Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära ...
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma an...
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks.
THE LONDON EYE AND MADAME TUSSAUDS Getri Tomson, Marta Tolli Maris Selmet, Patrick Barbo THE LONDON EYE THE LONDON EYE HISTORY London Eye was opened in March 2000. Since 2000 The London Eye has become an iconic landmark and a symbol of modern Britain. Back in 2000, the London Eye was known as the Millennium Wheel. INTERESTING FACTS Passengers in the London Eye's capsules can see up to 40 kilometeres in all directions. The London Eye is the vision of David Marks and Julia Barfield, a husband and wife architect team. It took 7 years and the skills of hundreds of people from 5 countries to make The London Eye a reality. At 135m high, The London Eye is the world's tallest cantilevered observation wheel. Each of the 32 capsules weighs 10 tonnes THE LONDON EYE’S CAPSULES AWARDS The London Eye has won over 80 awards. The awards are won for national ...
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemu...
Olles sõltuvuses virtuaal maailmast Getri Mitt Mathias Tikerpe(17) on aastaid veetnud oma vaba aega sisustades Internetis mängides.Aastate jooksul on ta omandanud palju kogemusi ja nippe,kuid kõige sellega kaasneb ka palju ohte kust igaüks end välja vingerdada ei saa. Pärnu ühisgümnaasiumis teadmisi koguv Mathias ei ole üks neist online-mängijatest kes veedab ööd ja päevad arvuti taga aega surnuks lüües .,,Need ajad on möödas millal '' elasin'' arvutitaga.Elu tahab ka elamist
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
Getri Mitt Moestilistika III Kunstnik ja autoriõigused Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Kunstnik ja autoriõigused Eesti Vabriigis kaitseb loomeinimest ja tema tööd intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole v...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VARRUKAS LÄBI AJALOO KOSTÜÜMI AJALUGU GETRI MITT MOESTILISTIKA IV Juhendaja: Kai Saar TALLINN 2014 Sleeve (Eng. Slieve või slyf, sõna liitlaste libisema, vrd Hollandi sloof) on osa rõivast, mis katab käe või mille kaudu käsi läbib või libiseb. Varruka lõige on peaaegu igal ajastul olnud erinev või mingit laadi omapärane. Enamasti erinevad varruka lõiked akadeemiliste või muude ametirõivaste näol. Varruka pikkus varieerub vaevu üle õla kuni maani
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase....
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et v...
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL................................................................................
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
