HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenuste korraldus Elen Oosim MTK- 12 ORGANISATSIOONIKULTUUR Juhendaja: Ingrid Danilov Uuemõisa 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Organisatsioonikultuuri olemus..............................................................................................4 1.1 Organisatsioonikultuuri definitsioone...............................................................................4 2. Organisatsioonikultuuri funktsioonid.........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel
1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................2 SISSEHUJATUS..........................................................................................3 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR............................................................5 1.1 SÜVAKULTUUR.................................................................................6 1.2 VAADELDAV KULTUUR.....................................................................6 1.3 KULTUUR KUI SOTSIAALNE METAFOOR.............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13
Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi. Algperiood kestis 19. sajandi lõpuni Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud, kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks. Inimesi asendasid masinad, misläbi nende töö kergenes. Paranes mitmesuguste kaupadega varustatus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. 1 Üheks esimestest, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi, oli noor edukas ärimees Robert Owen Sotimaal. Oma esimese vabriku ostis ta 1789. aastal. Nähes väikeseid lapsi rasketes tingimustes 13 tundi päevas töötamas, sai temast reformija. Ta veenis tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Ta keeldus tööle
otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- klassiruumid koolimajas on ilusad(euroremondiga), sekretäriruum kus töötasid kaks inimest oli liiga väike. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö,osavõtt igasugu üritustelt ja võistlustest, kord Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii töötajatele kui õpilastele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad
Väärtushinnangud- meeskonnatöö, osavõtt üritustelt ja võistlustest Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii juhtidele kui ka töölistele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda klientidele parimat ostuvalikut ning keskkonda. Organisatsioon on orienteeritud toetusele, mis kuulub samuti Harrisoni ideoloogiale. Töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Seda oli väga hästi näha sellest, et töötajaid peetakse meeles sünnipäevadel, samuti jõuludel ja muudel traditsioonilistel ühisüritustel kus neid tunnustatakse. Samuti on töötajad väga abivalmid
keda on vaja kaitsta koondumine jne. Töötajad võivad võõranduda organisatsiooni eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta
Kõik kommentaarid