20. sajandil inimkonda kõige enam mõjutanud teadus - ja tehnikasaavutused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Vennad Wrightid

Arvutusi tehes, avastasid nad, et see number peaks olema ligi 60% väiksem. Wright'id leidsid tõelise liigutava vertikaalse rooli otstarbe. Selle roll ei olnud mitte lennusuuna muutmine (nagu tüür/rool purjetades teeb) võid pigem, et lennukit suunata või joondada kallakuga pööretel. Oma uue meetodiga saavutasid Wright'id esimest korda tõelise kontorlli pöörete üle 8. okrtoobril 1902. Septembris ja Oktoobris tegid nad 700-1000 purjetust, kõige pikem neist oli 26 sekundit ja 189.7m pikk. Need lennud andisd neile kindluse, et nad on valmis ehitama mootoriga lennuki. 1903 ehitasid vennad mootoriga lennuki (Wright Flyer I), kasutades nende eelistatud materjali ehituseks ­ kuusk. Nad nikerdasid ise puust propellerid ja neil oli ehitatud bensiini mootor, kokku pandud nende enda jalgrattapoes. Nad arvasid, et propelleri disain on lihtne asi ja kavatasesid võtta andmeid laevaehitamiselt

Kuulsused

19

pptx

Tuumaenergia powerpoint

lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam ­ Obninski tuumaelektrijaam­ alustas Click to edit Master text styl tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige Third level rohkem on reaktoreid USAs (104), Fourth level järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan(53) ja Venemaa (31). Fifth level Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati.  Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud ·

Keemia

2

docx

Wilbur

tehnoloogilise probleemilahendamise suhtes, mida julgustas ka nende isa, kes täitis maja kahe tohutu raamatukoguga. Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib näha näiteks trükipressi tegemises vana kaariku osadest. Orville leiutas ka iseõlitava rattarummi. Kuid alles peale kuulsa Saksa inseneri surma 1896. aastal asusid vennad oma suurima saavutuse teele. Sel hetkel sattus Wilbur Otto Lilienthali, mehe, kes tegi üle 2000 õnnestunud lennu rippuva purilennukiga, palju avaldatud töödele. Innustatult hakkas Wilbur lugema kõiki artikleid, mida ta lendamise kohta leidis

Ajalugu

3

odt

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused

Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja

Füüsika

32

pptx

Vennad Wright ja lennuki leiutamine

Vennad Wright ja lennuki leiutamine Maria Düna Nikitos Ille 11.A Kes nad olid? •Vennad Orville Wright (19. august 1871 - 30. jaanuar 1948) ja Wilbur Wright (16. aprill 1867 - 30. mai 1912), olid kaks ameeriklast, kes leiutasid ja ehitasid maailma Orville Wright Wilbur Wright Lapsepõlv •Wilbur Wright sündis 1867 Indianas Millville'is, Orville 1871 Ohios Daytonis. • Neil oli viis õde-venda: Reuchlin (1861–1920), Lorin (1862–1939), Katharine (1874–1929) ning kaksikud Otis ja Ida (1870– Orville Wilbur Lapsepõlv • Ükskord tõi nendele isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mänguhelikopteri. Umbes poole meetri pikkune seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli tehtud paberist, bambusest ja korgist koos kummist paelaga, et selle rootorit keerutada. Wilbur ja Orville mängisid sellega, kuni see katki

Keskkond ja jäätmemajandus

6

docx

Lennuki leiutamine ja ajalugu.

Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.  Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja pai

Ajalugu

1

doc

Tuumaelektrijaamade plussid ja miinused

Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et radioaktiivselt võivad reostuda väga suured alad. Nii juhtus näiteks Tsernobõlis. Tuumakütus ei ku

Füüsika

48

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Inimese ökoloogiline jälg 1.Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga umbes 7,9 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele. 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse? Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on ühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile

Ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)