50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kyyy
Õppematerjali autor
:O imestunud nägu 1.Kirjanduse analüüs Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast ning omavahelistest suhetest. (Kasuk 2002: 131). Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades. Oma mõtete lühemalt kirja panemist mõjutab ka SMSide saatmine, kus on sõnumi mahtuvus kuni 160 tähemärki. See on tänapäeval väga populaarne, sest nii saab inimene suhelda teistega igal pool, kus ta ka ei viibiks ilm,et see kõrval viibijat segaks. SMSi populaarsuse põhjus võib olla eelkõige võlusõna, mis
..................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?.............................................................................................................6-8 4. Suhtlemisstiilid · Millest tohib rääkida ja millest mitte?.................................................9-10 · Hääletoon, -kõrgus ja kõnelemise kiirus ................................................10 · Vaikuse kasutamine ................................................
Vastuste põhjal koostati ka diagramm, mis aitab asjasse lihtsamini selgust luua. Uurimistöö eesmärgiks püstitati väide, et tegelikult slängist hoidumine on paraku peaaegu et võimatu. Samuti tahetakse anda ülevaade slängi mõistest, ajaloost, selle kasutatavusest ja tähendusest. Veel tuleb uurimise alla slängisõnade laenamine teistest keeltest - eriti inglise, kuna just see on tänapäeva noortele tasapisi juba teiseks emakeeleks saanud. 1. Slängi olemus Släng on vähemal või rohkemal määral üks osa paljude eestlaste igapäevakeelest, enim populaarsust on see siiski kogunud noorte seas. Seesugune keel tekib ühiste huvide, ühtse elukutse ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Släng on kujundlik, huvitav ning lõbus, mis väljendab kõneleja vabadust, positiivsust ja huumorimeelt. Väga suur osa kõnekeelest on sügavalt seltskonna - või ringkonnasisene, millel on palju stiile: kõik sõltub muidugi ka sellest, kes, kus, kuidas ning kellega räägivad
teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen seda, mida kõik teisedki. Töötan siin selleks, et inimene saaks Kuule minna. Just seda ma siin teen." Judith DeLozier Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted
................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ 26 LISA 1 Ankeetküsitlus................................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses
,, Ei! Mitte kordagi! Mitte kunagi! Kas ta ülemus saatis talle kunagi tänutäheks lillekimbu? Ta ei saanud isegi ühtegi karikakart. Ja see tegi haiget. Seetõttu tundus tema töö lihtsalt tähtsusetuna. Tema kogemus meenutas mulle midagi, millest olen alati aru saanud ja mis on ääretult lihtne: igaüks soovib tunnustust. ". Kui klienditeenindajad on rahulolevad, siis ka kliendid on äärmiselt rahul. Ometi kohtame inimesi, kes on seotud teenindusega toodete ja/või teenuste müümisega või muu ametiga, mis nõuab klientidega tihedat koostööd. Need inimesed väljendavad kõike muud kui rahulolu. Nad on pahurad ja tõredad, seda tõenäoliselt seetõttu, et neid on halvasti koheldud ning nii kohtlevad ka nemad teid kliendina halvasti või veel hullem jätavad teid täielikult tähelepanu ja abita. Tööjõu motiveerimine on ilmselgelt suur väljakutse kõikjal maailmas. Enamus firmades juhatajad ja nende töökaaslased räägivad, kuidas nad peavad meeletult rabelema
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid