Jaan Kaplinski luulekogu analüüs (0)

Kaplinski , metafoorid loodusest
J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982
1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese-looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast . Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes .
2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal.
Kaplinski on sõnaosav. Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi. Ta kirjeldab oma luules ka inimeste omavahelisest suhtlusest, inimlikest omadustest ja väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad , kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel .
Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad. Luuletus kõnetas mind, sest tulles Tallinna jäin ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus. Jääb vaid lakkamatu stress , mida põhjustab kiire elutempo , mille tõttu jääb elu pealiskaudseks. Sisimas ei teki tasakaalu, sest südames jääb kripeldama, et ei suuda kõigele soovitule pühenduda. Selles luuletuses kasutatud sõna roheline tähendab taimi üldiselt. Loodusega seotud on tema loomes paljud luuletused, toon mõne näite:
Allikas
Allikas lepiku
all keset videviku
kajatut maailma
peegeldamas kuidas
valgus saab
pimeduseks
piirita
märkamata
Selles luuletuses tähendab allikas headust, valgust kiirgav kogu, lepale omistati eesti mütoloogias üleloomulikku väge, teine rida tähendab pimedust , pahesid. Tihti ei märgatagi, kui headest harjumustest on saanud halvad. Inimesed muutust toimumas üldjuhul ei tunne, sest mõeldes, et ah mis see üks kord ikka on ja nii kõik need korrad , selliselt muutubki pahe harjumuseks. Halbadest harjumustest on sootuks raske lahti saada.
3.
1.Raagus vahtrad
Raagus vahtrad
Pärnu maantee ääres
linna südames
meenutamas et
puid on
alati
rohkem kui
inimesi
kuni maailm
elab
on ta
roheline
T. Inimesed sõltuvad loodusest, loodus ei vaja neid. Loodus eksisteerib edasi, kui inimesi enam pole.
S.Inimesed kipuvad unustama, kui palju sõltub nende olemasolu loodusest.
2. Varisen
Varisen sügis-
lehtedeks . Hea on olla
uduvihma all.
T. Mullast olen tulnud, mullaks saan. Põrm on mu kodu, tükike minust , mina olen tükike temast, tema ja mina, mina ja tema, üks ja sama.
S. Kõik on kõiksus , mis võtab erinevaid vorme.
3.Igal pool
Igal pool
saab õnnelik olla
kõik võib
olla kingitus
ühtviisi
suured
kohutavad
kiiskavvalgete
mägedena
teisel pool
kannatus
rõõm
T. Õnn on meelelaad, optimistlik maailmavaade. Igas asjas on oma rosin , tuleb see vaid üles otsida.
S. Õnnelikkus on valik, iga inimese enda otsus, kas näha päikest või pilvi.
4. Ons armastus
Ons armastus
midagi muud kui
kaks pisarat
mu silmades
kui laps
sikutab kahe peoga
mu juukseid
ja kiljub rõõmust
T.Ta teeb mulle haiget, ilma et sellest aru saaks. Ma talun seda, sest me vahel on armastus, leppimine teise puuduste ja voorustega, on raske, kuid sellegipoolest jään ta kõrvale.
S.Armastajad ei loobu üksteisest ka siis, kui on valus , vaid üks kasvatab teist ja nii ületatakse koos takistused.
5. Kärbeste sumin
Kärbeste sumin
vanas köögis vaikus mis
sumiseb kaasa
T. Ühelt seisukohalt on kärbeste sumin peamine, vaikus on kaasnev. Teisalt on peamine vaikus ja kärbsed on lisand .
S.Kõik sõltub vaatevinklist.
6.Iga arusaam
Iga arusaam
tuleb omal ajal
su väikesed käed
mu karedail põskedel
esimene lumi
alati kellelegi
esimene
kellelegi
viimane
kord
T.Kõik lapsed ootavad kinnisilmi suureks saamist, kõik vanad tahavad olla jälle noored. Elada tuleb olevikus , nautida kõiki hetki, mis on hetkel, sest kõikidel asjadel on oma aeg.
S.Inimene õpib kogemuste lisandudes kogu elu.
7.Vahel olen teadnud
Vahel olen teadnud
et ma olen
natuke sina
üks paljudest
sõlmedest
hargneb lahti
kaks olendit
mees
naine
äravahetamiseni
sarnased
samad
T. Vahepeal harva kui kuulatakse hoolikalt, siis ka kuuldakse teise muret ning mõistetakse, et inimestel elu keerleb ikka sarnaselt. Kõik indiviidid on lõpuks ikkagi inimesed inimestele omaste probleemidega.
S.Algmaterjal on sama, elu voolib inimesed ainulaadseteks, kuid tuleb mõista, et mured, hirmud ja rõõmud jäävad samaks.
4.Luule eesmärk on autori eneseväljendus , näidata maailmale oma tundeid, sisemaailma. Luule on romantiline, nõuab palju keskendumist ja ridade vahelt lugemist. Tänapäeva kiire elutempo juures ei suudeta keskenduda asja olemusse, sama on ka minuga. Mulle ei paku naudingut süveneda teskti niivõrd palju, et näha puude taga metsa. Luules on kirja pandud erilise hoolega valitud sõnad, mis hoolikal kaasamõtlemisel jutustavad oma loo. Igaüks mõistab luulet omamoodi ja jääbki saladuseks, mida kõike autor oma värssidega mõtles.
Kaplinski muutis minu suhtumist luulesse. Toonitan veelkord , et loodus on mulle südamelähedane. Kaplinski sidus suhtumise loodusesse oma luuletustesse. Noppeid looduslähedusest leiab metafooridena:
"Kahe tuulehoo vahel ulatub õue ristiklinnu hääl." J.Kaplinski "Raske on kergeks saada"
Tuulehood on rasked päevad, kui miski ei lähe soovitult. Ristiklinnu hääl tähendab helget perioodi. Sellega tahab kirjanik öelda, et päevad pole vennad.
Mulle meeldib ka see, et ta põimib oma luulesse kohti, kus olen käinud ja mis on mulle armsaks saanud. Mõjutus on seda suurem, et ta kirjeldab olustikku nii, kuidas mina seda tunnen .