Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kärde mõisnikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Kärde mõisa on esmamainitud 1532. aastal. 19-ndal sajandil Riias välja antud Heinrich von Hagemeisteri raamatus “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“ Liivimaa valduste ajalugu”) selgub, et just sel aastal ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise ( Kärde ) mõisa. Sajandite jooksul nägi mõis paljusid erinevaid omanikke ja käis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte.
Juba 1527 . aastal oli Rebuck ostnud krundi, millest hiljem sai Rippoka (Ripuka) mõis. Ostutehinguga liitis ta Kärde Ripukaga ühte. 1601 . aastal müüs Riia kodaniku Martin Schulzi lesk (neiupõlvenimega Catherine Rebuck) mõlemad valdused 13 200 marga eest Joachim Wittingule. Viimase tütar andis maad oma abikaasale, Riia kodanik Jacob Friedrichsile, kellele need 1638. aastal ametlikult kuuluvaks kinnitati. 1639. aastal müüs Friedrichs Kärde koos Ripukaga Tartu kodanikule, kohtunik Samuel Akkerbaumile, kes need tühjalt ja kasutamata seisvad valdused veel samal aastal Laiuse kaptenile, Erich Johannsohn Zwillingule 1200 taalri eest üle andis.
Kui Kärde Paddoweri (Paduvere) ja Tirmasti (Tirma) mõisate koosseisu kuulus, müüs omanik Johann Derten 1557 . aastal mõisad 250 marga eest oma vennale Nicolausile. Viimase tütar Gertrude andis need omakorda oma abikaasale, kelle nimi oli Vegesack . Gertrud Holstfer, Daniel Vegesacki lesk, kes 1637. aastal oli abiellunud oma teise abikaasa Wolmar Urkülliga, müüs samal aastal (oma esimesest abielust sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule.
Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734 . aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors.
Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad.
Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest.
Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04. 1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10. 1851 Viborg, Taanis ; surn. 01.11.1926 Tartus). Ta elas siinses valitsejamajas koos oma naise Hanna Charlotte (Hoffmann) ja 5 lapsega.
Kärde mõisnikud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 259320 Õppematerjali autor
Tõlgitud 19ndal sajandil Riias ilmunud saksakeelsest Heinrich von Hagemeisteri raamatust “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“Liivimaa valduste ajalugu”). Kärde mõisa omanike kirjeldused aastast 1532 kuni 20. sajand.

Sarnased õppematerjalid

Mooste mõis
10
doc

Mooste mõis

aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741

Uurimistöö
Särevere mõis
5
docx

Särevere mõis

..................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused
Avinurme-Iisaku ja Illuka valla mõisad
9
docx

Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad

arenenumad põlluharimisviisid, uued kultuurid ja tõud, arenenum hoonestus ning oskused. 2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797

Ma ajalugu
Kodukoha vaatamisväärsus
3
odt

Kodukoha vaatamisväärsus

Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum. Mõisa peamajas on külalistemaja, kohvituba ja saalid ürituste jaoks. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Praegune mõisa omanik on dr. Gustav Fhrh. von Roseni vanem poeg dr. Lothar Alexander von Rosen. Muuseum avati 1. märtsil 1997, peamaja augustis 2001. Lyckholmi muuseum Peamaja/ Saare mõis Muuseum vene ajal Saare mõis vene ajal Muuseum seest

Eesti rahvakultuur
Laitse mõis
3
docx

Laitse mõis

Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone

Kultuur
Turismimajandus alused
6
docx

Turismimajandus alused

Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhvi­Tartu­Valga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse

Turism
Vana-Antsa mõisakompleks
9
docx

Vana-Antsa mõisakompleks

Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase surma järel jaotati mõis kaheks, Uue- ja Vana-Antslaks. Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse.

Ehitus
Tooma Katsebaas
12
odt

Tooma Katsebaas

keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus. 2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun