Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Eesti muusikasaadete võrdlus“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Essee „Eesti muusikasaadete võrdlus“
Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole.
Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud „Tähed muusikas“ saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees . Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arvatud see, et iga soovija sai temalt mälestuseks autogrammi . Ta pööras tähelepanu väiksemalegi pisiasjale ja kui vaja tehti salvestus ümber. Samuti oli saate tiim väga hoolikalt välja valinud saatekülalised, kelle hääled omavahel ka hästi sobitusid. Veel ma oleks kindlasti jätnud selle saate vaatamata, kui Sander oleks seal inimesi kritiseerinud või halvasti kommenteerinud.
Tema saade oli väga populaarne just nende näitajate pärast, mida eelnevalt kirjutasin.
Nüüd siis teine muusikasaade , mida vaatlen ja võrdlen. See saade on praegu jooksev Jüri Naela juhitud „Haara mikker “. Vabandust väljenduse pärast aga jubedamat saadet olla ei saa. Erinevalt Mart Sanderile, pudistab Nael kohutavalt, pealegi ta kokutab ja ajab pidevalt midagi segamini . Kui „Tähed muusika “ saates oli punktide andmine alati väga konkreetne ja selge, siis Naela saates ei tea ta kunagi õieti, millisele tiimile punkt kirja läheb. Samuti ei meeldi mulle saate tiimi poolt kokku kutsutud külaliste valik. Mitte, et mul külaliste isikute vastu midagi oleks aga hoolikamalt võiks siiski vaadata, kelle hääled omavahel kokku sobituvad. Ehe näide oli viimane saade, kus külalisteks olid: Alina Karmazina, Diana Klas, Tatjana Mihhailova ja veel keegi, kelle nimi mulle kahjuks meelde ei tule. Kui üks seltskonnast hääle alla kisub , siis ülejäänutel ei jäägi muud üle kui ka hääl madalaks lasta. Oli väga paha kuulata küll. Ma ei ole väga hea musikaalse kuulmisega inimene aga selle eristas mu kõrv kohe. Mis veel saatejuhi kohta öelda, Sander ei istunud kordki ühelgi laual. Vähemalt mina seda ei ole näinud aga Jüri Nael istub pidevalt laual ja vehkleb seal elu eest. See on väga häiriv. Kindlasti võiks Naela saates ka muusikud elavat muusikat teha, kas või trianglit mängida, oleks olnud huvitavam ja elavam olnud.
Ühiselt positiivseks jooneks võib pidada ekraanil jooksvat teksti, et televaatajad saaksid ka kaasa laulda , kui soovi on.
Kokkuvõttes, teen ettepaneku kaaluda uueks hooajaks kindlasti uus saatejuht vaadata või sellise formaadiga saade üldse välja jätta.
Või ennistada vaatajate suur lemmik Mart Sander ja „Tähed muusika “ saate formaat tagasi.
Tean palju inimesi, kes neid muusikasaateis on arvustanud, üksmeelne järeldus oli ikka see, et üle Sander Mardi juhitud saate kahjuks kedagi pole.
Minu jaoks on selge vahe kahe laulusaate vahel, seepärast on väga hea, et tänapäeva televisioon võimaldab kanaleid vahetada või hoopis teler kinni panna.
Eesti muusikasaadete võrdlus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille Vaht Õppematerjali autor
See on võrdlus Eesti muusikasaadetest.

Sarnased õppematerjalid

Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1

Filoloogia
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur ­ Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika ­ Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik

Kirjandus
Ametkondlik kaitumine ja etikett
80
pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

.................................................. 30 Uue ehitise pidulik avamine 
................................................................................................................. 31 Piduliku avaürituse korraldaja meelespea 
 ............................................................................................ 32 Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid
 .......................................................................................... 34 Eesti lipu kasutamine firmas ................................................................................................................... 35 Külalisriikide riigilipud ............................................................................................................................ 35 Laualipp ..................................................................................................................................................... 35 AMETIALANE KÄITUMINE .................

Sekretäritöö
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust ­ romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. Petersoni luule K. J. Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt

Kirjandus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun