sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele.Edaspidi kohaldas kohus seda põhjendust Emü sätetele nt. art. 48 (vaba liikumine ), art. 52 (elama-ja tööleasumise ning firmade asutamise vabadus) ja art. 59 (teenuste vaba liikumine). 3. Mida tähendab subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Ühenduse õiguses (selle jaatav ja eitav pool) Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 tõdetakse ,et lepingupooled loovad omavahel Euroopa Liidu ja et otsused tehakse võimalikult avalikult ning kodanikukeskselt.euroopa Lii tegutseb vaid siis ,kui see on otstarbekas,muudel juhtudel tehakse otsused liikmesriikides.Seda nim. Subsidiaarsuse põhimõtteks.Liikmesriikide ja ühenduse vahelisi kohustusi ja pädevust määratlevate põhimõtete
................................6 7.EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks. Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla..................................................................................................................................6 8.Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?..............................................................6 9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?...............................................................7 10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte..........................7 11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte......................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14
Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, assüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115)
keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited- EL võtab vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi,kodanikukaitse ning halduskoostöö e. Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika f. Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta, kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis liikmesriikides, kehtides nii liikmesriikide, valitsusasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute suhtes
- heaolu kasv; - sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal; - keskkonnajulgeolek ja bioloogiline ohutus. 11. Arengueeldused Eesti jaoks: - jätkustsenaarium (mitte- või vähesekkumine); - konservatiivne stsenaarium (rahvuskeskne); - sotsiaalne partnerlus; - teadmusühiskond. 12. Läänemere Agenda 21 põhimõtted on: - ennetus (ettevaatuse) põhimõte, - saastaja maksab põhimõte; - subsidiaarsuse põhimõte; - omavalitsuste põhimõte. 13. Läänemere piirkond kui tervik: - On asunud säästva arengu teele; - Ei ole veel asunud säästva arengu teele. 14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna
küsimused, kriminaalpoliitika ehk politsei koostöö, piirivalve koostöö). d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited (Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus noorsugu ja sport, halduskoostöö, kodanikkekaitse. e. Erandlikud valdkonnad f. Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Subsidiaarsus. Kui ei ole EÜ/EL ainupädevus, kuid liikmesriigid ei ole midagi ette võtnud ja paremat tulemust saaks saavutada just Euroopa Liidu tasandil, võib EL meetmeid võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini
ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. • Mittediskrimineerimine – lepingus käsitletud valdkondades on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Eesmärgiks võrdsete tingimuste loomine EL kodanikele ja juriidilistele isikutele. On siseturu keskne põhimõte – isikute, tööjõu, kaupade, teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine. Alates Amsterdami lepingust kuuluvad siia alla ka inimõigused ja põhivabadused. • Subsidiaarsuse põhimõte – valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Eesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel. • Proportsionaalsuse põhimõte – ükski ühenduse meede ei lähe
Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata: •kahe või enama võimaluse näol •teatava tegutsemisvaldkonna kindlaks määramise näo Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võib õhendus võtta meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada õhenduse tasandil. Teisisõnu on vajalik teatud lisaväärtuse olemasolu. Proportsionaalsuse printsiip tähendab seda, et ükski ühenduse meede ei tohi minna kaugemale sellest,
6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel
Teise mudeli puhul on rõhk pere toetamisel, et aidata perel toime tulla oma rolliga pakkuda lastele piisavalt head kasvukeskkonda. Eesti kontekstis võime öelda, et hetkel on meil sugemeid mõlemast lähenemisest, soovitavaks võib pidada järjest enam peresid toetava mudeli juurutamist. Lisaks ÜRO lapse õiguste konventsioonis nimetatud põhimõtetele on käesolev kontseptsioon lähtunud neljast põhiprintsiibist, mis lastekaitse korraldamisel läbivad kõiki meetmeid ning tegevusi. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad abi, otsustused ning vastutus olema inimesele võimalikult lähedal. Avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad organid ning riigi roll peaks seisnema põhiliselt kohalike ning regionaalsete institutsioonide toetamises. Teenuste astmelisuse (gatekeeping) puhul osutatakse indiviidile teenuseid vastavalt tema unikaalsetele vajadustele ning suunaga vähem sekkumist nõudvatelt tegevustelt sügavamat
Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht.
haldusreform mis meie jaoks ei pruugi hästi mõjuda. Sest kui me liituks linnaga oleks meie valla toetused samad mis linnalgi, järjekorrad sotsiaaltöötajate juurde kasvaksid ja inimese lähedane lähenemine kaoks. Väikestes kogukondades on ikka olnus suureks plussiks see et kui sotsiaaltöötaja teab, et pere on hädas kuid tal puudub transpordi võimalus valda tulemiseks sõidab sotsiaaltöötaja ise kohale. Ka kaob mingis mõttes subsidiaarsuse põhimõtte sest abi osutamine ei toimuks enam inimesele kõige lähemalt. Mulle üldiselt meeldib siin elada, inimesed on toredad ja alati abivalmis, ka lastel on siin väge hea elada, eemal linnakärast ja möllust. Lapsed saavad vabal ajal viibida mänguplatsil või mängida metsas, kuritegevus on meil ka minimaalsel tasemel. Tunnen et Sõmeru vald on väga turvaline keskkond laste kasvatamiseks. KASUTATUD ALLIKAD (2014). Retrieved from http://someru.kovtp.ee/statistika
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115)
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus • Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) • majanduspoliitika (art. 98-104) • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) • institutsioonilised sätted (art. 112-115)
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115)
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115)
Katus: Üldsätted, eesmärgid. Kolm sammast. Esimene oli ennem olemas, teine ja kolmas tulid juurde. Mahult erinevad, esimene lai, teine kitsam, kolmas hästi kitsas. · sammas: riikideülene- riigid loovutavad osa oma pädevust teatud institutsioonidele · sammas: valitsustevaheline koostöö, ühine-, välis ja julgeolekupoliitika · sammas: valitsustevaheline koostöö, koostöö, õigus- ja siseasjades · I sammas: Uus Euroopa Ühendus Subsidiaarsuse põhimõte Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124)- ühisraha EURO majanduspoliitika (art. 98-104) rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes 42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele 43. Selgita, mida tähendab subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte Valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, määratakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidu pädevus on liikmesriikidega võrreldes ülim. 44. Tolliliit on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses a) tõene b) väär 45. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mille liige on ka Eesti a) tõene b) väär 46
valida endale sobivad meetmed. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitseeeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Väljaspool kaitsealasid asuvatest, aga Naturavõrgustikku arvatud aladest, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitsereziimi, saavad hoiualad. Natura rahastamine Eestis Natura 2000 alade kaitseks vajalikke tegevusi peavad liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000 rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari: Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000 meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa Komisjoni poolt tellitud rahastamise käsiraamatut, Anda ülevaade riiklikust rakenduskavade programeerimise seisust ning Natura 2000 protsessi seisust Eestis,
konkurentsipoliitika. Toetavad, koordineerivad või täiendavad meetmed: EL ei saa toetada liikmesriikide meetmeid finantssekkumiste abil. Hõlmatud on sellised valdkonnad nagu kultuur, haridus ja tööstus. Jagatud pädevused hõlmavad teisi valdkondi nagu keskkond, transport ja tarbijakaitse. ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus koostada õigusakte kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. 5) Asjaolu, et väljaastumine on nüüd EL lepinguga selgesõnaliselt ette nähtud, kehtestab üksikasjaliku korra sellises olukorras käitumiseks ja annab selgesti teada, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud Euroopa projektis jätkama, kui liikmesriigi rahvas ei soovi enam osaleda. Koos tõhustatud ja struktureeritud koostöö sätetega näitab see selgelt, et liidus ja selle poliitika edendamises osalemine on miski, mille üle tuleb
piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse. Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile. Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtu praktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt
sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi: a) Esimene alusprintsiip seob tarbijakaitse ühtse siseturu loomise meetmetega. b) Ühenduse õigus võtta vastu sellised meetmeid tarbijakaitse valdkonnas, mis ei ole otseselt seotud ühtse siseturu väljakujundamisega c) Viidatakse EL pädevuse osas subsidiaarsuse põhimõttele. Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt võib Ühendus sekkuda tarbijakaitse küsimuste reguleerimisse üksnes siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik üksnes liikmesriikide õigusaktidega. d) Artiklis nähakse ette liikmesriikide õigus tarbijakaitse valdkonnas säilitada ja võtta vastu õigusnorme, mis tagavad tarbijale EL-i õigusest kõrgema kaitse taseme. Tarbijakaitse areng pärast Lissaboni lepingut
· Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Konventsioonid · Subsidiaarsuse põhimõte * Koordineeriv Komite · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel 15. Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised valimistel Euroopa Liidu põhikursus erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba (art.19 end
3. Otsused -On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused (Mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga. Põhimõtted:Solidaarsuskohustus - liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. Subsidiaarsuse põhimõte-aldkondades, põhimõte mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandilEesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel.Vahetu
lepinguga olid järgmised: - võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus, mis suurendas parlamendi rolli seadusandlikus protsessis; - laiendati nõusolekumenetlust, mis andis Euroopa Parlamendile otsustava sõnaõiguse komisjoni liikmete ja presidendi nimetamisel; - loodi kaks uut institutsiooni - regioonide komitee ja ombudsman; - Euroopa Kohtule anti õigus kohustusi mittetäitvaid liikmesriike karistada rahatrahviga; - sätestati subsidiaarsuse põhimõte, mille kohaselt otsused tuleb teha võimalikult lähedasel tasandil isikutele, keda need mõjutavad. Ühendusele jäeti õigus väljaspool oma ainupädevust seisvates küsimustes meetmeid vastu võtta ainult juhul, kui antud eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil. Amsterdami leping 2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused:
· võimalike konsultantide valik (portfolio, prestiizh, vahendid, tasu) · ettepanekute päring (firmad teevad detailse pakkumise) · pakkumiste järjestamine · lepingu-alased läbirääkimised (max hinna ja kvaliteedi suhe) 11 Inseneri kohustus teatada Vilistaja insener, kes leiab, et tema organistasioon on ebaseaduslik ja üritab ühiskonda sellest informeerida. Info lekitamine (isikliku kasu eesmärgil) vs vilistamine (ühiskondliku kasu eesmärgil). Teavitamine subsidiaarsuse printsiibil kõigepealt lähed firma juhtkonda, siis kohalikku inseneriassotsiatsiooni, jne. Piisava hulga tõendite kogumine & firmast välja toomine. Toimimisjuhend: · proovi kõik sinust olenevad vahendid läbi · kontakteeru assotsiatsiooniga · assotsiatsioon kontrollib andmeid · assotsiatsioon otsustab, mida edasi teha · ass. dokumenteerib kogu asjaajamise
ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus, v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse; keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes- Nimetatud valdkondades võivad õigusakte menetleda ja vastu võtta nii EL kui ka liikmesriigid. Seejuures on liikmesriikidel pädevus üksnes juhul, kui EL ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada. SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTE- Subsidiaarsuse põhimõte kohaselt võtab EL valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE- Vahetu kohaldatavuse põhimõte tähendab, et: Aluslepingu artikkel on kohaldatav ilma
käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. · Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele ka kapitali ja teenuste vaba liikumist. 34. Subsidiaarsuse põhimõte · Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. · Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
Direktiivid on kõige levinumad õigusaktid, võimalik kasutada ka määrusi, otsusi, arvamusi. Määruseid reaalselt kasutatakse asutuste ja ametite loomiseks. Direktiivi eelnõu pidurdamise süsteem – hädapidurit saab kasutada ainult siis, kui vastuolu tekib aluspõhimõtetega, muidu tekib olukord, kus üks riik jääb eelnõust välja aga teised võivad ikka koostööd teha. Kui terve eelnõu välja hääletada, siis ei kehti see kellegi osas. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontroll – art 12, parlamendid võivad kontrollida, kas mõni eelnõu on aluspõhimõtetega kooskõlas. Proprotsionaalsuse PM – liidu meetme sisu ja vorm ei tohi minna vajalikkuse saavutamisest kaugemale. Art 5(3) ja 5(4). Subsidiaarsuskaebuse esitamine Euroopa Kohtusse – kontrollib ex post, kas argumendid on põhjendatud või mitte. Lissaboni leppe järgselt peaksid eelnõu seletuskirjad olema väga põhjalikult põhjendatud.
ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel
kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus? KOV elanike õigus,kohustus ja võime iseseisvalt korraldada ja otsustada kohaliku elu küsimusi. Mudelid: 1)Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus,omavalitsuse suur otsustusõigus 2)Prantsusmaa tsentraliseeritud,KOV keskvalitsuse haruna 1 Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet. Subsidiaarsuse põhimõte otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 1 Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. KOV tunnused: · territoriaalsus · autonoomsus · otsene demokraatia · demokraatlikult valitud esinduskogu · legaalsus · suhteline vabadus moodustada ise esindus-ja täitevorganite süsteem · õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised
ja selle arengut; Omavalitsusliku juhtimise laienemine peab toimuma maakondliku omavalitsusliidu kvalitatiivse edasiarendamise teel; Kõik vallad ja linnad peavad olema kaasatud seadusjärgsete ülesannete täitmisel. Regionaalhalduse korrastamise tulemuseks: Riigi ühtlane regionaalne areng; Tasakaalustatud regionaalne juhtimine; Selgem funktsioonide jaotus ning kasvanud haldussuutlikkus maakonna tasandil; Demokraatia, subsidiaarsuse ning regionaalsuse põhimõtete laialdasem rakendamine maakonna tasandil; Riikliku järelevalve parendamine; Maakondliku omavalitsusliidu kui institutsiooni arendamine ja tõhustamine; EL struktuurifondide demokraatlik haldamine; 6. Mõjud valitsemisvõimekusele ja ülesannete jaotusele valitsemistasandite vahel Antud haldusreformi kava üks olulistest aspektidest oleks arendada maakondlikku omavalitsusliitu kui institutsiooni,
Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. Subsidiaarsus eeldab, et keskvalitsuse tasandil tuleb lahendada vaid neid probleeme, mida kohalikul tasandil lahendada ei saa. 17. Mis on fiskaalpoliitika? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone.
Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3
asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse. Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile. Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud
küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised. 13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele- valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki- delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali- sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted tuleb läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks sõnaselgelt sätestada ka konventsiooni preambulis.*6 Ka Velleste ja Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda- mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 1 Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste
tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74. Mis on subsidiaarsusprintsiip? Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur, keskkond,ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid
o Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. o Õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. o Üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. o On õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Eesmärk: o Eesti territooriumil pika ajaloolise traditsiooniga (keskaegsed linnad); o Subsidiaarsuse põhimõte: otsustamine nii kodanikulähedaselt kui võimalik, meetmed on õigustatud regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades; o Kodanike motivatsioon ise kohalikku elu korraldada, kogukonda kujundada. Kohalik demokraatia, mis tagab ka aktiivse osaluse; o KOV on tihti esimene tasand, milles riik kodaniku jaoks väljendub (haridus, kultuur, sport, sotsiaalia jm.). KOV korralduse
a. 12 kuu jooksul 95,2 tuhandel vanuses 15-74 a. isikul (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). 2009.a. läbi viidud turvalisuse uuringu järgi koges viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest (Merle Paats "Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus" Eesti Statistika kvartalikiri 3/10) „Hoolekandelise abi andmisel lähtub Eesti riik subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajateks kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse poolt pakutud hoolekandeteenusteks on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku,
sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi: a) Esimene alusprintsiip seob tarbijakaitse ühtse siseturu loomise meetmetega. b) Ühenduse õigus võtta vastu sellised meetmeid tarbijakaitse valdkonnas, mis ei ole otseselt seotud ühtse siseturu väljakujundamisega c) Viidatakse EL pädevuse osas subsidiaarsuse põhimõttele. Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt võib Ühendus sekkuda tarbijakaitse küsimuste reguleerimisse üksnes siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik üksnes liikmesriikide õigusaktidega. d) Artiklis nähakse ette liikmesriikide õigus tarbijakaitse valdkonnas säilitada ja võtta vastu õigusnorme, mis tagavad tarbijale EL-i õigusest kõrgema kaitse taseme. Tarbijakaitse areng pärast Lissaboni lepingut
liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses Materjal: Loeng; Loengud EÜ lk. 37-40. Subsidiaarsusprintsiip võtab liit kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või koha likul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil. (ELL art 5(3)). Ühesõnaga mingi meetme rakendamise tingimused EL tasandil on:
keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid Keskkonnategevuskava - süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad Keskkonnapoliitika üldised aluspõhimõtted: Subsidiaarsuse põhimõte Integreerimispõhimõte Eriomased põhimõtted: Saastuse vältimise põhimõte Ettevaatuspõhimõte Saastaja-maksab-põhimõte Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas Keskkonnapoliitika Eestis Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013
KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline tähendab seda, et valitsemine on tsentraliseeritud, KOV toimib keskvalitsuse haruna. Mitmetasandilisus tähendab seda, et omavalitsustel on suur otsustusõigus, valitsemine ei ole tsentraliseeritud. Suurbritannias on 2tasandiline haldusjaotus, Saksamaal 3tasandiline, Prantsusmaal aga ühetasandiline. Eesti mudel sarnaneb Suurbritanniale, sest ka meil on kahetasandiline võimujaotus. 83. Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet. Subsidaarsus e täiendavus e lähimus tähendab seda, et otsustamine toimub võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve,
Lepinguga muudetakse EL demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, võetakse kasutusele lihtsustatud menetlused ja hääletamise kord, tagatakse asjaomases hartas kehtestatud põhiõigused ning ELile luuakse võimalus esitada maailmas oma seisukohti ühel häälel.) Lepingu põhisätted Euroopa Parlamendile antakse suuremad seadusandlikud ja eelarvevolitused. Liikmesriikide parlamentidele antakse ülesanne jälgida, et EL järgiks subsidiaarsuse põhimõtet. Suurendatakse valdkondade arvu, mille puhul toimub nõukogus hääletamine kvalifitseeritud häälteenamusega. Volitused ja kohustused jagatakse liidu ja liikmesriikide vahel selgemini. Õiguslikult siduva põhiõiguste hartaga tagatakse Euroopa kodanike vabadused ja õigused. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II8
Struktuur: Eestist 7 liiget. President (valitakse iga-aastaselt), kaks asepresidenti (sama) ning büroo (liikmete seast). Regioonide komitee - "teine parlament" koosneb riikide esindajatest. Omas suurt mõju Amsterdami leingu koostamisele. Liikmed pole ekspertid vaid esindajad. Muudes asjades väga sarnane EESCle. On õigus minna kohtuse, kui nende arvate mingi seadus ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Ülesanded: Esindada liikmesriigi kohalikke ja piirkondlike huve Esitada EL õigusaktide kohta seisukohti ja arvamusi Komisjon ja nõukogu peavad konsulteerima regioonide komiteega kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi otseselt puudutavates küsimustes, kuid nad võivad küsida komitee arvamust ka millal iganes vajalikuks peavad Komitee omalt poolt võib omal algatusel avaldada arvamusi ja esitada need komisjonile, nõukogule ja parlamendile
ja erinormi vahekorras, siis subsumeeritakse tegu üldkoosseisu järgi. - kõrvalkoosseis tõrjub põhikoosseisu. Kvalifitseeritakse kõrvalkoosseisu ning põhikoosseis jääb kõrvale. - enamohtlik koosseis tõrjub põhikoosseisu. Kui on olemas mõrva tunnused, siis ainult selle järgi kvalifitseerida, tapmise koosseis jääb kõrvale - kui on täidetud priviligeeritud koosseis, siis astuvad tagasi kõik muud koosseisud. - liitkoosseis tõrjub lihtkoosseisu. 2)subsidiaarsuse reegel – kui üks koosseisudes ründab sama liiki õigushüve märksa intensiivsemalt, siis jääb vähemintensiivne rünne kõrvale. - kuriteo ettevalmistamine ja kuriteo katse taanduvad lõpuleviidud teo eest. - kergem samaliigilise hüve vastu suunatud rünne taandub raskema eest nt §118 taandub tapmise ees - ohtudelikt taandub kahjustusdelikti eest - osavõtt taandub täideviimise eest. Osavõtt on kuriteole kihutamine või kuriteole kaasamine
teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine Komisjonil on algatusõigus, s.t ta võib teha uute õigusaktide ettepanekuid ELi ja selle kodanike huvide kaitseks. Komisjon teeb ettepanekuid ainult küsimustes, mida ei saa lahendada tõhusalt liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil (subsidiaarsuse põhimõte). Komisjon püüab õigusaktide ettepanekuid tehes arvestada võimalikult laiaulatuslike huvidega. Tehniliste üksikasjade täpsustamiseks konsulteerib komisjon erinevate komiteede ja rühmadega. Ta korraldab ka avalikke konsultatsioone. Komisjoni osakonnad koostavad uue õigusakti ettepaneku eelnõu. Kui 27st volinikust vähemalt 14 kiidavad eelnõu heaks, saadetakse see nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama. 2.1.3.3 Rahvaküsitlus Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini. Eestis väljendus see kohalike omavalitsuste puhul, kes otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.1.4
sidusrühm on palunud tal meetmeid võtta. Alates 2012. aasta aprillist võivad ka ELi kodanikud kutsuda komisjoni üles tegema seadusandlikku ettepanekut (Euroopa kodanikualgatus). Enne ettepanekute tegemist korraldab komisjon ulatusliku konsulteerimise, et oleks võimalik võtta arvesse ka sidusrühmade seisukohti. Üldjuhul avaldatakse koos ettepanekuga ka asjaomase õigusakti võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hinnang. Subsidiaarsuse (lähimuse põhimõte, so, et otsuse teeb selle tasandi otsusteja, kes on selleks kõige kompetentsem, mitte kõrgem - VH) ja proportsionaalsuse (mõõdukooskõlaline ehk võrdeline, so otsus peab vhem koormates andma taotletava eesmärgi - VH) põhimõtted tähendavad, et EL võib anda välja õigusakte ainult juhul, kui ELi tasandi meetmed on tõhusamad kui riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi meetmed ning selgi juhul ei tohi meede ületada
annaabi.ee 
