Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonnaõpetus - Mis on perekond? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON PEREKOND?
PEATÜKK

MIS ON PEREKOND?


Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu.
Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus.
Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga:
  • Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond)
  • Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond)

PEREKONNA LIIGID


Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel.
SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve.
TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil:
  • Lasteta abielupaar
  • Lastega abielupaar
  • Lastega üksikvanem

  • PEATÜKK

    KOOSELU AJALUGU


    Mehe ja naise kooselu on püsinud aegade hämarusest tänapäevani. Kooselu vormid on
    aastasadade ja - tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud ja moderniseerunud.Üleminekud ühelt votmilt teisele pole olnud järsud, selgepiirilised ega kogu maailmas üheaegsed, vaid on sõltunud iga konkreetse inimrühma arenguastmest, elupaigast ja vajadustest .
    1. ÜHISABIELUD ehk RÜHMAABIELUD, milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud : ühe sugukonna naised olid abielus sama sugukonna meestega. Grupikooselu oli seotud kogukondliku korraga, kus üksikisikul puudus omaette vara, kõik kuulus kõigile.
    Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga, kui selgu vere suguluse ohtlikkus järglastele.
    Ilmselt välistas armukadeduse lihtne reegel, mille järgi kõik naised kuulusid kõigile
    meestele ja vastupidi.Abielurikkumiseks peeti võõra hõimu liikmetega, sugulist läbi-
    käimist ja seda karistati rangelt.
    Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse(emajärgse) kogukonna aega.
    2. PAARABIELU (polügaamia). Selle puhul oli üks mees abielus mitme naisega (polügüünia)või üks naine mitme mehega(polüandria). Levinum oli esimene variant.
    Sagedasemaks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist Mehel kogunes sõjakäikude ja röövretkede saagist vara, ja et pärandada seda otseselt omaenda lastele, pidid need olema täpselt teada.
    Mitmenaisepidamist soodustasid pikaajalised sõjad, mis vähendasid meeste aevu olu-
    liselt.Mitmemehepidamist esines harvem ja selle põhjusi on vähem teada.
    Paarabielud seostuvad patriarhaadi(isajärgsuse) tekkimisega .
    3. MONOGAAMIA levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega.Varaline kihistumine põh-justas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudel meestel üle jõu. Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus - abielus olid üks mees ja üks naine.
    Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud. Kui algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine oluline, tähtsaks peeti viljakust ja töökust siis tänapäeval näeme, et esikohal on tunded ja sobivus . Monogaamia on jõudnud armastusabielu laialdase levimiseni.
  • PEATÜKK

    PEREKONNA FUNKTSIOONID


    Perekond on vajalik nii inimesel kui riigile.
    • Ühiskonnaliikmete taastootmise e. soojätkamise funktsioon
      Demograafide järgi on see kõige tähtsam funktsioon, sest alles laste sünd teeb perekonnast perekonna. Laste sünd on inimühiskonna eksisteerimise esmane tingimus.
    • Seksuaalkäitumise reguleerimise funktsioon
      See tähendab, et abikaasadel on võimalus korrapäraseks seksuaalseks läbikäimiseks.
    • Majandusfunktsioon
      Industriaalühiskonnas ei ole enam ühiskondlik tootmisüksus, nii nagu ta seda oli agraarühiskonnas; perekonna majandusfunktsioon tähendab siin kodumajapidamist. Igal perel on oma sissetulekud ja väljaminekud.
    • Sotsialisatsioonifunktsioon
      See tähendab ühiskonnas kehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jms. vahendamist üksikisikule. Last mõjutab kõige enam tema kodu, alles teises järjekorras on eakaaslased – sõbrad, kool ja koolivälised huviringid jms. Sotsialisatsioon ei seisne ainult kasvatamisest ja õpetamisest, vaid perekonnas valitsevates suhetes, armastuses ja hoidmises, vanemate füüsilises ligiolekus.
    • Emotsionaalse toe ja kaitstuse funktsioon
      Iga inimene igatseb taga sellist kohta, kus ta tunneks end hoitult ja kaitstult. Perekond suudab sellist kaitset pakkuda.

    MUUTUSED FUNKTSIOONIDES


    Läbi erinevate inimkultuuride ja ajajärkude on kestvalt püsinud nukleaarpere ehk tuumpere, mis koosneb emast, isast ja alaealistest lastest. Koos ühiskonna muutumisega muutub ka tuumpere koht ühiskonnas. Kui varem oli perekond tähtis tootmisüksus, siis nüüd saame rääkida ühisest olmest ja tarbimisest.
    Rekreatiivfunktsiooni ehk pereliikmete ressursside taastootmise funktsiooni osatähtsus on kasvanud.
    Nõrgenenud on perekonna regulatiivne funktsioon seksuaalkäitumise osas, mille tingib arusaam kõikelubavast liberaalsest ühiskonnast, kus puuduvad piirid lubatu ja keelatu, normaalse ja ebanormaalse vahel.
    Sotsialisatsioonifunktsiooni on kõigil aegadel väga oluliseks peetud, sest kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes.

    PEREKONNA OLEVIK


    Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust.
    Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused.
    NATURAALMAJANDUS
    KODUTÖÖ
    MAAKOHT
    MAATÜÜPI ELUSTIIL
    FAMILISTLIK PEREKÄSITLUS
    INDUSTRIAALMAJANDUS
    PALGATÖÖ
    SUURLINNAD
    LINNATÜÜPI ELUSTIIL
    INDIVIDUALISTLIK PEREKÄSITLUS
    Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad:
    Taasiseseisvunud Eestis iseloomustavad järgmised statistilised näitajad:
    • Suur lahutumus
    • Loomulik iive on muutunud negatiivseks
    • 18% naistest on lastega koos elavad üksikemad

    23 protsendil 18 – 74-aastastest pole lapsi
  • PEATÜKK

    TÄNAPÄEVA PEREKONNAVORMID, NENDE EELISED JA PUUDUSED


    Perekonnavormide rohkus tänapäeval näitab inimeste mõttelaadi muutust ning tavade
    ja kommete teisenemist.Eri perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest. Ükski
    vorm pole üdini ning kõigile hea ja sobiv, tähtis on leida endale õige.
    Registreeritud abielu – kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks.
    + See perekonnavorm garanteerib seaduste abil pereliikmete moraalse ja majan-
    dusliku turvatunde, tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale;
  • Puuduseks on osutunud olukorra lõplik määratletus; ühendus võib olla psüühi-
    liselt ahistav, eriti mehele.
    Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri.
    + See kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse.
    - Puuduseks on alateadlik kindlusetustunne, aga ka kaitsetus ootamatute olukor -
    dade puhul. Laste turvalisus ei ole seadustega tagatud.
    Ühe vanemaga perekond – on tekkinud kas planeeritult, või siis planeerimatult.
    + Vanem osutab lapsele rohkem tähelepanu, peres pole vanematevahelisi konflikte
  • Majanduslikult elab selline perekond võrdlemisi kitsalt.Ka ei näe laps vanemate-
    vahelisi suhteid; lapse soorolli kujunemine on häiritud.
    Lastetu perekond – perekond, kes ei saa või ei soovi järglasi.
    + Mehel ja naisel on head võimalused ennast teostada, võimalik pühenduda täieli-
    kult tööle.Abielusuhetes saab keskenduda vaid teineteisele.
  • Perekonna järelkasvu puudumine;üksindus vanaduspõlves.
    Visiitabielu – mees ja naine on abielus, kuid ei ela koos.
    + Registreeritud abielu garanteerib majandusliku ja moraalse kindlustatuse; peresu-
    hetes tekib tänu distantsile vähem pingeid, inimesel on perekond ikkagi olemas.
  • Eemal olev vanem võib pereliikmetest võõrduda;perekond tunneb puudust terviku-
    tundest.
    Külalisabielu - ei olda abielus ega elata ka koos, kuid omatakse ühiseid lapsi ja eemal elav vanem võtab nende kasvatamisest osa .
    + Mõningatel tingimustel ainuke lahendus – ei seo osapooli,võimaldab vabataht-
    likku vastutust.Lastel on mõlemad vanemad.
  • Ebakindlus tuleviku suhtes – lastel on tihti raske mõista selle olukorra põhjusi.
    Fiktiivne abielu –sõlmitakse mingi majandusliku või muu huvi realiseerimiseks
    ( petmine )
    +Võimaldab jõuda eesmärgini “legaalselt”
    -Kaasnevad tihti suured ebameeldivused ,on ahistav .
    Sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid loomusi ja nõudmisi partnerile.Paarid leia-
    vad endale sobiva vormi ise, keegi ei saa siin soovitusi jagada.
    Siiski on teistest eelistatum registreeritud abielu.
    6
  • Perekonnaõpetus - Mis on perekond #1 Perekonnaõpetus - Mis on perekond #2 Perekonnaõpetus - Mis on perekond #3 Perekonnaõpetus - Mis on perekond #4 Perekonnaõpetus - Mis on perekond #5 Perekonnaõpetus - Mis on perekond #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jou mt Õppematerjali autor
    Perekonna liigid, perekond

    Sarnased õppematerjalid

    Tänapäeva perekonnavormid
    15
    doc

    Tänapäeva perekonnavormid

    Lapseeas ­ vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas ­ kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas ­ loob inimene uue perekonna. Vanemas eas ­ täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu ­ kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu ­ perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond ­ tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ­ ei saa või ei soovi. · Visiitabielu ­ abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu ­ omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ­ ühel liikmel juba oli abiellumine.

    Inimeseõpetus
    Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
    145
    ppt

    Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

    Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.

    Perekonnaõpetus
    Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
    292
    ppt

    Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

    kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?

    Pedagoogika
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    ........................................... 114 15.1.14. Naised ja töö............................................................................................ 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus ­ .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti.............................................

    Sotsioloogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun