Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist (0)

Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist
19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar „ülemaailmne maailm”. Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased . Kuidas?
19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri.
Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks kui kunagi varem. Tegeleti investeerimise ning ettevõtete rajamisega, juba 19. sajandi lõpul/20. sajandi algul oli võimalik osta ja müüa aktsiaid ning võlakirju. See oli märk modernsest ühiskonnast.
19. sajand möödus koos kiire tehnika ning teaduse arenguga. Koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga kinnistus ka mõte, et kõik maailmas areneb edasi ning see ongi elu loomulik kurss. Selle heaks tõestuseks on samal sajandil toimunud tööstuslik revolutsioon, mis muutis kõike seni Lääne tsivilisatsioonis tuntut.
Juba enne 20. sajandit kattis arenenud riike raudteedevõrgustik, mis muutis inimesed oluliselt liikuvamaks. Pikkade vahemaadega reise võtsid ette ka muud inimesed peale kaupmeeste ning inimestevaheline suhtlus tihenes. Inimestevaheline suhtlus on suur edasiviiv jõud, sest see „ levitab arengut” ja nii oldi jälle sammuke lähemal moodsale ajastule.
Lisaks tehnika ja teaduse arengule, muutusid ka inimesed. Ümberhindamisele läks naiste roll ja võimed ühiskonnas- teema, mis on veel tänapäevalgi aktuaalne. Naiste positsioon avalikus elus oli alguses tagasihoidlik, naine oli teisejärguline, mehe varjus. Tänu üksikutele jõulistele ning suure lugupidamise saavutanud naistele võideldi 19. sajandil naistele hääleõigus valimistel. Sufražettide võitlus selle nimel jätkus ka 20. sajandil, kui naiste iseseisvumine oli suuremalt hoo sisse saanud.
Modernse ajastu kujunemist mõjutas kõige rohkem Euroopast alguse saanud areng. Areng igas suunas – tehnika, teadus, inimsuhted . Kiirelt levima hakanud info kandis endas teadmisi, mis aitasid maailmal „valmis” saada.