Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et Brown-i ja Levins
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikli „Women in Marketing Communications“ autor on Meeta Kratz, kes on asepresident turunduses Labelmaster-i ettevõttes. Artikli peamine eesmärk oli kirjutada ja lahti mõtestada, milline on edukate äri- ja karjäärinaiste elu tööturul. Peamisteks näideteks oli neli edukat naist, kes kirjutasid oma nägemuse ja kogemuse põhjal, milline elu on edu soovivate naiste elu karjääri tegemisel, nendeks on: esimeseks Meeta Kratz, kes on ka selle artikli peamine autor, teiseks Renee Appert, kelle ametiks on olla direktor brändi arendamise osakonnas Meijer-i firmas ning, kolmandaks on Amy Walker Barrs, kes on tuntud hetkel kui gloobalse turunduse liidrina ning neljandana Sarah Fromson, kes on sotsiaalse meedia turunduse juht Kmart Apparel äriüksuses Sears Holding Corporation ettevõttes. Mind enim puudutas või pani mõtlema, see et mis põhjusel peavad naised valima pere ja karjääri vahel. Algul tundus s
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel on kirjutatud Kaisa-Kitri Niit ´i poolt raamatust „Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis“. Antud artikkel oli siis täpsemalt kirjutatud „Eesti tudengite väärtused 1990.aastal“. Sisu seisnes siis täpselt selles, et millised on erinevate inimeste väärtused. Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja emot
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused artikli autoriks on Piibi-Kai Kivik. Artiklis kirjutas autor peamiselt eestlaste ja kanadalaste suhtlemis erinevusi just „vaikuse“ ja „vaikimise“ kontekstis põhinedes uuringule/küsitlusele, milles osalesid eesti ja kanada üliõpilased ja samuti eestis ka mõningad õppejõud. Küsitluse põhjal võib teha järeldusi, et eestlased aktsepteerivad rohkem vaikimist jutuajamises kui seda teevad põhjaameeriklased. Põhjaameeriklasi tuntakse peamiselt just „small-talk“-i oskustes, nimelt nende jaoks ei ole probleem rääkida kõigest ja kõigist, millest võimalik. Nemad näevad seda kui võimalust inimesega paremini tutvuda ja lähemalt tuttavaks saamist. Ameeriklaste jaoks on vaikimine kui väga ebamugav hetk ja soovitakse igati selliseid hetki vältida. Küsitluse põhjal tuli ka väga selgelt välja, et ameerika üliõpilased eestis tunnistasid, et
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud. LaPiérre ja tema kaks hiin
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nagu ka autor kirjutas on
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel peamiselt seletas lahti mõiste „internet kui teine elav maailm“ ja „korporatsioonid muutuvad teenuse põhisteks ettevõteteks“ tuues näiteid erinevate edukate hiina firmade edulood. Millest olid tingitud nende ettevõtete edu ja arenemine. Autor alustas nende mõistete lahti seletamist, et tänapäeval on ühiskond muutunud täielikult internetist sõltuvaks. Väga hea näide oli aplikatsioonide kasutusest, kui laialt on see levinud. Kui sõltuvuses on juba inimesed interneti kasutamisest. Et tänapäeva äris ellu jääda tuleb järjest enam ja enam välja töötada süsteeme interneti sõbralikumaks kasutamiseks. Mõningaid näited, mida on tehtud internetis: ettevõtted on kasutusel võtnud virtuaalsed kontorid; virtuaalne raha (Q coins, Bitcoin); firmad hakkavad järjest enam kasutama internetti, tuues kokku läbi interneti erinevate kategooriate spetsialistid ja eksperdid, et luua reaalsetele klien
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muu
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
6 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid