Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS (0)

1 Hindamata
Punktid
KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS?
allikas: Margaret Read MacDonald, The storyteller's start-up book : finding, learning , performing and
using folktales, Atlanta : August House, 1993 – TÜ rahvaluule osakonnas olemas ja laenutatav
Esimene ja väga tähtis samm on õige loo leidmine. Otsi pigem rahvapäraste (rahvapärasemate) juttude
hulgast, mitte (väga) kirjanduslikult töödeldud juttude hulgast. Lood peaksid olema suupärased, kui nad
seda pole, siis muuda nad endale suupäraseks. Oluline kriteerium jutu valimise juures peaks olema see,
et jutt sulle endale meeldib.
1) loe muinasjutt mitu korda läbi, loe ka kõva häälega läbi;
2) jäta meelde kohad, mida tahad sõna-sõnalt meelde jätta (näiteks kui muinasjutt sisaldab laule või
loitse või mõne tegelase kõnet, mida on oluline täpselt samas sõnastuses edasi anda)
3) analüüsi juttu sedavõrd, et jääks meelde loo põhiline ülesehitus, süžeeliin
4) proovi muinasjutt läbi jutustada, kui jääd toppama , vaata tekstist ja jätka või vaata ja alusta otsast
peale
5) pärast jutustamist mõtle läbi, kuidas jutustasid ja räägi need kohad uuesti, mis halvasti välja tulid
5) jutusta veelkord ja püüa seekord teha see ühe hooga algusest lõpuni, improviseeri vabalt, kindlus ,
enesekindlus tuleb ainult harjutamise, läbitegemise teel.
Mõne jutu puhul võib olla väga oluline see, et visualiseerid selle teatud episoodid oma peas.
MacDonald kirjutab, et uue jutu puhul tema kõigepealt räägib selle iseendale duši all, siis teel tööle
raamatukokku ja kolmandat korda harjutab tööl pausi ajal, püüdes ette kujutada oma auditooriumi. Kui
oled loo ära õppinud, lase lool kõlada. Sina oled ainult vahend, läbi kelle see toimub. MacDonaldi järgi
on päris auditooriumi ees rääkida kõige lihtsam, sest siis saab jälgida kuulajate näoilmeid ja saab neilt
tagasisidet. Neljas kord on MacDonaldil esinemine publiku ees. Parem kui korduvalt ja korduvalt
iseendale jutustada, on jutustada kellelegi, oma lapsele, sõbrale vms. Just niimoodi harjutamine teeb
meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides , lasteaedades .)
Oluline on ka ruum, kus jutustamine toimub. Jutustaja ei tohi alustada juttu enne, kui kõik on end
kuulama sättinud ja tal on silmside kõigi kuulajatega. Kui oled oma jutu sisse juhatanud, tee paus ja heida pilk kõigile kuulajatele. See, mida pead tegema, ei ole niivõrd jutu ümberjutustamine või
esitamine, vaid pigem suhtlus kuulajatega. Sa pead rääkima oma kuulajatele, nii et nad sind mõistaksid.
Sinu mõtted peavad olema suhtlus kuulajatega. Kui kuulajad on jutumaailmas, on nad sinu võimuses.
Lase oma kehal liikuda nii, nagu see tahab. Ära kasuta võõraid žeste, vaid ainult selliseid, mis tulevad su
enda seest. Ära kasuta mingeid erilisi jutustamistehnikaid, jutusta lihtsalt, lõdvestu, räägi nagu oskad.
MacDonald võrdleb jutuvestmist ujumisega. Kui hirmud on kadunud, lased end veel või auditooriumil
kanda ja oskad iseenesest.
KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS #1 KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS #2 KUIDAS VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lidia14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kõne koostamine ja esitamine
28
doc

Kõne koostamine ja esitamine

Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid.

Väitlus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi? Mis sa arvad, miks ta mind aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin? Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt või mõtlesin ma selle välja? Kas sinuga on kunagi midagi sellist juhtunud? Või on mõne sinu tuttavaga midagi taolist juhtunud? Mina rääkisin sulle, mis minuga juhtus. Laps jutustab. Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus

Pedagoogika
Väljendusoskuse KT 2012
8
docx

Väljendusoskuse KT 2012

saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne. 12

Väljendusoskus
INIMKOMMUNIKATSIOON
7
odt

INIMKOMMUNIKATSIOON

aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline

Karjäärinõustamine
Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et õpetamise tulemusena muutusid lapse jutustused mahukamaks ning sisult terviklikumaks ja sidusamaks. Märgatavad muutused toimusid nii jutustuse makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuri osas. Märksõnad: spetsiifilise kõnearengupuudega laps, tekstiloome õpetamine. Tekstiloomeoskuse õpetamine 4

Erivajadustega laste pedagoogika
Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda

Väljendusoskus
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Looduse õpperada on kindla pikkusega täies ulatuses looduses märgistatud ja ettekavatsetud vaatluspunktide ning kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumistee. Õpperaja põhieesmärk on avada looduses liikujale üsnagi tavaline maastik, mis pakuks nii informatsiooni kui emotsiooni. ( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas ­ sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette,

Alushariduse pedagoog
Mängud
102
doc

Mängud

..................................................................................... 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE .................................................................................................................... 37 VAATA MIND..................................................................................................................... 37 KUIDAS KEEGI TEEB ...................................................................................................... 37 KLASSIKALINE MUUSIKA ............................................................................................... 38 ALL JA ÜLEVAL ............................................................................................................... 38 4 OTSI MIND ÜLES! .................................

Mäng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun