Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsakorralduse osakond
Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal
Referaat õppeaines MI.0951 „Metsatakseerimine“
Metsamajanduse magister 1. kursus
Tartu 2016
SISUKORD

Sissejuhatus 3
1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud 4
2.Häiringute registreerimine Eestis 7
3.Häiringute registreerimine mujal maailmas 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Looduse elutegevust mõjutavad mitmesugused häiringud. Need on abiootilised (eluta loodusest - näiteks valgus, temperatuur, vesi jne.) - ja biootilised tegurid (elus loodusest - mis on kogu ümbritsev keskkond näiteks liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid).
Iga keskkonnateguri suhtes on organismidel mingi taluvuspiir, mille ületamine võib viia kuni organismi või koosluse hukuni. Erinevad organismid on eri keskkonnategurite suhtes erinevalt kohastunud , kuid väikese taluvuspiiride nihkumisega tulevad tavaliselt organismid toime. Kui keskkonnateguri mõju on organismi taluvuspiiri lähedal, tekib organismil stress .
Erinevad häiringud takistavad normaalset puude kasvu ja aastarõngaste tekkimist. Teame, et läbi aegade on metsi mõjutanud tuul, tuli, vesi, lumi, loomad (pms putukad, ka kobras ) ja seenhaigused , olles metsakooslusele loomulik ja mõningal määral ka vajalik. Intensiivistudes muutub nende tegevus metsale aga mõistagi hoopis kahjulikuks.

Looduslike häiringute liigid ja mõjud

Looduslikud häiringud on erineva intensiivsuse ja ulatusega. Intensiivsuse all tuleb mõista häiringu käigus hukkunud isendite arvu pindalaühikul, häiringu ulatust aga näitab hukkunud organismide koguarv või kahjustunud pindala suurus. Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tulevatele tormikahjustustele. Metsakasvatuslikud tööd on võrreldes looduslike häiringutega regulaarsed, neid on nii sagedasemaid ( harvendusraie ) kui harvemaid (uuendusraied ja metsa uuendaine), nad on metsa looduslikku struktuuri lihtsustava mõjuga.
Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja üleujutused.
Metsapõlengud on läbi aegade olnud olulisima mõjuga, mis võivad esineda nii looduliku nähtusena kui inimtekkelisena. Häiringud põlengute näol esinevad mistahes vanusega kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise tõenäosus suur.
Tule puudumisel ökosüsteemis võib täheldada orgaanilise aine (peamiselt puidu) kuhjumist. Metsapõlengutes, kus tuli liigub ka puude latvades ning tegemist on tugeva leegi ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest. Pinnatule puhul säilib osa elustikust, pms puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse.
Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada , sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis - ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine).
Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad . Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket. Oluliselt muutuvad ka valgustingimused, mis põhjustab varasemast erineva koosseisuga lopsaka taimkatte arenemist . Need kaks põhjust raskendavad metsa uuendamist ja uuenemist.
Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus puud on pikad ja peenikesed. Märg raske lumi oma suure raskusega teeb siin ulatuslikke kahjustusi tüvede murdumisega võrades või võrade all. Paksu lumekatte korral on märjad mullad selle all külmumata ja paks lumi võib peeni pikki puid, eriti kuuski, pikali heita.
Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele.
Sõraliste söömakahjustused on pidevad ja selle suurenemine on sujuv, kui sõraliste arvukus suureneb – seda ei saa liigitada häiringute hulka. Häiringulaadsed on aga mitme hiireliigi massilised tüvekeste koore söömiskahjustused noortel puudel, mis korduvad plahvatuslikel „hiireaastatel“ nii meil kui eriti Soomes.
Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv.
Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele.
Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad . Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate organismide massilist paljunemist, mis võib laiendada omakorda esialgse häiringu suurust. Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased) loodulike vaenlaste arvukus ning populatsioonid saavutavad teatud tasakaalu, mis piirab häiringu edasist laienemist . Kuna maapinnal asuv puit laguneb palju kiiremini kui jalalseisev puit, siis suure hulga orgaanilise aine lagunemisel läheb osa lagunemisproduktidest kaotsi, kuna muld ei jõua kõike siduda ja vesi uhub osa toitaineid minema. Oma olemuselt on tugeva tormi kahjustusala pärast murru ja heite ülestöötamist sarnane raiesmikule seemnepuudega, kuna sellised alad on vaja uuendada. Raskendav asjaolu on sellel alal tormis hukkunud metsa jäänud puit, mis rasendab uuendustöid. ( Laas jt 2011)

Häiringute registreerimine Eestis

Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas. Näiteks Järvseljal, kus metskonna põhiosa on vaid mõni meeter Peipsi veetasemest kõrgemal, kestab üleujutus ligi kaks kuud. Suur üleujutus oli väga lumerohke 2009/2010 talve järel. Sellisel kestvate üleujutustega madalsoomullal kasvavad puudest vaid mänd ja sookask. (Laas jt 2011)
Eestis on registreeritud aastatel 1998-2010 „Aastaraamat mets 2010“ andmetel järgmised häiringud:

tormimurd – 570 – 32 140 ha;

üleujutus – 228 – 3 462 ha;

metsatulekahjud – 8 – 822 ha;

jahiuluk – 870 – 8 674 ha;

juurekahjustused – 1981 – 4 280 ha;

muu – 378 – 3 252ha.
Üheks olulisemaks looduslikuks häiringuks Eestis on tuul – tormimurrud. Need tekitavad metsas vaba pinda, mis suurendavad valguse hulka ning seeläbi avanevad suuremad võimalused alustaimestiku kasvuks. Samuti muudab tuul tõstes juurtega maast puid üles pinnast ning segab sellega varist, seega viib ka mingil määral toitaineid mulda ja kobestab seda.

Häiringute registreerimine mujal maailmas

Igal aastal võtavad looduslike häiringute põhjustatud loodusõnnetused tuhandeid elusid ja tekitavad majanduslikku kahju mitmete biljonite US dollarite vääringus. 2008ndal aastal põhjustasid looduskatastroofid 240 500 surmajuhtumit ja põhjustasid rohkem kui 250 biljoni US$ eest kahju. Rohkem kui 90% inimestest hukkus katastroofiliste sündmuste tagajärjel troopilistel tsüklonitel ( Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010)
Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld . Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike.

Kokkuvõte

Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu , maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused .
Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda , kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning puude juure- ja kännuvõsude tekkimine, lamapuidu lagunemine , heitepuude juurestikuaukude täitumine säilinud puudel viljade teke ja seemnete levimine ning seemnest noorte lehtpuude tekkimine ja kasv, mille ajaintervalli pärast järgneb kuuse teke lehtpuude alla. (Laas jt 2011)

Kasutatud kirjandus

Aastaraamat METS 2010. Keskkonnateabe keskus. 2012. Tartu. 241 lk.
Laas, E., Uri, V., Valgepea , M. 2011. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu. 862 lk.
Lindenmayer, D. B., Franklin, J. F. 2002. Conserving forest biodiversity. A comprehensive multiscaled approach . Island Press. USA. 352 pg.
Stoffel, M., Bollschweiler, M., Butler , D.R., Luckman, B.H. 2010. Tree Rings and Natural Hazards : A State-of-the Art. Springer Science & Business Media, 505 pg.