võimalusest demokraatiat arendada ja edendada üldse rääkida saaks. Aga on hea teada, et ühel päeval on eelpool kirjeldatud õpetaja aine omandatud ja ainevälist suhtlust annab edukalt vältida. Samas õpilase-õpetaja võrdne suhtlemine võib anda tõuke ka koolijärgseteks mõttevahetusteks ja elu-olu lahkamiseks. Näitena tooksin siinkohal oma põhikooli klassijuhataja, kelle pool paar korda aastas klassikaaslastega heal meelel kohtume. Kui rääkida aga õpilaste omavahelises suhtlusest, siis usun, et piisava sallivuse ja enesekontrollile allutatud ego puhul, on üksteise võrdse kohtlemisega koolis kõik korras. Demokraatia kodukohas või riigis või Euroopas... Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad, ( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud. Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus
teavet vastu võtab. Tihtipeale esineb suhtlemise puhul ka segavaid tegureid, esineb müra, mis omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme
-ja eriti unsubscribe kirjadele 16) Ära kasuta ametlikes kirjades erinevaid font ja värve. 17) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sullee tehtaks. 18) Ole ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide kasutamise ja tsiteerimisega 19) Reeglina tsiteeritakse vastuses kirjasaatja päringut või eelmist vastust, tavaliselt algavad tsiteeritud read spetsiaalse märgiga (nt. “>“) 20) Kui sa ei vasta kirjale 7 päeva jooksul on see ilmne suhtlusest loobumine 21) On soovitatav omada mitut meiliaadressi, millest vähemalt üks peaks olema püsiv Suhtlemis – ja käitumisvead Mis? Ema piirab rangelt 16-aastase gümnaasiumiõpilase elu ja ei luba tal tihti põhjendamatult sõpradel külas käia. Mis on valesti Emal pole ühtegi adekvaatset põhjendust peale selle, et tüdruk on puberteedieas ning et õues on külm.
Ükspäev linnas kõndide tuli mulle vastu 7 aastane laps, kes mängis oma kaelaripatsiga ning nii muuseas ütles ,,kurat".Paneb mõtlema- kuhu me nii jõuame? Kõik roppusi täis kirjutatud seinadnäitavad- meie,eestlaste suhtlustasand ei ole kaugeltki enam see, mis ta oli kunagi. Lapsed on ühiskonna tulevik- kes siis veel peaks hoidma suhtlemist sellisena, nagu see on sajandeid olnud, kui mitte kasvav põlvkond? Me ei tohiks lasta roppustel muutuda normaalseks osaks suhtlusest ega arvata, et keel peabki sisaldama ka selliseid sõnu. Meie suhtlusmaneer ja suhtluskeel näitavad paljuski, millised inimesed me oleme, seega ei tohiks keegi pidada sobivaks rikkuda ilusat eesti keelt roppude sõnadega. Kokkuvõtteks ütleksin, et kui me jätkame suhtlemist rohkem Internetis, kui päriselus, ning hindame rohkem inglise keelt, kui meie oma emakeelt, siis muutume meie ning mitte just paremuse poole
Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Teos räägib inimestevahelisest suhtlusest, tunnetest ja tõusudest mõõnadest ning just seda andis vaatajatele edasi muusika ja tants. Tumedate tunnete ja mõtetega käis kaasas sünge ning salapärane looming, kuid erksate ideede ja õnnega kasutati rõõmsameloodilisi ja kergesti voolavaid heliteoseid. Esmakordelt jõudis teos vaatajateni 2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal.
inimesel on erinev taust, nad on pärit erinevate maailmavaadetega perekondadest. Pöördudes tagasi Sir Edward Burnett Taylor’i mõtte juurde, siis kultuur ei piirdu ainult ühisel territooriumil elavate inimestega, vaid sellesse kuuluvad ka teadmised, uskumused jm. Seega arvan, et igasugust suhtlust saab pidada kultuuridevaheliseks. Sugudevaheline kommunikatsioon on laiem kriteerium, mille alusel analüüsida kultuuridevahelist suhtlust. Kui rääkida meeste ja naiste omavahelisest suhtlusest, siis esimene asi mis sellega seoses pähe tuleb on see, kui lihtsasti tekib üksteise vääritimõistmine ning üksteisest möödarääkimine. Michael Reddy on väitnud, et rahvamudel suhtlemisest põhineb nn „torumetafooril“. „Torumetafoori“ kohaselt on tähendus teksti või sõna sees ning et kontekst pole oluline. Vääritimõistmist toimub selle mudeli kohaselt harva, kui inimesed kasutavad sama koodi (näiteks keelt), siis
peaks toime tulema paljude erinevate klientiedega, kelle käitumis-ja suhtlusviisid on erinevad. Kui mõni klient on üleoleva suhtumisega, peaks klienditeenindaja temaga hakkam saama ja suutma anda talle vastuseid ilma, et ta ise hakkaks samamoodi käituma. Sedasi võib olla küll väga raske kliendiga suhtelda, kuid see teebki klienditeenindajast juba hea teenindaja, kui ta ei lase end häirida. Kuna hea klienditeenindaja omadused hakkavadki järjest sõltuma just suhtlusest siis suhtlusviis ongi kõige tipp. Suhtluses näitab teenindaja välja viisakust, oskust, abivalmidust, täpsust, teadmisi jne. Seega üks põhipunkt heas klienditeenindajas ongi meeldiv suhtlusviis. Ning natuke lähemalt siis mitmetest hea klienditeenindaja omadustest. Esiteks peaks hea klienditeenindaja olema viisakas. Sest ebaviisaka klienditeenindajaga ei taha keegi kontakti luua. Teenindaja peab klienti viisakalt suhtuma. Kuna klient on kuningas,
töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete. Samuti on internetist võimalik osta omale kõik eluks vajalik alates tehnikast kuni toidukaupadeni välja. Isegi haridus on võimalik omandada läbi interneti. Paljudel koolidel on loodud eraldi e-kooli funktsioon st. et ei ole vajalik koolis kohapeal käia ja kogu materjal on võimalik omandada läbi interneti
lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab. See väljendub ainulaadse ja iseloomuliku loomusena. Näiteks autoriteedid, kes on mingi tunnuse poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid tekivad inimeste vastastikkusest suhtlusest. Erinevates seltskondades tuleb suhelda vastavalt sellises keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sõnade oskamatul valikul võivad erinevad indiviidid aru saada erinevalt ning see viib inimesed vaidlustesse ning väljamõeldistesse. Teatri-iidolid on rännanud inimvaimudesse mitmesugustest filosoofia dogmadest. Tänu erinevatele filosoofiatele ning näidenditele on tekkinud inimmõistuses mitmeid väljamõldud ja lavalisi maailmu
Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul Kolmandat sugu kutsume turuiidoliteks. Turuiidolid on kõige koormavamad, need on sõnade kujul. Turuiidolid tekivad vastastikusest suhtlusest ja seltsimisest läbi kõnelemise. Sõnad on ebamäärased, viivad inimesed mõttetutesse vaidlustesse ja väljamõeldistesse. Näiteks on sõna niiske, millel on mitu segast tähendust. Neljandat sugu kutsume teatri-iidoliteks ehk teooriaiidolid. Teatri-iidoleid on palju, nad pole kaasasündinud ega märkamatult teadvusse tekkinud. Iidolid on teooriad näitemängudest ja väljamõeldistest.
Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Interneti tähtsus Internetil on tänapäeval väga suur tähtsus, kuna enamus andmesidest ja suhtlusest baseerub internetil. Tuumapomm Tuumapomm Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. 6. augustil 1945 heideti Jaapani linnale Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi tuumkütusena kasutatakse
Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda. Kui inimene ütleb läbi virtuaalmaailma, et ta on kellegisse kiindunud, siis on see kindlasti kergem kui otse öeldes. Aga seegi ei pruugi olla kerge, sest ka virtuaalne suhtlemine võib muutuda vägagi reaalseks. Mis on virtuaalsuse juures veel head? Virtuaalkeskkond on inimesele pelgupaigaks. Seal olles ununevad kõik igapäevamured. Ei ole vaja muretseda, et keegi kuskil nurga taga kuulab, millest sa kõneled, sest enamus suhtlusest toimub kirjutamise teel. Kõik, mis kaasneb virtuaalse eluga, kajastub ka reaalses maailmas. Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivne külg. Seda on ka virtuaalmaailmas. Mis on virtuaalsuse puhul halba? Kui on nii, et anonüümsus on positiivne, siis tegelikult kuulub see ka negatiivse poole alla. Anonüümsus tagab inimesele eraelu puutumatuse ja silmkontakti puudumise, kuid selle tõttu ei ole kunagi teada, kes on vestluse teises otsas.
Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundideni välja.Minuga võib rääkida peaaegu kõigest,aga teemasid,mis mind väga huvitavad ja kaasa tõmbavad need ei pruugi alati olla just sellised,mis laiemale massile peale läheksid.Mul on kindlad teemad,mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani
soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid võimelised lugema. Kirjakultuur oli kaua aega seotud kiriku ja vaimuliku seisusega. Võib öelda, et feodaaltsivilisatsioon oli väga mitmekesine ja mõningatel perioodidel ebastabiilne, kuid kõik, mis on toimunud, on meid väga palju mõjutanud ja eluteel edasi suunanud. Ühiskond oli üheltpoolt värviline, teisalt aga üksluine ja pigem ühevärviline.
1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid nagu skeemid ja mälu, mis seostuvad kognitiivse dimensiooniga, või mustrid ja kalduvused,
See võib olla kõigest rahvuslik iseärasus, kuid see võib tekitada ka probleeme. Portugali kirjamees João Lopes Marques (2010) näiteks ei nõustu meie „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ vanasõnaga. Ta on öelnud: „Võin ju nõustuda, et see on ilus poeetiline pildike. Kahju ainult, et see ka Eesti ühiskonna suurimaid probleeme varjab: ma räägin üleüldisest suhtlusvaegusest. Inimestevahelisest ja sotsiaalsest suhtlusest.“ Niiberg (2011) arvab: „Eestlaste vaikuse talumine on pigem individualismi väljendus. Eestlane ei taha, et tema üksiolemist häiritaks.“ Kui järele mõelda, kasvõi minu enda näitel, siis ma tõesti hindan seda vähest aega, mis mul on ainult iseendale, ning mulle ei meeldi, kui keegi seda häirib, isegi, kui tal on kõige paremad kavatsused. Niisiis. Kas rääkimine on hõbe, ning vaikimine kuld? Võibolla tõesti. Kuid need mõlemad on omaette kunst, mida tuleb osata vallata
televisioonisaateid. Internet sai alguse 1960. aastail USA-s sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vahelisest andmesidevõrgust ARPANET. Hiljem ühines sellega üha enam ülikoole ja muid tsiviilasutusi ning Internetile anti ligipääs ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile. Eriti tormiline Interneti kasutuse tõus toimus kogu maailmas 1990. aastail, selle kümnendi algul ühines Internetiga ka Eesti.. Üha enam inimeste- ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud nagu elekter.Andmete ülekandeks kasutab Internet erilisi kanaleid, aga ka tavalisi telefoni- ja mobiilsidevõrke, raatio- ja satelliitsidekanaleid ning kohe-kohe tulevad andmesideks kasutusele ka kaabeltelevisiooni- jaisegi elektrivõrgud. Igal pool, kuhu on elektrooniliselt võimalik
Rahvusvahelise teaduse ja hariduse osaks on raske pääseda eesti keeles. Kui aga tahame säilitada ja arendada eesti keelt täisväärtusliku kultuurkeelena, siis tuleb täies mahus elavana hoida eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelne teadus. Head eesti keelt nõuab ka hariduse ja elamise kvaliteet: asjadest saadakse kõige paremini aru ja suudetakse kaasa rääkida emakeeles. Ainult emakeelne kultuurikeskkond hõlmab kõiki rahva liikmeid, võõrkeelne asjaajamine jätab suhtlusest kõrvale need, kes keeli halvasti oskavad.Väikerahvale langeb siin kahekordne koormus. Maailma asjades kaasarääkimiseks vajatakse võõrkeeli, selle kõrval ei tohi aga jätta tähelepanuta ühtki emakeele tasandit. Igasugune muukeelse teksti käsitlus, olgu tegemist võõrkeele õppimisega või teadusteksti kirjutamisega, sujub seda paremini, mida nõtkem on emakeeleoskus. Käesolev sissejuhatus tekstiõpetusse on mõeldud kolmele kasutajarühmale:
paljude erinevate klientiedega, kelle käitumis-ja suhtlusviisid on erinevad. Kui mõni klient on üleoleva suhtumisega, peaks klienditeenindaja temaga hakkam saama ja suutma anda talle vastuseid ilma, et ta ise hakkaks samamoodi käituma. Sedasi võib olla küll väga raske kliendiga suhtelda, kuid see teebki klienditeenindajast juba hea teenindaja, kui ta ei lase end häirida. Kuna hea klienditeenindaja omadused hakkavadki järjest sõltuma just suhtlusest siis suhtlusviis ongi kõige tipp. Suhtluses näitab teenindaja välja viisakust, oskust, abivalmidust, täpsust, teadmisi jne. Seega üks põhipunkt heas klienditeenindajas ongi meeldiv suhtlusviis. Ning natuke lähemalt siis mitmetest hea klienditeenindaja omadustest. Muidugi peaksid klienditeenindajad olemas teenindusvalmid ja arvestama kliendi mõtteid ja soove. Kui klient pöördub nende poole, peaksid nad koheselt olema valmis kliendi küsimustele vastama või neile nõua andma
11 pöörduda reserveeringu tühistamiseks. Samuti väljendub käskiv kõneviis klient peab ise kohale minema ning otsustama seal menüü üle. Alles seejärel pakutakse välja ka alternatiiv, kui kohale ei ole võimalik minna. Viimases lauses on tunda kerge üleolev ja noomiv toon, kuna klient ei ole tuttav kohviku menüüga ning lause lõpus on kasutatud ebasobivat tingmärki. Emotsioon ettevõtte kirjalikust suhtlusest oli ebameeldiv, kuna lähtutud on enda mugavusest jättes teenindusmõttelaadi tagaplaanile. Kahjuks tundub, et positiivseks saab lugeda olukorda, kui ettevõtte saadab kliendile vastuse olenemata selle sisust. 12 KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärk oli hinnata kahe toitlustusettevõtte teeninduskultuuri, mille aluseks võtsime teenindusmõttelaadi kriteeriumid. Kuna teeninduskultuur saab eksisteerida vaid
(otsingumootorid) 2. KIRJANDUSALLIKATEST LEITU 2.1. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulta raadiot ning vaadata televisooni. Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter. Internetis ei ole üldist hierarhiat, kus mõned arvutid oleksid tesitest tähtsamad sidekanalid ühendavad teenindavaid serverarvuteoid mitut teed kaudu, nii et kui mõni liin on ülekoormatud, saab andmepaketid saata vastuvõtjale mitut teed pidi.
kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav. Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi. Ta kirjeldab oma luules ka inimeste omavahelisest suhtlusest, inimlikest omadustest ja väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad, kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel. Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad. Luuletus kõnetas mind, sest tulles Tallinna jäin ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus
kus saab kõik ise vormistada ja edastada tähtsamatele isikutele. Tuues näiteks iseenda, kes ma olen ,,screenager" ehk kasvanud üles infotehnoloogiliste vidinate najal, pean palju mugavamaks saata e-maile kui helistada ja suhelda võõra inimesega telefonitsi, koostada ise avaldusi ja täita erinevaid blankette omaette arvuti ees kui istuda teenindussaalis ja suhelda täiesti võõra töötajaga. Minu arvates on e-teenused üks parimaid ja mugavamaid näiteid, kuidas säästa end ebamugavast suhtlusest näost-näkku. Kokkuvõte Suhtlemist sotsiaalvõrgustikes ei saa kindlasti võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega, sest internetis ei saa olla kunagi päris kindel, kes tegelikult teisel pool ekraani vastab. Nagu eelkirjutatud uuringust selgus, on inimesed, kes kasutavad vähem sotsiaalvõrgustikke, ka vaoshoitumad ja inimesed, kel on kontod erinevates sotsiaalvõrgustikes, muutuvad rohkem nartsissistlikuteks ja avaldavad enda kohta ehk liiga palju informatsiooni
käsitlust ja kriitikas selle suhtes. Sest kui sügavale me ka ei tükiks ei leia me autoriteeti kelle väljapakutud väidet ei saaks kritiseerida. 9. Kui inimene ei küüni tõeni, siis minu meelest ei saa ta väita et sta seda ei tee, sest selle väitmine tähendab siiski, et ta teab või küünib selleni. Võimatus kõneluseks Gadamer väidab, et inimestevaheline mõistmine ja mõtetevahetamine on suhtlusest kaduma hakanud. Kõne kasutatakse vaid mõtetu mulina tekitamiseks, või arutamaks asju, millesse nad ise hingega sisse ei ela, kuna need ei puuduta otseselt neine endi asju. Selles pole aga süüdi vaid puudulik suhtlusoskus või soovi puudus inimesega läheduse tekitamiseks. Tihtipeale on asjas süüdi ka kuulamisvõime või tahte puudumine. 1. Inimesed on tehnika arenguga hakanud vähem suhtlema silmast-silma ja see toob kaasa inimsuhete pinnapealseks muutumise
Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Nii ühel kui ka teisel juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad. Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille sihiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Suhtluspartneri isiksusega arvestamine ja head suhtlusalased teadmised ning oskused on eelduseks headele suhetele, mis algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest. Selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks, vastutab loomulikult klienditeenindaja, sest see on tema töö, mida tuleb teha hästi, ükskõik kuidas käitub klient. Suhtlus on alati kahesuunaline protsess, kas see üldse toimis ning kui hästi, selgub vaid asjakohase tagasisideme saamisel. See kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ning näitab kuidas sellest aru saadi. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist ning on alati vajalik,
keelud ja tehnilised piirangud ei pruugi enam internetikasutuse turvalisuse tagamisel efektiivseks osutuda. 13-15-aastased lapsed võivad soovida hoida oma tegevusi ainult enda teada, seda eriti siis, kui vanemad ei ole varasemalt üles näidanud huvi nende internetikasutuse vastu. Perekonnas on oluline pidada interneti kasutamise teemadel avatud vestlusi, samuti peaksid vanemad huvituma laste internetikasutusest ja suhtlusest. · Üheskoos paika pandud reeglid on jätkuvalt vajalikud. · Teismeline ei pruugi ikka veel suuta erinevaid olukordi adekvaatselt hinnata, mistõttu võivad nad vajada abi ja nõu näiteks tekstide ja piltide internetis avaldamise teemadel. · Eetikaküsimused ja internetikasutaja vastutus kuuluvad oluliste vestlusteemade hulka. Sellisteks teemadeks on ka näiteks illegaalne allalaadimine ning netikett ja autoriõigused
tuua kaasa tõsiseid tervisehädasi ,isegi surma. · Positiivselt teistesse suhtumine toob autori arvates kaasa paremad suhted igapäeva elus. · Ausatel sõnadel negatiivses toonis on sageli lõpuks positiivne tulemus. · Sõna ütlemine on lihtne, selle tagasi võtmine aga võimatu. Retsenseeritava kirjatöö sisukord: · Sissejuhatus · Positiivsete sõnade tähtsus · Negatiivsete sõnade tagajärjed · Hajunud tähelepanu endapoolsest suhtlusest · Liialdatud näide: Ask.fm · Reklaamiäri kasutuslik sõna efektiivsus · Kokkuvõte Retsensioon Suhtlemise aluseks on selge eneseväljendamine. Varasemas ajaloos väljendati end erinevate zestide ja kehakeelega, ka häälitsedes. Viimasest aga kujuneski ajajooksul välja keel, mida tänapäeval kasutame. Tihti kaasnevad halva keelekasutusega paljud probleemid. Kuid igal välja öeldud sõnal on oma kindel mõju.
Seda tüüpi pakettide filtreerimine ei pööra mingit tähelepanu sellele, kas pakett on osake olemasolevast ühendusest või mitte (s.t. mingit informatsiooni ühenduse oleku kohta ei salvestata). Selle asemel filtreeritakse pakette ainult pakettides endas sisalduva informatsiooni põhjal, kasutades selleks enamasti kombinatsiooni paketi lähte- ja sihtaadressist, protokollist ning TCP ja UDP puhul pordi numbrist. TCP ja UDP protokollid moodustavad suurema osa suhtlusest üle Interneti ja kuna TCP ja UDP liiklus konventsionaalselt kasutab teada-tuntud porte teatud tüüpi liikluse jaoks, siis ühenduse olekust mittemidagi teadev filter saab eristada ja kontrollida sellist tüüpi liiklust (nagu veebilehitsemine, kaugprintimine, e-kirja saatmine, faili ülekandmine), kui just masinad kummalgi pool pakett-filtrit ei kasuta mittestandartseid porte. 2.2 Teine põlvkond: rakenduskihi tulemüür
organisatsioonid. Väline keskkond - tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste, toodete ja teenuste eest, mis viib erinevate hoiakute ja väätuste arendamiseni. Töötajad ja nende vahelised suhted - Toovad organisatsiooni kaasa teatud ootused, väärtused ja hoiakud. Töösuhted peegelduvad organisatsiooni põhitegevuse ja muutuvad hoiakuid ja väärtusi. (Kõik kokku on ORGAISATSIOONI KULTUUR) 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Tagasiside on loomulik osa suhtlusest ja asendamatu koostöös. Vajalik on ta probleemide lahendamiseks, faktide objektiivne kirjeldamine, Teistesse kui võrdsetesse suhtumine, Empaatia. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Estivate on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Ettevõtte eesmärkide hierarhia on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema
Klientide esitatud küsimustele vastamisel on väga suur osatähtsus. Sellest oleneb suures osas kliendi mulje nii organisatsiooni kui ka teenindaja suhtes. Kui kliendile jääb halb mulje klienditeenindaja poolt, võib see kahjustada samuti ettevõtte mainet ning klient võib hiljem jätta lihtsalt sellesse ettevõttesse tulemata, kuna leiab, et võib-olla mõnes teises organisatsioonis pakutakse talle paremat teenindust. 3.3. Kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Lodeva kehahoiaku või käed vaheliti seismisega annab teenindaja kliendile tunnistust igavusest või vihast
Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Sain oma tööd kirjutades inspiratsiooni Hille Pajupuu käsiraamatust "Kuidas kohaneda võõras kultuuris," mis on väga põnev ja kasulik lugemine kõigile, sest tänu sellele raamatule mõtlen kultuuridevahelisest suhtlusest veidi teistmoodi ja püüan rohkem mõista neid, kelle kultuuris toimuvad mingid asjad teistmoodi, kui mina olen harjunud. Kasutatud kirjandus: Pajupuu, H. 2001. Kuidas kohaneda võõras kultuuris?. Tallinn: TEA Kirjastus.
seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena. Erinevate kultuuridevahelisel suhtlusel tasub meeles pidada:
..!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele,
teada ja ebaoluline uudishimu kõrvale jätta. Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust
vahel juhtub see õppetöö korralduslike puuduste, teinekord aga õppejõudude teadmatuse ja tagasiside vähese väärtustamise tõttu [2]. Autentse ja arendava tagasiside andmine on üks võimas vahend, mille abil saab tuua lagedale probleeme tekitavad tegurid ning ärgitada enda kolleege veelgi paremaks saama [4]. Tänapäeval tagasiside andmisel on väärtustatud koht. Tagasiside on loomulik osa suhtlusest ja asendamatu koostöös. Ülikoolis õppejõud tahab oma õppilastelt teada saada, kas kõik on neile arusaadav ning jõukohane, kas on võimalik saada vajalikku informatsiooni. 1.1 ÕPETAMISE JA ÕPPEAINETE TAGASISIDE Üliõpilastel (k.a eksternid, külalisüliõpilased jne) on iga semestri lõpus võimalik anda tagasisidet õppeainete kohta, millele nad on registreeritud. M.F. Paulsen nimetab tagasiside aspekte, mida õppijad õpetajalt ootavad:
4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin grupiliikmetele? Kui lähedased saavad olema meie suhted? Iga grupp, organisatsioon ja ühiskond leiab igale probleemivaldkonnale eri lahendusi, kuid mingi lahedus tuleb leida ka inimeste jaoks, keda tuleb üle aidata enesekesksest ning kaitsvast käitumisest, et nad suudaks grupis funktsioneerida. Rääkides organisatsioonisisesest suhtlusest eeldame, et minevikus õppis grupp selgeks kindlad ning toimivad suhtlusviisid ja sedasi said need normiks. Näiteks arvutiettevõttes DEC (Digital Equipment Corporation) oli oluline areneda, rõhutada oma identiteeti ja kujundada oma rolli. Kui organisatsioonis on avatud kliima, siis see julgustab töötajaid suhtuma oma töösse viisil, mis sobib kokku nende vajadustega. Avatud õhkkond moodustab mitteametliku ja usaldusliku töökeskkonna. 5
mis on arenenud problemaatiliste loogiliste positivismi ja eliminatiivse materialismi ruumidesse ja on sisse toonud sissevaateid analüütilisest filosoofiast peale pragmaatilist pööret, et luua kolmetasandiline biosemiootika, reguleeritud märgikeskne interaktsioon, mis väldib antropomorfismi ja metodoloogilise solipsismi. Väidab, et pragmaatilise pöörde lisamin biosemiootikasse, loob mõistmise biolooilisest organisatsioonist, suhtlusest ja evolutsioonist. 24) Marcello Barbieri – itaalia bioloog, kelle peamisteks erialadeks on embrüoloogia ja biosemiootika. Ajakirja Biosemiotics peatoimetaja. Arendanud biosemiootilist raamistiku bioloogia jaoks, mis põhineb tema analüüsil raku sisemistest orgaanilistest koodidest. Ta pakub välja alternatiivse biosemiootilise paradigma. Tal on oluline roll oma kaasaegsete biosemiootiliste teooriatega biosemiootika ajaloos. Tegeleb semantilise bioloogiaga.
sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset", ilmnes Putini väga domineeriv kõneviis. Lugesin artiklist "ridade vahelt" välja ähvarduse, mida Putin ütles minu arvates nii Ukrainale kui ka ülejäänud maailmale - Venemaa sõjalised jõud on väga heal tasemel ning Venemaad peaks kartma. Kogu artikkel väljendab Ukraina ja Vene omavahelisi suhteid üpris negatiivsest vaatenurgast ning Putini väljaütlemised on väga dominantsed ja vastastikusest suhtlusest eriti märku ei anna. Vastastikusest sõltuvusest nii palju, et Ukraina sisuliselt sõltub Venemaast ja tema otsustest, sest on nagunii Venemaa kontrolli all. 7 Teisena analüüsitud artiklis "Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone" on selge väljaütlemine vastastikuse sõltumise kohta. Küll mitte otseselt Ukraina-
anonüümsuse ning privaatsuse riske ning lisaks ei saa interneti teel piisavalt oma tundeid väljendada. Noored tunnevad ennast ebakindlatena ning pelgavad teiste negatiivset reaktsiooni ning hukkamõistmist. Nad näevad, et ei ole mõtet teemadel kaasa rääkida, kuna internetis arvamuse avaldamine, vaidlemine ja nii edasi, ei aita kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Puudust tuntakse ka argumenteeritud suhtluskultuurist ning viisakamast suhtlusest. Inimesed käituvad internetis julmalt ning ebaõiglaselt, sest tihti saab teha seda anonüümselt. Võibolla, kui see asi muutub, siis avaldavad ka noored rohkem arvamust. 2010. aasta andmetel koges kiusamist 43% Eesti lastest ning küberkiusamise all 14%. Ning mõlemad näitajad ületasid Euroopa keskmist taset lausa kahekordselt. Kaheksa aastaga see osakaal muutus natukene ning oli näha, et asi liigub paremuse suunas, kuid küberkiusamise kogemine ei langenud
Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis
Toon oma referaadis välja ühe minule väga südamelähedase tehnika: peegeldamine. Antud tehnikaga saan ma pidevalt kontrollida kas olen saanud õieti aru oma kliendist, samas on kliendil ka endal meeldiv tõdeda, et teda on mõistetud õieti. Kõigest täpsemalt juba referaadis. Head lugemist! 1. 1. KLIENDITÜÜBID Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine Tänapäeval sõltub iga ettevõtte edukus heast suhtlusest klientidega, sest kui pole kliente, pole ka ettevõtet. Oluline on olla kliendikeskne arvestada kliendi vajadusi ning pidada igat klienti tähtsaks. Klientidega suhtlemiseks on kindlasti hea tunda erinevaid temperamenditüüpe ning neist tulenevaid klienditüüpe ning tuleks olla kannatlik erinevate klientidega suheldes. 1.Teatraalsed-histrioonilised: Võrgutavad oma teenindaja/õpetaja suhtes. Kindlustunde ja usaldustunde vajadus. Hirm, et neid ei võeta tõsiselt. Sageli üliemotsionaalsed
· Versailles süsteem Uute rahvusriikide tunnustamine (oli ebaõiglane) Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest. · Rahvuspiire mitte arvestavad riigipiirid Sõjast sai kasu USA, kuna sellel territooriumil ei toimunud lahingutegevust ja Usa andis Antanti riikidele sõja pidamiseks laenu. Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja. 1922 Rapallo leping Saksamaa tootis Venemaal edasi oma sõjatehnikat. I m.s järel ei toimunud kohest majanduse elavnemist. -> tööpuudus -> inflatsioon - raha väärtuse langus 1924 Dawes'i plaan Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa,
7. Töökultuuri täiustamine: toimub pidev organisatsiooni kultuuri kujundamine koos nähtava ja varjatud käitumisega. Seega saaksime me peale eksperimendi teostamist analüüsida edasi konkreetset organisatsiooni ülalkirjeldatud aspektidest lähtuvalt ning leida seoseid eksperimendi tulemustega. Pettus kui konstrukt DePaulo uuris 1996. aastal, kui palju inimesed valetavad ja leidis, et inimesed valetavad 21% kuni 31% kogu oma sotsiaalsest suhtlusest. Seega on valetamine ja ka petmine laialt levinud (Fischbacher jt 2014: 526). Enamus eksperimentaalseid töid näitab, et valetamine otseselt või kaudselt eeldab, et inimesed on ausad, sest valetamine tekitab halbu tundeid (Fischbacher jt 2014: 540). Võib eeldada, et seetõttu võib pettus olla nii osaline kui ka täielik. Osalise pettuse puhul paneb inimene kohvi eest väiksema summa kui nõutud, jättes sellega endale ruumi vale õigustamiseks
Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms). Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks. Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega. See mõjutab omakorda lausungite ehitust. Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused. Nt võib inimene kutsuda teist lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega. Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda
................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii
Seda tüüpi pakettide filtreerimine ei pööra mingit tähelepanu sellele, kas pakett on osake olemasolevast ühendusest või mitte (s.t. mingit informatsiooni ühenduse oleku kohta ei salvestata). Selle asemel filtreeritakse pakette ainult pakettides endas sisalduva informatsiooni põhjal, kasutades selleks enamasti kombinatsiooni paketi lähte- ja sihtaadressist, protokollist ning TCP ja UDP puhul pordi numbrist. TCP ja UDP protokollid moodustavad suurema osa suhtlusest üle Interneti ja kuna TCP ja UDP liiklus konventsionaalselt kasutab teada-tuntud porte teatud tüüpi liikluse jaoks, siis ühenduse olekust mittemidagi teadev filter saab eristada ja kontrollida sellist tüüpi liiklust (nagu veebilehitsemine, kaugprintimine, e-kirja saatmine, faili ülekandmine), kui just masinad kummalgi pool pakett-filtrit ei kasuta mittestandartseid porte. Pakette filtreerivad tulemüürid töötavad peamiselt OSI mudeli kolmel esimsel kihil, mis
erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt. Oma kursusetöös uurin ma mis see suhtlus ja suhte probleemid täpsemalt on. Uurin täpsemalt mis on konfliktide põhi tekkitajad, kuidas neid ära tunda ja kuidas antud suhtlemisprobleeme lahendada. Samuti uurin kehakeelt mis on suhtlusest 55% ja kuidas see väljendub, lisaks sellele keskendun ma töö lõppus ka kultuurilistele erinevustele mis on tihtipeale suured konflikti allikad. 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT Inimesed kes usuvad, et maailma valitsevad kõikvõimsad majanduslikud ja poliitilsed jõud, et konflikt on elu põhi olemus ja et ajalugu on pikaajaline võitlus ellujäämis ja
kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network). Arvutivõrks võib olla ka kohalik (LAN - Local Area Network), mille ulatus piirdub reeglina ühe hoonega või selle osaga. Ka nendel arvutivõrkudel on funktsiooniks ressursside jaotus ja tugi inimeste suhtlemisele. 1978 aastal esitasid Starr Roxanne Hiltz ja Murray Turoff oma nägemuse suhtlusest arvutite vahendusel ja arvutite kasutusvaldkondadest järgneva 15 aasta jooksul. Praeguseks ongi see aeg kätte jõudnud. Nende prognoosi 14 põhipunkti olid: 1. 1980 aastate keskel saavad komputeriseeritud konverentsid oluliseks suhtluse vormiks enamuses organisatsioonides. 2. 1980 aastate keskpaigaks kasutatakse ühiskonnas suhtlust arvutite abil sama laialt kui telefoni praegu (aastal 1978). 4 3
Rollid ja staatus suhtluses: · inimesed loovad endale ise virtuaalse sotsiaalse identiteedi, lisavad omadusi või vaikivad maha · esinevad enda valitud rollis, suhtlevad vari-isikud, tegelased · loovad endale virtuaalse staatuse Kultuurisidusus/ülekultuurilisus: · ülekultuurilise suhtlusviis, mis liigendub mitte rahvuste, vaid huvide alusel Arvuti ja suhtlussituatsioon modereeritud suhtlus: · suur osa suhtlusest modereeritud · moderaator varjatud või avalik · kustutamine enne /peale teksti avaldamist jagab auditooriumi (osa inimesi näeb seda teksti) Paralleelne suhtlus: · vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus reaalajas Avalik-argine suhtlus: · jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon)
annaabi.ee 
