MINA
KUI SUHTLEJA
Juba
eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda
kohta mõtleb - milline on tema mina.
Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam
levinud käsitlus minast
kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need
uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen
optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt.
"mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad
iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
230 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauri198
Õppematerjali autor
nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Lugedes tööpakkumise kuulutusi pange tähele kui sageli esinevad sõnad hea /väga hea suhtlemisoskus nende omaduste loetelus, mida kandidaadilt oodatakse. Kuidas siis saada tõeliselt heaks suhtlejaks? Vaevalt, et ühe raamatu läbilugemine inimesest kohe hea suhtleja teeb, kuid ... On teada, et õppimine koosneb 4-5 astmest. Suudab õpetada Automatismid enam ei pane tähele, et kasutab, teab jne. Hakkab harjutama efektiivsemaid võtteid,
3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
- Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine:
Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele.
Kui sirvida näiteks 20. aastate kohalikke ajalehti, leiame sealt artikleid, mis oleks nagu eile kirjutatud. Ikka on mure noorte pärast, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne. Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui “äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele. Mina ise leidsin siit nii mõnegi harjutuse, mida tahaksin praktikas katsetada. Ja nii head suhtlemistasandeid käsitlevat teoreetilist osa pole ka ammu lugenud – kompaktne, aga põhjalik, kasutatav nii koolituses kui nõustamisel. Soovin teile rõõmsat äratundmist ja väikesi avastusi koos selle raamatuga. Piret Jamnes 6 Karjäärinõustamine Tulevik
tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest. Jung püüab kirjeldada kuidas in erinevad, kas saab grupeerida, kirja panna; ekstra-ja introvertsus. Rmt ,,Psühholoogilised tüübid". Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid