Bioloogia 1 KT küsimuste kokkuvõte (1)

Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010)
* 1. Osa – Mõisted (1p)
-) Areaal – levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida.
-) Bentos – põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes.
-) Bioindikatsioon – keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi.
-) Biotsönoos – ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
-) Eurüfaag – liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga.
-) Eurühaliin – liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga.
-) Eurüterm – liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga.
-) Eurütoop – laia ökoloogilise amplituudiga liik.
-) Eutrofeerumine – veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul.
-) Keskkonnategur – nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile.
-) Kisklus – suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
-) Kliimakooslus – suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga .
-) Kommensalism – suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju.
-) Konkurents – liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast.
-) Limiteeriv tegur – tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
-) Miinimumseadus – järgi piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
-) Nekton – ujum ehk veel liikuv aktiivne loom.
-) Populatsioon – ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine .
-) Stenofaag – liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga.
-) Stenohaliin – liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga.
-) Stenoterm – liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga.
-) Stenotoop – kitsa ökoloogilise amplituudiga liik.
-) Suktsessioon – erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks.
-) Sümbioos – kahe erineva liigi kooseksisteerimine , kus mõlemad saavad kasu.
-) Taimtoidulisus – suhe taime ja taimtoidulise looma vahel.
-) Ökolooiga – teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid /suhteid.
-) Ökoloogiline amplituud – näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes.
-) Ökonišš – organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga.
-) Ökosüsteem – isereguleeruv tervik, milles eluskooslus ja ökosüsteemi elukeskkond on omavahel seotud aineringe kaudu.
-) Ökotoop – ala, kus asub biotsünoosi elupaik.
* 2. Osa – Kas väited on tõesed või valed? Paranda ( kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
-) Agenda 21 on ülemaailma XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks.
-) Biotoop ehk ökotoop on ökosüsteemi elupaik.
-) Eutrofeerumine on nähtus, kus veekogu rikastub toiduainetega, eriti N- ja P-ühenditega.
-) Herbivoorid on iga toiduahela esimese astme tarbijad.
-) Kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus .
-) Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
-) Natura 2000 on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik.
-) Oligotroopne järv on pehme ja läbipaistva veega ning elustkuvaene veekogu.
-) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks.
-) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas.
-) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon .
-) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur.
* 3. Osa – Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
-) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument .
-) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument.
-) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent.
-) Kui tihane /pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument.
-) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid.
-) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid.
-) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria.
-) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi.
-) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest.
* 4. Osa – Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta)
-) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele.
-) Hävimisohus on eelkõige väikse arvukuse ja väikse areaaliga liigid.
-) Igal liigil on oma levila ehk areaal.
-) Looduskaitseala üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
-) Osa nitraate ja nitriteid võib bakterite abil muundada õhulämmastikuks. Põhiliselt toimub see protsess märgaladel ning seda nimetatakse denitrikatsiooniks.
-) Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad oma eluks nende koostis- või toitaineid.
-) Parasitism on organismide kooseluvorm , mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks.
-) Populatsiooni kasvu – arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab ???.
-) Veelise ökossteemi elustiku moodustavad ujum ehk nekton - aktiivselt liikuvad organismid.
-) Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele.
-) Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse ökoloogilise teguri optimum.
-) Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsünoosiks ja eluta osa biotoop.
-) Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik.
-) Ühel teatud ajal toimuvat koosluste vahetumist ajas nimetatakse suktsessiooniks.
* 5. Osa – Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid!
-) Inimesed piiravad kiskjate arvukust. Põhjendage, miks kiskjad on looduses siiski vajalikud? (2p)
*) Kiskjad on vajalikud taimtoiduliste loomade arvu piiramiseks ja on teada, et kliima soojeneb aina, mis aga loob taimtoidulistele loomadele head tingimused paljunemiseks. (2p)
-) Inimtegevuse tagajärjel on suurlinnades õhu koostis muutunud. Esitage muutuste kohta üks näide ja nimetage üks tagajärg, mis sellega kaasneb. (max 2p)
*) Muutus – CO2 sisaldus õhus on linnade kohal suurem; Tagajärg – linnas elavate /kasvavate erinevate liikide arv on väike. (1.5p)
-) Kuidas leevendada arengumaades esinevat toidupuudust? (2p)
*) Tuleb muuta sealseid toitumisharjumusi; parandada toidusäilitus tingimusi; aidata neid varustada paremate sortidega. (2p)
-) Miks on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel oluline ning mis selleks tehtud on? (max 2p)
*) Oluline on kuna näiteks rändlindude puhul ei piisa ainult sellest kui neid Eestis kaitstakse. Selleks on loodud erinevaid riikide vahelisi ühendusi. (nt Natura 2000, Agenda 21) (2p)
-) Miks ei soovitata korjata ravimtaimi, seeni ega marju maantee äärest? (max 2p)
*) Seepärast, kuna maanteedel toimub autoliiklus, siis paiskavad autod välja heitgaase, mis on mürgised ning sisaldavad lämmastiku- ja väävliühendeid. Ravimtaimed ja marjad aga korjavad need kõik endale sisse ja seega asenduvad kasulikud ained hoopis inimesele kahjulike ainetega. (2p)
-) Milline on bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale? (max 2p)
*) Bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale on näiteks majanduslik. See tagab meile mitmekesise toidulaua. Lisaks sellele on bioloogiline mitmekesisus väga oluline ravimitööstuse seisukohalt. (2p)
-) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass , kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad ? (max 2p)
*) Pähklid → oravad → nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p)
-) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p)
*) Kasutatakse taastumatuid looduvarasid läbimõtlematult; märgalad on kehvas seisundis; muldades on liialt palju fosforit. (2p)
-) Milliseid meetmeid on Eesti liikide kaitseks rakendatud? (max 3p)
*) Eestis on vastuvõetud mitmeid keskkonna- ning looduskaitseseadusi, lisaks on võetud looduskaitse alla 570 taime-, seene- ja loomaliiki. On loodud looduskaitsealasid ( Nigula ), maastikukaitsealasid (Kõrvemaa), veekaitsealasid ( Pandivere ) ja rahvusparke (Matsalu, Soomaa , Lahemaa). (3p)
-) Mis on Berni konventsiooni eesmärk? (max 1p)
*) Berni konventsiooni eesmärk on kaitsta Euroopa elusloodust ning selle looduslike elupaiku ja kasvukohti.
-) Mis on Ramsari konventsiooni eesmärk? (max 1p)
*) Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid. (1p)
-) Mis on Washingtoni konventsiooni eesmärk? (max 1p)
*) Washingtoni konventsiooni eesmärk on kaitsta kaubitsemisel ohustatud taime- ja loomaliike. (1p)