täius - metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu või rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaalpuistu täiusesse (1). Normaalpuistu andmed saadakse standardtabelitest. Laelatu puisniidu 1 hektari suuruse ala puurinde plaan. Kontuurid tähistavad võrade projektsioone, punktid tüvede asukohta. Puistu liituvus on ligikaudu 0,4-0,5 ning puude katvus 40-50%. suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised.
erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või
KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
· Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 36. Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele? · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 37. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. 38
63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria.
pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. · autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised.
4) Produktsioon seotud biomassi juurdekasvuga 5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7. Populatsioonilainete teket Populatsiooni arvukuse perioodiline muutumine. 8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, kuid energia agaühesuunaliselt III Võrdle 1. Abiootilisi / biootilisi tegureid
19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24. KROONILINE TOKSILISUS, KESTEV MÜRGISUS 25. LITOSFÄÄR on maakoor paksusega kuni 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 26. LD50 on surmav doos toksilist ainet. 27
ökosüsteemis. · Allogeenne- kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu. · Primaarne- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) · Sekundaarne- koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride(organismi osa, mille kaudu organism levib) kaudu. · Autotroofne · Heterotroofne 60.Suktsessiooni käivitavad tegurid: · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 61.Suktsessioonitrajektoorid: Konvergents erineva arenguga koosluste muutumine üksteisega sarnaseks Divergents ühesuguse arenguga koosluste muutumine üksteisest erinevaks Paralleelne koosluste areng ühesugune Hajuv progressioon häring, kus alguses ühesugune suktsessioonitrajektoor võib lahkneda. Reprogressioon progressiooni taandareng
Pärandkooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus.
-) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
3 tüüpi (pidades silmas eelkõige taimkatet): 1) Autogeenne iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne väliste tegurite mõjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas.
(Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma). Jaguneb Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal); Sekundaarne s (peale metsa raiet) Soode suktsessioon Tingimused muutuvad autogeenselt. Veekogu hakkab kinni kasvama madalsoo. Põhja ladestub kasvav turbahorisont, tekivad oligo- (vähe-) , aga ka ombotroofsed (vihmaveetoiteline) mättad siirdesoo. Turbagorisont tüse, ombotroofne süsteem kõrgsoo e raba Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus;
toimuvaid protsesse. Igal maastikul saab eristada loodus-, kultuurikihti, nendel on mitu eristamis aluseid. Looduskaitsjatele, kes on süvenenud looduslikku kihi kaitsele, on tavaline probleem, kas kaitsta seisundit või protsessi. Ehk tuleks teha valik praeguse seisundi tagamine või lasta areneda looduslikult. Selle vastuse otsus sõltub, kas tegemist on loodus-, või kultuurmaastikuga. Näiteks ürgmetsal, loodusmaastik, toetatakse tavaliselt suktsessiooni rada. Kuid puisniidul, mis on kultuurmaastik, üritatakse säilitada seisundit. Protsessi kaitsmisel, tuleks tagada sekkumatus, mis ei nõua suuri kulutusi, aga seisundi tagamisel on vaja sekkuda looduslikku arengut, mis võib nõuda suuremaid kulutusi ja pingutusi. Nagu ennem mainitud on looduskaitsjatel alati küsimus kumba kaitsta, kas seisundit või protsessi, kuid kultuurkomponendi kaitsjal sellist valiku küsimust ei teki. Kui ajast tagasi vaadata, on
Atsidofiil – happelembelised taimed. Kaltsifiil – lubjalembelised taimed. Oligotroofne – vähetoiteline või toitainevaene veekogu või soo. Eutrofikatsioon – eutrofeerumine, veekogu kiire rikastumine toitainetega. Mesotroofne – kesktoiteline, taimed omastavad toitaineid mõõdukal hulgal. Eutroofne – toitainerikas veekogu. Suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense suktsessiooni puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osald hävinud elustikuga kasvukoht. Homöostaas – bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul.
Loodusliku isepuhastusvõime tagamine. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Hävitatud taimeliik põhjustab hävimisohu tekke keskmiselt 10 – 30 putuka- ja selgroogse looma liigile. 5. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? Primaarne suktsessioon – kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi keskkonnas. 6. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Näiteks kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud: hall lepp, arukask jne. Need kasvavad kiiremini kui seemnest arenevad kuused. Selle tulemusena asendub üks metsatüüp teisega
Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused. Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning
kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
34) Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne auktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingi põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema taastumine ja koha taasasustamine. 35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda
kõigi keskkonna tegurite suhtes. Konkurents tekib siis kui kahe liigi ökonissid hakkavad kattuma ja tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane, inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol) 19. Suktsessiooni mõiste. Miks toimuvad suktsessioonid? Suktsessioon Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Sellepärast, et näiteks eelnevad kooslused võivad hävineda metsa põlemisel või lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon) 20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses? Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi
A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Areaal e
92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93)Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Mmaismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 94)Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni
93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks.
3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet): 1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas.
kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Kliimaks (F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhulik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis.
alles olevate diaspooride kaudu · Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis · Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; · Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. · Fluktuatsioonid- kliima kõikumised · Kahjustamine- · Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või
taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil.Fluktuatsioonid- kliima kõikumised Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses
suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). haruldus - a) Looduslikult väike levila (näiteks endeemid) b) Väike populatsioon c) Spetsialistliigid (haruldased liigid)- väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega, kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid) kliimakskooslus - Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi,
keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.Sekundaarne suktsessioon-on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Kliimakskooslus: koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige
20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism – organismide suhe, milles on suhe ühele kasulik ja teisele kahjutu. 24. Saprofaag – heterotroof, kes sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, doosid on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega. 26. Litosfäär – maakoor, hõlmab ka ülemist osa vahevööst (kuni astenosfäärini.) 27
Settida võivad kõikvõimalikud purdsetted, aga ka mineraalsed ühendid vesilahustest. Settimiseks loetakse ka surnud organismidest pärineva orgaanilise aine ladestumist. Setteist moodustuvad aja jooksul settekivimid. 50. Suktsessioon ehk koosluse vahetus on ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktsessiooni erinevad tasemed: 50.1. Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas; 50.2. Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud; 50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse
olevate diaspooride kaudu. · autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu · kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. · Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik · Koaktsiad on orgamismide suhted · Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud. Lupiini katse- rikastavad substraati lämmastikuga ja seal hakkavad kasvama ka vähenõudlikumad taimed. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni. Alaska liustike primaarsuktsessiooni uurimine: kui liustik sulab, siis tekib uus vaba pind, kuhu lähevad pioneerliigid. Kui need on N-sidujad liigid, siis suktsessioon toimub kiiremini. Havai laavapõllud- ei ole oma N-sümbioosiga pioneerliike. Sinna viidi neid ja... Tõestus, et suktsessioon saab tekkida ka ilma N-sidujateta. Komplementaarne ressursi kasutus. Mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N- sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass.
õhusaastega. Näiteks kuivendamata rabad ja põlismetsad. Pool-looduslik kooslus – pärandkooslused on kujunenud mõõduka inimmõju tingimustes, kusjuures inimene on koosluse pakutud ressursse küll tarbinud, kuid ei ole koosluse liigilist koosseisu teadlikult kujundanud ega koosluse struktuuri kardinaalselt mõjutanud. Kliimakskooslus – koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Suktsessioon –koosluse/ökosüsteemi muutumine sadada kuni tuhandete aastate jooksul. Ökoloogiline taasatmine - ökoloogilise looduse taastamise eesmärgiks on viia inimese muudetud ökosüsteem tagasi võimalikult looduslähedasse seisundisse. Häiring – iseloomustatakse sageli kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Sagedus mõõdab häiringute arvu ajaühiku kohta
Servaefekt e ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktsessioon e koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktsessioon mahajäetud põllul: Suktsessiooni vormid: Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid
34) Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 10 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. 6 Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Fluktuatsioonid Populatsiooni arvukuse muutused; lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. Demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. Sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul.
lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Kemosünteetiline bakter bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. Saprofaag kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid
looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. * Kirjelda ökoloogiliste protsesside iseloomulikke jooni linnakeskkonnas (killustatus/integratsioon, suktsessiooniastmed, invasiivsed ja laia ökoamplituudiga liigid) Madal INTEGRATSIOON / killustumine: Elupaigalaikude integratsioon on linnades madal => levik on piiratud, eriti raskelt levivaile liikidele SUKTSESSIOON „alguses“ või „lõpus“: Enamik kooslusi on linnas suktsessiooni esmastaadiumites (pügatud muru, prahil kasvavad taimed, ehitusjärgsed alad) või siis kliimaksis (lõppstaadiumis) (vanad puud, pargid). INVASIOON: Varased elupaikade suktsessioonistaadiumid => laia ökoloogilise amplituudiga liikide invasioon * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida, igasugune maa-ala lappideks tegemine muudab leviku palju raskemaks ja harvemaks,
tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine süsihappegaasi ja veeni). 21. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (süsinikdioksiid ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks- ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism- organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele- kommensaalile, kuid kasutu ning kahjutu teisele. 24. Saprofaag- heterotroofi alaliik, mis sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus- selle puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline (või kesta kuid või aastaid), kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid
kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma 91. Allogennne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. 92. Kliimaks F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k
lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmandaks rannaniidud ja neljandaks soostunud niidud (s.h. soostunud puisniidud ja karjamaad).
B. Pektiin C. Ligniin D. Tselluloos E. Taimsed plastmassid 67. Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse: A. Taimekatte ordineerimise korral? B. Taimkatte klassifitseerimise korral? C. Taimkatte häirimise korral? D. Taimkatte vertikaalse struktuuri uurimise korral? 68. Kas kliimaksi teooria väidab, et: A. Ühe ja sama kliimaksi piires võivad liigid aja jooksul vahelduda? B. Sarnases kliimas kasvavate taimekoosluste suktsessiooni lõppfaas on sama? C. Üks liik muudab koosluses keskkonda keskmiselt sellisel määral, et valmistada ette uue liigi immigratsioon kooslusesse suktsessiooni järgnevate etappide jooksul? 69. Millistes ühikutes võib mõõta NPP-d ja GPP-d? A. J aasta(astmes -1) kg(astmes -1) B. kg m(astmes -2) C. kg J(astmes -1) aasta(astmes -2) D. J m(astmes -2) aasta(astmes -1) 70. Kas parasvöötme metsas on puhas primaarne produktiivsus troopilise vihmametsa omast: A
Kahjurid ja parasiidid ◦ Sümbiondid Suktsessioon Suktsessioon ehk koosluste järgnevus – koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus ◦ Allogeenne: kooslused teisenevad väliste tingimuste muutumise tõttu ◦ Autogeenne: koosluse vahetumine põhjus on senise koosluse enda mõju toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis ◦ Primaarne: uue kasvukoha hõivamine ◦ Sekundaarne: koosluse taastumine levise fondi abil Suktsessiooni uurimise meetodid Otsesed ◦ Kirjeldus ◦ Katse ◦ Materjal – taimne ◦ Materjal – arhiivides Kaudsed ◦ Aja asendus ruumiga ◦ Maastikuelemendid ◦ Populatsiooni struktuur ◦ Dendrokronoloogia ◦ Ajalooürikud, muistendid, nimed Mudelid Suktsessioon Ennustatavad muutused taimkatte dünaamikas Primaarne: ökosüsteemi kujunemine uuele pinnale, kus pole varem ökosüsteemi esinenud, puudub muld ◦ Pioneeriliigid ◦ 1-aastased liigid ◦
glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). 21.Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga surnud orgaanilisest ainest. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta
taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
põllumajanduslikus ökosüsteemis 11 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. Ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Looduslik(segamets)(raba)siis kui inimene ei häiri loodust nt 300 aastat. Kliimakskooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk , kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning
ning kultiveerimisega • Jõuab kliimaksseisundisse • Kunstlik süsteem, millel puudub kliimaks 3. Mis on kliimakskooslus? koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Nt raba 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Põllumajanduslikus, sest kasvatatakse vaid mingit kindlat sorti Kultuuride erinevus väike... 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? • Lisaenergia vajadus • Toitaine vajadus • Vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel 6
et haruldaste liikide kaitse lahus nende tervikliku elukeskkonna kaitsest ei anna oodatud tulemusi. Tänapäeva looduskaitses on olulisel kohal biosfääri kaitse, nii liikide tasakaaluliste koosluste kui üksikute liikide kaitse. Looduslikud ökosüsteemid on välja kujunenud pikaajalise konkurentsitiheda arengu tulemusena. Arengurida lihtsakoeliselt pioneerkoosluselt keeruka tasakaalulise kliimakskoosluseni nimetatakse suktsessiooniks. Suktsessiooni lõpptulemuseks on antud oludele kõige enam kohastunud stabiilne kooslus. Kliima ja muude välistingimuste muutudes toimuvad muutused ka selles stabiilses koosluses. Liigid, millistele muutunud tingimused ei sobi, kaovad või muutuvad vähearvukaks ja asenduvad uute liikidega. Keskkonnakaitse seab endale mitmeid eesmärke. Kaheldamatult on üks nendest inimese eluks ja tegevuseks sobivate tingimuste säilitamine. Ehkki inimene vaatab loodusele
Kiskjate kooslus (kiskjad võivad olla taksonoomiliselt väga kirju rühm isendeid) Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: 1. Primaarne toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse
annaabi.ee 
