Evolutsioon (3)

Evolutsioon Õp. lk 152- 183
1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga.
Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu
Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest.
Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid
Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi.
Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas
Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi
2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide.
Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus.
Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub.
3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide.
Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi.
4. Too näide olelusvõitlusest:
a) sama liiki organismide vahel:
sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta.
b) erinevate liikide vahel
toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks.
5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust .
* uimed
* lõpused
* saba
* varjevärvus
6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165
Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki.
Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik.
7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab:
a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel
Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi . Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala , inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest.
b) erinevate organismide DNA võrdlemisel
Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev.
c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel
See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist.
8. Kuidas on evolutsioon tõenditeks:
a) kivitised e. fossiilid
Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega kivimikihtides, saab teada, kuidas organismid aja jooksul on muutunud.
b) erinevate organismide valkude võrdlemisel saadud andmed
Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on.
c) rudimendid
Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust.
9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid.
Taimeriik:
1. ainuraksete vetikate teke
2. hulkraksete vetikate teke
3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke
4. sõnajalgtaimede teke
5. paljasseemnetaimede teke
6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke
Loomariik:
1. hulkraksuse teke
2. selgroo kujunemine
3. kopsude kujunemine
4. loomaraku teke
5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas
6. püsisoojasuse teke
10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale.
Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid.
Osav inimene (homo habilis ) oskas valmistada algelisi tööriistu.
Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas.
Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki.
Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased .
Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu.
Püstine inimene (homo erectus ) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse .
Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest.