KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Majandusteadus

1 Hindamata

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Rivo Haavandi, Mikk Nigu, Triin Tillart
EP 1
KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT
Juhendaja : Taavi Tamberg
Pärnu 2009

GRUPI ENDA MÕTTED

MS Exelis on võimalik koostada ülevaatlikke graafikuid, süstematiseerivaid tabeleid, valemid, loetelud – infot koondada.
Informatsiooni salvestamine , näiteks selle kirjutamine märkmikku.
Info peab olema uuendatud, et see oleks väärtuslik.
Internet – üleüldine ja kõigile kättesaadav andmebaas . Internet on vaba ja see ei ole mitte kellegi kontrolli all. Internetile ei ole seatud piiranguid ja tsensuure. (Wikipedia, foorumid , blogid, Youtube, kommentaarid). Näiteks Wikipedia on üleüldine entsüklopeedia kuhu kõik saavad lisada täiendavat informatsiooni.
Arvutites olevat informatsiooni on kerge jagada, muuta, kopeerida, Informatsiooni on võimalik kergelt uuendada ja muudatusi võib sisse viia praktiliselt ükskõik kes.
Info süstematiseerine, et vajalik info oleks kiirelt leitav. Nagu näiteks raamatukogude kataloogide süsteem, kus viite järgi leiab õige teose. (otsingumootorid)

KIRJANDUSALLIKATEST LEITU

Internet
Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga , kuulta raadiot ning vaadata televisooni.
Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter .
Internetis ei ole üldist hierarhiat, kus mõned arvutid oleksid tesitest tähtsamad – sidekanalid ühendavad teenindavaid serverarvuteoid mitut teed kaudu, nii et kui mõni liin on ülekoormatud, saab andmepaketid saata vastuvõtjale mitut teed pidi.
Tänasepäevases Interneti-maailmas on kõige mugavamalt kasututatav teenus World Wide Web (ülemaailmne võrk), ehk eesti keeles lihtsalt veeb. Veebi ülesehitusel kasutatkse HTML-keelt (HyperText Markup Language) ja selle moodsamaid laiendusi-täiustusi. Hüpertekst on süsteem, kus mitmed tekstidokumendid on viidetega seotud ehk lingitud. Hüperlinki tähistab arvutiekraanil eriliselt märgitud (tavaliselt teist värvi ja allajoonitud) tekst, millel hiireklõpsu tehes jõutakse mõne teise dokumendi juurde. Sageli on teksti asemel ekraanil näha nupud, ikoonid või muu graafika , millele klõpsamine saadab teid samuti teistele lehekülgedele. Kasutusel on ka hüperpildid: näiteks ekraanil paistva maakaardi teatud kohal klõpsamine viib selle paikkonna suurema kaardi, so juba teise faile juurde.
Selliselt hüperviidetega süsteemi ühendatud süsteemis, veebis võib kõpmatult edasi liikuda järjest uute dokumentide juurde. Enamik ühe kitsama teemaga (nt ühe firmaga) seotud infolehekülgi paikneb ühes arvutis, aga harilikult leidub lehekülgedel ka mitmeid linke, mis viivad hoopis kaugemale – kasvõi teisel pool maakera paiknevates arvutites olevate dokumentide juurde. (Internetiaabits 2000:7-10)
2.2 Idee kaardistamise meetodi kasutamine
Kindla teema informatsiooni organiseerimise heaks viisiks on idee kaardistamine. Idee kaardistamine seab info weebi diagrammi vormi, see ongi idee kaart. Tüüpiline idee kaart koosneb ringiga piiratud ideedest, mis on omavahel ühendatud joonte või nooltega, näitamaks ideede vahelisi suhteid. Idee kaardil näidatud informatsioon on lihtsamini tajutav ning kiiresti mõistetav, jagatav.
Alustades idee kaardi koostamist on vaja esmalt tuua välja paar tsentraalset ideed, kõige tähtsamad punktid selles kindlas probleemis, või situatsioonis. Need mõtted tuleks paigutada kaardi tippu. Teised ideed tuleks lisada hierarhilise süsteemi alusel, et tekiks olukord, kus kõige spetsiifilisemad ideed oleks kaardil lõpus.
Pärsat seda, kui esialgne kaart on konstrueeritud, tuleb seda korduvalt redigeerida. Lõplik idee kaart on tavaliselt kõikehõlmav struktuur, sisaldades endas mitmeid Põhi ja alam ideid, olles ühendatud sõnaselgete seostega, mis näitavad, kuidas on ideed omavahel ühendatud.
2.3 Informatsiooni organiseerimise tähtsus.
Informatsiooni põhises ühiskonnas on keerulise info käsitlemine äärmiselt tähtis. Selleks et analüüsida projekti progressi hetke seisu, et planeerida tulevasi tegevusi või et avastada probleemi lahendusi, on sul vaja korrastada olemas olev info korralikult. Konkreetsete teadmiste esitlemine innustab kreatiivsust ning aitab integreerida loodud ideid ja vaatenurki eelnevas idees. See on osutunud äärmiselt effektiivseks assisteerides grupi ajurünnakutes. ( Concept mapping ...)
2.4 Exel
Micrsosoft Exel on kõigi võimalustega tabelarvutuse vahend, mille abil on võimalik luua töölehti, diagramme , loetelusid ja isegi veebi lehekülgi. Exeli liides kombineerub tavaliste Windowsi ekraani elementidega koos Exelile iseloomulike nuppude , käskude ja juhtidega. (Langer 1999:1)
2.5 LATCH süsteem
Richard Saul Wurman lõi infosüsteemi impeeriumi vastates küsimustele nii, kuidas ta vastata tahtis, ning korraldades teavet nii, kuidas inimesed seda kasutavad. Tema Accsess reisijuhid näiteks korraldavad teabe asukoha, mitte kategooria järgi. Nii et traditsiooniliste reisijuhtide, kus võivad olla nimekirjas restoranid, muuseumid , kauplused, pargid, jne,asemel on Wurman´i reisijuhi abil võimalik saada teada oma asukoha linnaa, ja vaadata, mis on su ümber.
Wurman ütleb, et teavet saab korraldada viiel eri viisil ja iga viis on sobiv erineva info tüübi kohta. Ta kasutab akronüümi LATCH, e kirjeldada viite moodust:

Location (Asukoht) - parim meetod atlastele ja reisijuhtidele;
Alfabetical (Tähestiku järjekorras) - ettevõtete sõnastikud, telefon kataloogid jne;
Time (Aeg) - kui järjestus on oluline: juhiseid, naljavahendites, ajalugu;
Category (Kategooria) - ettevõtja Entsüklopeediad, ressursside juhendid jne, ja
Hierarchy (Hierarhia) - korraldada teavet kõige paremini halvimal suurim väiksema, kõige kallim vähem kulukas jne

Loomulikult pole see süsteem täiuslik, ning tegelikuses esineb tihti mitu varianti korraga, näiteks on kokaraamatud enamasti korrastatud kategooria järgi, kuid on ka aja, ning vajaminevate koostisodade järgi korrastatud kokaraamatuid.
VIIDATUD ALLIKAD

Internetiaabits. Tallinn, AS Eesti Telefon, 2000, 70 lk

Concept mapping: an effective way to organize information [ http://www.aks-labs.com/solutions/mind-and-concept-map/using-concept-mapping.ht m] 05.03.2009

Langer, M. Exel for Windows 2000, Peachpit Press, Berkeley , 1999, 261 lk Eestikeelne tõlge: Kirjastus Koge, Tallinn

Organizing Information the Way People Use It [ http://ezinearticles.com/?Organizing-Information-the-Way-People-Use-It&id=113311 ] 05.03.2009

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 52 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

a83124 Õppematerjali autor

Tambergi Grupitöö Majandusinformaatikas

taavi tamberg majandusinformaatika informatsiooni töötlemine grupis

Sarnased õppematerjalid

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused