Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurali keelkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Kust pärineb?
Uurali keelkond
Koostaja: Kerli Rüütel
Tartu Raatuse Gümnaasium
10.klass
Mis on? Kust pärineb?
Indoeuroopa keelkonna kõrval teine
keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas.
Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et
Uurali algkeel paikneb kuskil Volga
lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust
lääne poole.
Andmed:
Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate
andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas
elanud juba kümmekond aastatuhandet.
Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi
Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali
keeli.
Soome-ugri
rahvaste
keelelise
suguluse avastas
18. sajandi lõpus
ungari õpetlane
János Sajnovics
(1733-1785).
Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist
tähelepanekutest välja kasvanud
keeleteaduse haru fennougristika
laienenud uralistikaks (uurali
keeleteadus), mis haarab enesesse ka
samojeedi keeled.
Vahel mõeldakse soomeugrilastest
kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid
kaasa arvatud.
Uurali algkeel on aja jooksul
jagunenud mitmeks haruks.
Hoolimata uurali keelte sarnasest
ülesehitusest ei ole nad vastastikku
arusaadavad.
Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest
ja udmurt komi keelest, kuid kaugemate keelte
rääkijad peavad hoolikalt otsima ühiseid sõnu, et
oma sugulust tuvastada.
Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende
sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali
rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist.
See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest
erinevustest hoolimata hõlpsaks.
Samas rikastab uurali rahvaste nn boreaalne
hoiak maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on
võimalikud vaid neis keeltes mõeldes.
Uurali keelkonda kuuluvate inimeste
ühised väärtused
Me näeme maailma sarnaselt ja see loob
eelduse teineteise mõistmiseks.
Meid ümbritsev elus ja eluta loodus pole
materjaliks vaid partneriks.
Enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest
pole omane agressiivsus.
Uurali keelte kõnelejaskonna asualad
tänapäeval
Tänapäeval on ainult kolmel uuralikeelsel
rahval oma iseseisev riik.
Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku
ning ühtlasi riigikeeleks.
Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari.
Teised uurali keeled on väiksemad ja
vähemuskeelteks erinevates riikides.
Uurali rahvad erinevad nii
rassilt, usundilt kui
kultuuritüübilt.
Rassid:
Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid.
Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste
lähimad sugulased nagu samojeedidki on
uurali rassi esindajad, milles on nii
europiidseid kui mongoliidseid jooni.
See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma
hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele
võõras olema.
Usundid:
Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid
on luterlased.
Ungarlased on peamiselt katoliiklased.
Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on
enamasti õigeusklikud.
Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana
loodususund (animism).
Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles
veel samaane.
Kultuuritüübid:
Eestlased, soomlased ja ungarlased on
tüüpilised Euroopa rahvad.
Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome
rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel
põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada
oma linnakultuuri.
Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-
kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel
põhinev kultuur on sajandite jooksul
kohanenud eluga Siberi äärmuslikes
tingimustes.
Poliitiliselt on uurali rahvad väga
erineva saatuse ja staatusega.
Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas.
Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus
autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring.
Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918.
aastal.
Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt
mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist
emantsipeerumist.
Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse
ungarlaste või karjalaste sugulased.
Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi
saanud soomlastelt.
Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja
ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja
kirjakultuur.
Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule
enesehinnangule toeks teadmine sugulusest
soomlaste, ungarlaste ja eestlastega.
Uurali rahvastepere mitmekesisuses
on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on
meil kerge üksteist mõista, et erineme,
on meil, millest rääkida, millega
üksteise kultuuri rikastada.
Aitäh, et
vaatasite!
Vasakule Paremale
Uurali keelkond #1 Uurali keelkond #2 Uurali keelkond #3 Uurali keelkond #4 Uurali keelkond #5 Uurali keelkond #6 Uurali keelkond #7 Uurali keelkond #8 Uurali keelkond #9 Uurali keelkond #10 Uurali keelkond #11 Uurali keelkond #12 Uurali keelkond #13 Uurali keelkond #14 Uurali keelkond #15 Uurali keelkond #16 Uurali keelkond #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Rüütel Õppematerjali autor
Mis on Uurali keelkond? Kust Pärineb? jne Kõigile nendele küsimustele leiab vastus sellest powerpointi esitlusest.

Sarnased õppematerjalid

Maailma keeled
6
odt

Maailma keeled

Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000­7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Eesti keel
Soome-Ugri sugulusrahvad
6
doc

Soome-Ugri sugulusrahvad

Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus

Kirjandus
Soome-Ugri keelkond
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub

Eesti keele ajalugu
Maailma usundid
30
docx

Maailma usundid

Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt. Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Uurali keeled ja sellega kaasnev maailmavaade: Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist - See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Elus ja eluta loodus ei ole vaid materjal, nagu indoeurooplastel, vaid partner. Pole omane agressiivsus - ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni

Religioon
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun