Karin Kaugeranna
LÕ-12
Väikelapse
kõne, keele ja tunnetustegevuse areng
Kokkuvõte
Kõne
on valdkond , mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on
kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel
inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest
tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine .
Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti
neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et
lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal.
Et
selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt
abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karinkau
Õppematerjali autor
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
..........................10 5 7 AASTASTE KÕNE ARENG.............................................................................................................................10 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti
meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;
uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika Keeleteaduse huviorbiidis oli MIS? Mis üksused? Psühholoogia huviorbiidis KUIDAS? Kuidas mõte jõuab kõneni?Kõneprotsess? Mida me teeme kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse
(kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja suhtlemise koosmõju seisukohalt. Psühholingvistika on noor teadus ja ühtlasi piirteadus. Seetõttu on üle võetud paljud psühholoogias, keeleteaduses ja teistes lähedastes teadustes kasutatavad uurimismeetodid. Küll aga arvestatakse eksperimendi korraldamisel ja tulemuste analüüsil psühholingvistika metodoloogiat (mida otsime?). Paljudel juhtudel pakuvad ühe ja sama eksperimendi tulemused huvi mitmele teadusele
Piaget’ teooriale. L. Võgotski teooria ühisosa ja erinevused J. Piaget’ teooriaga võrreldes. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, ühine ehk jagatud tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja kognitiivsele arengule. Kõne arengu etapid ning kõne arengut mõjutavad tegurid. Arengu iseärasused murdeeas, täiseas ja vanaduses. Peamised arenguprobleemid ja nende hindamine. Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt J. Piaget’ teooriale. Piaget’ kognitiivse arengu mudel • Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid