine, „kaart“ OTSMIKUSA iseenda kehast, GAR seljaajust tuleva Kognitiivsed info vastuvõtmine funktsioonid, ja töötlus refleksid, ohutunde käitumine, KUKLASAG
neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:
Vaheaju ülemises osas on hallainest moodustunud talamus, mis funktsioneerib juhteteede vahejaamana. Vaheaju alumises osas on hüpotalamus mille valgeaines paiknebevad hallaine tuumad. Hüpotalamuse all on hüpofüüs. Suuraju peaaju suurim osa, kaalub naistel keskmiselt 1200g, meestel 1400g. Hallaine (suuraju koor) moodustab 33% suuraju kaalust, valgeaine ca 60%, hallaine kogumid (tuumad) valgeaines u 7%. Jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks. Suurajukoore pinnal on palju vagusid ja käärusid. Suuremad jaod jagavad suurajupoolkerad sagarateks. Mõlemas suurajupoolkeras on ajuvatsakesed. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. (2.4.2) Keskaju, sild ja piklikaju mood AJUTÜVE, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja AJUVATSAKESED on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. AJUTÜVE väiksemgi kahjustus põhjustab surma.
24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27. Dünaamiline stereotüüp on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on vallandajaks järgnevale refleksile. 28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises. positiivne mõju - võimaldab standartsetes tingimustes sooritada kiiresti mingisuguseid ülesandeid.
24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels).
nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus
Halvenevad õppimis- või töötulemused, ka ei kipu ülemused veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus... Kasvatusteadlased armastavad väita, et lapsed omandavad sotsiaalsed oskused jälgimise ja matkimise teel, aga ka sihipärase harjutamise teel. See on küll õige, ent mitte ainuõige. Neuropsühholoogid on leidnud, et eduka suhtlemise võime sõltub ka aju ehitusest. Näiteks vigastuse tõttu suurajukoore esisagaras võib valikuliselt nõrgeneda sotsiaalne intelligentsus, kuigi muud võimed jäävad endiseks. 6 Käehoidmise tähtsus Daniel Golemani uusvana teooria ("Social intelligence: the New Science of Human Relationships") keskendub mõistetele mikroekspressioon ja hetkeraport. Tunded liiguvad meis ja meie vahel lakkamatult, ütleb Goleman. "Meis toimuvad mikroekspressioonid, mida väljendatakse kogu aeg. Need on automaatsed, nende
alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Joobe tunnused Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne stabiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Pohmell Pohmelli on kahte liiki. Erinevat pohmelli kogevad kroonilised alkohoolikud ja inimesed, kes alkoholi pidevalt ei kuritarvita. Joodik, kes on harjunud teatud koguse alkoholiga, põeb raskelt pohmelli, kui joogipoolise kogus mingil põhjusel väheneb. Olmetarvitaja pohmell on kergem. Seda pohmellitüüpi on kogenud
Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholi mõju sugufunktsioonile Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega.
Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3)
ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores. I somatosensoorne piirkond S I paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. II somatosensoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest otsast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu näiteks nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest neuronisammastest. Seal paiknevad talamuse vetrobasaaltuumast tulevad aferendid. Sambad on perifeersetele sensoorsetele närvilõpmetele vastavad funktsionaalsed üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks
!!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk
puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt
vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. (6) Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid
*tasakaaluelund (kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist: mõik ja kotike) · Maitsmine- on lahustunud ainete keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keele abil. Keele näsas on maitsmispungad, milles asuvad meelerakud. Maitse tajumiseks peab aine süljes lahustuma. Kokkupuutel meelerakuga tekib selles närviimpulss, mis kandub maitsmisnärvi kaudu suurajukoore maitsmispiirkonda. Seal toimu maitsete analüüs. Inimese keel tajub 4 maitset: magus, soolane, hapu, mõru. · Haistmine- on haistmiselundi abil lõhnade tajumine ja eristamine. Haistmiselund asub ninaõõne ülaosas, kus asuvad haisterakud. Lõhnatajumiseks peavad lõhnaained lahustuma limas. Meelerakul on haistmiskarvakesed, millele lõhnaained kinnituvad. Meelerakus tekib närviimpulss, mis kandub haistenärvi
Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha. Mõhnkeha ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise. 65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised. Suurajukoor neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Suurajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, seega pindala suur umbes 2200 ruutcentrimeetrit. Suurajukoores on umbes 14 miljardit närvirakku, mis valdavalt paiknevad kuues kihis. Ajukoor on hallaine, närvirakukehad, kuni 5mm on paksus. Ajukoores kulgevad veresooned, mis toidavad aju
Kelle eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentriaalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad närvikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore posttsentraalkääru piirkonda. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptsioon, mille käigus maitsetundlikkus väheneb. Sensoripotensiaali registreerimine näitab, et sensori ärritamisel tekib aferentses närvis algul maksimaalne impulsside vool, mis aja jooksul väheneb. Magusatundlikkus on suurim keele tipul, hapu- ja soolasetundlikkus keele külgedel, mõrutundlikkus on suurim keelepäral (vt. joonis 2). Anorgaanilise happe haput maitset seostatakse vabade H- ioonidega, orgaanilise happe
nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal
ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed: Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht:
Paraku võib ühendusvõimeliste uute neuronite kasvatamine olla esialgu ka füüsiliselt kurnav, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata piisavale puhkusele ning hoolsale toitumisele. Parimateks meetoditeks aju plastilisuse stimuleerimiseks on uue võõrkeele või muusikalise instrumendi õppimine. Muusikaga tegelemine aitab ajul paremini eristada ka lingvistilisi nüansse ning võõrkeele õppimine suurendab tõestatult nii hipokampust kui keelega seotud suurajukoore piirkondi. Võõrkeele õppimist saab hõlpsasti alustada näiteks maineka tasuta rakendusega Duolingo. Aju võivad stimuleerida ka teistsugused intensiivse energiakuluga ülesanded, mis nõuavad teadlikku otsustamist, probleemide lahendamist, keeruliste kontseptide meelespidamist, planeerimist, strateegia loomist, enesesse vaatamist, emotsioonide reguleerimist ning enesekontrolli ja tahtejõu treenimist.
üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks. Peaaju osad-Suurajukoor osad ON JOONISEL ERALDI LEHEL Poolajukerade tööjaotus-Vasak suuraju kordineerib parema kehapoole lihaseid ja vastupidi. Paremakäelistel on vasak ajukera domineeriv. Vasakpoolsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu arvutamine, nimede meenutamine. Parema poole kahjustuste korral võib olla raskusi kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne. Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse. Presentraalkääru ülemistes osades asub alajäsemete tahteliste liigutuste tegemine ning presentraalkääru alumistes osades paikneb ülemiste kehaosade liigutamine. Otsmikusagaras asuvad veel ka mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad. Motoorne homunculus-Täpsetes liigutustes osalevad kehaosad on motoorses koorealas
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (www.mv.hiiumaa.ee). Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine(http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/vermut/alkohol__ja_tervis.html). Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone (www.alkoinfo.ee)
moodustama alusplaadi, mille rakud sekreteerivad veel SHH, moodustub SHH gradient Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Märksõnad: neuroepiteeli rakud, radiaalgliia, basaalsed eellasrakud, basaalne radiaalgliia (mõtle ka sileda ja käärulise aju peale). Kesknärvisüsteemi neutraalsed eellasrakud - moodustavad aju eri osades erinevaid struktuure, nt välimise granulaarkihi väikeaju pinnal, kortikaalplaadi suurajus Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Suurajukoore histogenees - neuraalsetest eellasrakkudest tekkivad neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine
Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni.
aktiivsust. Närvikoe katted Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit siseminelipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütidest neurilemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Müeliinita kiude katab ainult neurilemm või on hoopis ilma katteta. Neuronid Kõige suuremad neuronid: Kõige väiksemad neuronid: -suurajukoore hiidpüramiidrakud -väikeaju sõmerrakud -spinaalganglionide rakud - silmavõrkkesta bipolaarrakud LIHASKOED Üldine iseloomustus Lihaskude on vastutav kogu keha liikumise eest kui ka siseorganite suuruse ja kuju muutuste eestja seda läbi kontraktsioonide. Lihasrakud on valdavalt mesodermaalset päritolu. Lootelehe derivaadid Lihaskude sisaldab väljaveninud rakke, mida
valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi
kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid.
keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi. *Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset funktsiooni. *Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist. *Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore sügavamates kihtides paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 138.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *V-XII p eaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. *Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. *Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. ,
2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad
, kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus. Vasak ajupoolkera – analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained, loogika, paremakäelisus, kõnelemine, lugemine. Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid: - Otsmikusagar – kognitiivsed funtsioonid, üldmotootika (tahtlik käitumine), ohutunde käitumine, refleksid, infotöötlus (+ ajukoore motoorsed väljad) - Kiirusagar – seljaajust info vastu võtmine ja töötlemine, kõnest aru saamine, lõpliku pildi kokku panemine/kaart inimese enda kehast (oimusagara ääres sensoorsed väljad. Wernicke piirkond – sissetuleva kõne analüüs.
ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga, toiteülesanne) ja kiulisteks (väiksema tsütoplasma hulgaga, toetusülesanne) astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1. Molekulaarkiht, milles paikneb vaid üksikuid närvirakke. 2. Välimine granulaarkiht, milles paikneb arvukalt väikesi püramiid- ja sõmerrakke. 3. Välimine püramidaalkiht koosneb namasti keskmine suurusega püramiidrakkudest ning täht- ja sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6
Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi
Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi
➔ Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. ➔ Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. ➔ Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu (umbes 1 minut) - info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) - närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse.
Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. Suurem esindus on huultel, näol, sõrmedel, tagasihoidlikum on see kerel ja keha alumisel poolel. Sensoorne homunkulus Naha- ja propriosensoreilt informatsiooni alusel luuakse kehal subjektiivne kogumulje kehataju. Iga seljaajunärv innerveerib piirkonna segmenti, mida nimetatakse dermatoomiks. Kõrval asuvad naha piirkonnad on esitatud kõrval asuvates somatosensoorse suurajukoore piirkondades. Huuled, sõrmed on tundlikumad kui õlad või sääred. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 3 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed
(esinemissagedus) kui löögimahu suurenemise arvel, vereringe kiirus kasvab ja vererõhk tõuseb, töötavate lihaste läbivoolutus paraneb. Nii südamest kui väljastpool südant lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad kohanemisreaktsioonid. Reaktsioonide tulemusel muutub ka veresoonte läbimõõt ja nenede takistus. Hingamise mõju südametsüklite keskustele avaldub selles, et sissehingamisel südame löögisagedus kiireneb ja väljahingamisel aeglustub, mis on respiratoorne arütmia. Suurajukoore, limbilise süsteemi ja hüpotalamuse erutuvuse tõusul väheneb parasümpaatikuse mõju südamele ja ülekaalu saab sümpaatikus.-südame löögisagedus tõuseb. 17 Psüühilise pinge seisundisga kaasub sümpaatikuse erutuvuse tõus, neerupealise säsi hormoonide produktsiooni suurenemine, mis kutsub esile südame töö kiirenemise, vererõhu
(pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus Mööda aRG jätkeid toimub „vastsündinud“ neuronite migratsioon 67. Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Neuraaltoru histogenees: Ventrikulaartsoonis (luumenipoolses) jagunevad aRG rakud annavad aluse neuronitele ja gliia rakkudele, mis migreeruvad ja moodustavad vahelmise tsooni (hallaine) IZ 37 Neuronid saadavad IZ oma aksonid välja marginaaltsooni, kus neid ümbritsevad oligodendrotsüüdid ja moodustub nn. valgeaine Väikeaju histogenees:
poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka
MEELED ·Klassikaliselteristatakse: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-, tasakaalu-ja lihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor)
nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaaju eesmised e. motoorsed ja tagumised e. sensoorsed juured. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised
optilised sagedused, mis organiseerivad harmoonilised vibratsioonid, mis levivad sobivatele retseptoritele. ¾ Catecholine Beta-Lipotropin 4753 on aine tehniline nimi, mida antakse tihti röövitavatele. Tema mõjuks on keha teatud närvirakkude plokkide eemaldamine, samal ajal võimendades röövitu teadvuse tasandit. See on kergelt enkefaliiniline melanotsüüti stimu- leeriva adreno-kortikotroopse hormooni segu ja destillaat närvi ülekandes, närviedastuse keskkonnas so. suurajukoore väliskihis "Roto Rooter". ¾ Kiire juurutamise protsess On üks meetod, kus pannakse selga kiiver, mille küljes on juhtmed (vana Zeta Reticulae-2 tehnoloogia, peaaegu iganenud) ja nõelad. Kristallkuup pannakse üleval olevast avast sisse ja vilkuri tüüpi valguse välgatused sähvivad röövitu ajulainetega resonantsis/kooskõlas. Röövitu pea täitub piltidega, mis moodustavad lõpuks vastuste mustri. Röövitule antakse õpitud liigutu-
Suboktsipitaalne – kuklaalune Joonis 3.10. Peaaju struktuurid Suuraju (telencephalon) Suuraju on peaaju suurim osa, mis moodustab 70% peaaju mahust. See jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Kogu suuraju on kaetud u 3 mm 40 paksuse suurajukoorega. See koor on kaetud paljude kurdudega, mis suurendab aju välispinda. Kuna ajukoor koosneb paljudest närvirakkudest, näib ajukoor hallina (seetõttu nimetatakse seda hallolluseks). Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus,
annaabi.ee 
