Gregorius Suur (0)

GREGORIUS SUUR
(540-604)
Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas . Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas.
Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega.
Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst , arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega.
Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale .
Gregooriuse laul

• Gregooriuse laulu iseloomustab teksti ehk sõnumi tähtsus. Tekst põhines Piiblil ja oli ladinakeelne . Seda esitas vaimulik, koor või lauljate rühmad.
  
• Lauljad olid mehed või poisid. Taktimõõt puudus. Muusika rütm lähtus kõne rütmist.
  
• Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella . Meloodia rõhutas olulisi sõnu ja võis baseeruda ühel või paaril noodil. Samas võis muusika olla ka väga liikuva meloodiaga ja rikkalikult kaunistatud keeruliste viisikeerutustega.
  
• Valdavalt lauldi ühehäälselt. Näit. algul laulis vaimulik, siis koor või kaks rühma vastakuti ( Siitan , T.; Sepp , A. lk.12, 2008).
  
• „Gregoriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suuliselt, vajamata noodikirja“(Siitan, T. 1lk. 44, 1998)
  
• 8. – 9. Saj. Oli gregooriuse laulu meloodiate ja tekstide hulk, mida kasutati kloostrites ja kirikutes tohutlt suur ja vajas ülesmärkimist noodimärkide – neumade abil.
  

Gregoorius Suure tähtsus

• Gregorius I reformis läänekirikut, viies läbi ühendamispoliitikat. Ta kinnitas ühtse jumalateenistuse korra.
  
• „Gregooriuse ühehäälne laul sai aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale“(Siitan,T. ; Sepp, A. lk. 12, 2008).
  
• Gregooriuse laulude viise on kasutanud paljud heliloojad oma töödes.
  
• Gregooriuse laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites.
  

Gregorius I
Valitsemisaja algus
3. september 590
Valitsemisaja lõpp
12. märts 604
Eelkäija
Pelagius II
Järeltulija
Sabinianus
Sünnikuupäev
540 ?
Sünnikoht
Rooma
Surmakuupäev
12. märts 604
Surmakoht
Rooma
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli  paavst  590–604. Ta oli 64. paavst. Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser  Maurikios oli teda tunnustanud. Gregorius I oli esimene  munk , kes sai paavstiks. Teda austatakse katoliku kirikusKiriku doktorina.
Gregorius sündis 540. aasta paiku Roomas. Tema isa Gordianus (surnud 574) oli jõukas aristokraat, kes pidas kirikuametit (regionarius). Ta pärines tuntud suguvõsast (arvatavasti Aniciuse suguvõsast) ja oli paavstFelix III järeltulija. Samast suguvõsast oli pärinenud ka paavst Agapetus I.
Gregoriuse ema Silvia (515–592) pärines väärikast suguvõsast. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna, kelle mälestuspäeva tähistatakse katoliku kirikus 3. novembril. Samuti on pühakuks kuulutatud Gregoriuse tädid Emiliana ja Trasilla.
Gordianuse ja Silvia peres oli veel üks poeg, kelle kohta pole andmeid säilinud.
Gordianuse omanduses olid mitmed maavaldused Sitsiilias ja Roomas. Roomas omas ta villat Caeliuse künkal. Tänapäeval asub selles paigas Via di San Gregorio tänaval San Gregorio al Celio kirik .
San Gregorio al Celio kirik asub kohas, kus sündis Gregorius I.
Gregorius sündis segasel ajajärgul, mil  Itaaliat  rüüstasid erinevad germaani hõimud. Ida-Rooma keiser  Justinianus Iüritas Itaalia alasid ühendada, kuid ei suutnud. Aastatel541–542 tabas Itaaliat  katkuepideemia , mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast maailmalõpust.
Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid Toursi Gregoriuse väitel oli ta osav nii retoorikas kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava usu Jumalasse. Talle meeldis palvetada ja  Piiblit  lugeda.
Gregorius I. Carlo Saraceni maal.
Gregorius sai 572. aasta paiku keiser Justinus II soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli nii noores eas mehe jaoks kõrge ametikoht . See tähendas, et Rooma kõrgeima kohtuniku ning Rooma senati eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust.
Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel  Andreas .
Kirikuloolased on eri meelt , kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks.
Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis.
Paavst Benedictus I ordineeris Gregoriuse diakoniks (kardinaldiakon).

Saamine paavstiks

Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser Maurikios oli teda tunnustanud.
7. veebruaril 590 suri paavst Pelagius II katku ning tema asemele valiti üksmeelselt Gregorius, kes võttis selle ameti vastu taas tõrkuva hoiakuga ning nõustus valikuga alles pärast Bütsantsi keisri mandaadi saabumist. Eelnevalt oli ta keisrilt palunud teda mitte tunnustada, kuid Rooma prefekt Germanus lükkas paavsti palve tagasi.
Traditsiooni järgi põgenes Gregorius pärast keisri mandaadi saabumist metsa, kus ta veetis kolm päeva. Tema asupaik metsas oli valgustatud üleloomuliku valguse poolt.
Ta suhtus paavstiks olemisse väga tõsiselt, elades paavstina endiselt koduses  kloostris . Ta oli esimene munk, kes sai paavstiks.

Gregorius I kultuuriloos

Gregorius I on tuntud gregoriuse laulu loojana.

Üle 850 kirja

Gregorius I tegevust kirikupeana kajastavad tema 854 kirja. Need on ühed olulisemad tolleaegsed allikad, mis kätkevad endas mitmeid teoloogia- ja moraaliküsimusi ning annavad aimu Gregoriuse elust paavstina. Muuhulgas formuleeritakse ta kirjades ära ka seisukoht, mis tunnistab  juudidJumala tapjateks, kuid ta keelab nende suhtes vägivalla kasutamise ning ristiusu peale surumise .

" Dialoogid "

“Dialoogid” sisaldavad endas pühakute elulugusid ja imetegusid, muuhulgas ka arvukaideksortsismiriituste kirjeldusi. Tänu tema kirjutistele kujuneb välja näiteks Püha Benedictuseaustamine. Just Gregoriusest sai alguse läänekiriku pühakutekultuse vorm.

"Moralia"

“Moraaliraamat ehk Iiobi raamatu seletus” (579–596)
“Moralia” on mahult kõige suurem Gregorius I poolt kirjutatud teos (35 raamatut), mis analüüsib Iiobi raamatut, andes sellele ajaloolise, allegoorilise ning kõlbelise tähenduse.

"Eeskiri vaimulikele"

See on vahest tuntuim Gregorius I teos, koostati 591 ja oli läbi keskaja vaimulikele hingehoiu käsiraamatuks. “Eeskirjas vaimulikele” räägib Gregorius I sisemisest ja välimisest elust.

Teised kirjutised

“ Jutlused Hesekieli raamatu põhjal”, (591–593), kokku 22 jutlust.
“Jutlused evangeeliumide alusel”, (593) kokku 40 jutlust.
“Kaks jutlust Ülemlaulu alusel”.
“Esimese Saamueli raamatu kommentaarid”.

Imed

Adrien Isenbrant "Püha Gregoriuse missa " 16. sajandi esimene pool
Diakon Petruse väitel laskus Püha Vaim valge tuvi kujul Gregorius I peale.

Välimus

Diakon Johannes kirjeldas 9. sajandil Rooma San Andrea kloostris olnud freskot, millel oli kujutatud Gregorius. Tema kirjelduse järgi oli Gregorius “palja pealaega, kollakaspruuni habemega, tema lokkis juuksed meelekohtadel olid pikad, tema nina oli peenike ja veidi kongus, tal oli kõrge laup, paksud huuled, lõual oli nägus kühm ja tema käed olid ilusad.” Fresko pole tänapäevani säilinud.

Tervis

Gregorius I kannatas aastaid seedehäirete,  podagra  ja palaviku käes. Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima.
Saadikuna Konstantinoopolis haigestus ta tõsiselt.

Surm

Gregorius I suri 12. märtsil 604 Roomas podagra tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti samal päeval Rooma Peetri kirikusse. Aastal 826 võidi osa tema säilmetest viia Soissons’i. Tema säilmed maeti 1606 ümber Cappella Clementina kabelisse  Vatikanis .
Tema surma ajal tabas Roomat näljahäda. Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused.
Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts,  anglikaani kirikus 3. september.
Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon.
Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India  patroon .
Maltas Żejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus  märtsist  aprillini  protsessiooni.
Bonifatius VIII kuulutas ta aastal  1298  Kiriku doktoriks

Hinnang

Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada.

Kasutatud kirjandus:

Siitan, Toomas ’’ Õhtumaade muusikalugu I ’’ Avita 1998.

Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ’’Muusikaõpik gümnaasiumile I’’ Avita 2008.

http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid