2) Lisapuhkus 3) Vanema puhkus 4) Palgata puhkus §3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus 2) Rasedus- ja sünnitus puhkusel viibimine 3) Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülessannete täitmine 4) Osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiiv läbirääkimisel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras 5) Õppe puhkusel viibimine §4 Tööaasta arvutamine (1) Lisaks tegelikult töötatud ajale arvutatakse töö aasta hulka: 1) Aeg mill töötaja on ajutiselt töövõimetu 2) Puhkuse aeg va. Lapsehooldus puhkud ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg 3) Osaliselt tasustatava puhkuse aeg
Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis. Streigi või töösulu eest palka ei maksta. Need töötajad kes streigist osa
Otsust, et kas streik toimub või mitte teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing/liit. Streigist ning töösulust tuleb teatada ette vähemalt kaks nädalat ja see peab olema kirjalikult esitatud. Kui toimub streik või töösulg siis pooled kes on töötülis peavad alustama läbirääkimisi, et kokkuleppele üksteisega jõuda. Kui oled streikija siis sellel ajal kui sa streigid sulle töötasu ei maksta aga need töötajad kes ei osale streigis siis nendele makstakse siiski töötasu. Streikijad saavad teha oma kaotatud tööaja teha tasa väljas pool oma tööaega ja tasatöötamist ei loeta ületunnitöök või tööd riigipühadel või puhkepäevadel. Kui toimub streik siis tööandja ei tohi töötajate töölepinguid lõpetada . Streiki juhib töötajate liidu poolt valitud ja volitatud isik. Streike ei tohi korraldada valitsusasutustes, muudes riigiorganites ja kohalikes omavalitsustes. Kaitseväes,
keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. Töölepingu seaduse § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst
Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta Austada töötaja privaatsust Anda töötajatele infot töötasu kohta Töösuhete peatumine (töötajal õigus keelduda töö tegemisest) Poolte kokkuleppel – palgata puhkuse ajal Puhkuse ajal Ajutise töövõimetuse korral (nt. haigestumine; kuni 12-aastase lapse puhul võib võtta töölt vabaks juhul kui laps on haigestunud) Osalemine streigis Osalemisel ajateenistuses; õppekogunemisel Töö- ja puhkeaeg Tööaeg – täistööaeg 8h päevas ja 40h nädalas Ületunnitöö – o Tehakse poolte kokkuleppel o Tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud, erakorraline ja ajutine olukord, st. on eriolukord (oht kahju tekkimiseks), töö tuleb teha viivitamatult, tööandja huvid kaaluvad o Töötamine ületundide korral max 48h nädalas (40h+8h)
Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. Streiki saab liigitada 16'e erinevasse liiki : Üldstreik: kõikide töötajate streik mingis riigis
kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta töötaja õigus keelduda töö tegemisest juhul kui töötajal on puhkus ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST J
TLS §29 lg 8. KESKMISE TÖÖTASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD §2 lg 2. Arvestuses mängivad rolli eelneva kuue kuu ehk siis juuni kuni novemberi kalendripäevad, töötasuna teenitud summad. Kalendripäevadest arvestatakse maha haiguspäevad, puhkusepäevad ja riigipühad. 9. Kas streikimise aja eest on töötajatel õigus töötasu nõuda? Kas töötajate esindajale peab töötajate esindamiseks kuluva aja tasustama? TLS §19 lg 4. Töötajal on õigus keelduda töötegemisest kui ta osaleb streigis. Töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töötegemist ning töötegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks. Töötaja töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu. TLS §36. Töötasu tuleb maksta aja eest kui töötaja kasutab TLS §19 lg 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust. Tööandjal on kohustus võimaldada töötajate
TLS-i § 79 ütleb aga, et osapooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Kas puhkuse ajal võib töötajale saata ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta? Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha
· Peab viivitamatult teatama tööandjale töötakistustest. · Töötaja hoidub tegudest,mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu. · Teatab tööandjale oma esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Töötaja õigus keelduda töötegemisest · Töötaja kasutab puhkust · Töötaja on ajutiselt töövõimetu · Töötaja osaleb streigis · Töötaja on ajateenistuses või siis asendusteenistuses Töö tegemise koht Töölepingus lepitakse kokku põhiline töökoht,kui seda kokku leppida võimalik ei ole,määratakse tegevuskoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Tööandja võib töötaja tööülessannete täitmiseks saata ka väljaspoole töölepinguga ettenähtud tegevuskohta.Töötajat võib töölähetusse saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks.Rasedat ja töötajat,kes kasvatab alla 3
privileegid nagu peegel, kirjutusmasin, vaibad ning Encyclopedia Britannica köited. Kuna jutud levisid, et Capone on võimu Atlantas üle võtnud, saadeti ta Alcatraz'i. Seal Caponel enam ''oma poisse" ees ei olnud ning valve oli sedavõrd karm, et tal puudus info välismaailmas toimuva kohta. Seal ei suutnud ta kedagi ega midagi kontrollida ning mõjuvõimu ja sõpru osta. Karistusaja lühendamise nimel sai Caponest ideaalne vang, kes keeldus osalemast vangide mässus või streigis. Alcatrazis olles ilmnesid tal süfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma ülejäänud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37 617,51 dollari eest trahve ja kohtukulusid Pärast vabastamist veetis Capone lühikese aja haiglas. Sealt naases ta oma
III OSA 1905. a Tallinn inimese võitlus ühiskonnaga; ühiskonnakriitika Kokkuvõte Indrek asub elama linna, kus sooritab korduvalt edutult üliõpilaseksamit ja suhtleb revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes
kohustused on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. 1.4 TÖÖTAJA ÕIGUS KEELDUDA TÖÖ TEGEMISEST Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või on tal muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 1.5 TÖÖ TEGEMISE KOHT Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 1.6 TEATAMISKOHUSTUS
täitmist.5) teeb meeskonna tööd vastavalt vajadusele. 6) peab viivitamatult teatama tööandjale töötakistustest või ohuolukorrast.7) töötaja hoidub tegudest mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu. 8) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja oletatavast kestvusest. Töötaja õigus keelduda töötegemisest *Töötaja kasutab puhkust *Töötaja on ajutiselt töövõimetu *Töötaja osaleb streigis *Töötaja on ajateenistused või asendusteenistuses *Töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid Töötegemise koht Töölepingus lepitakse kokku põhiline töökoht, kui seda kokku leppida võimalik ei ole määratakse tegevuskoht kohaliku omavalitsuse täpsusega . Tööandja või töötaja tööülesannete täitmiseks saata ka väljaspoole töölepinguga ettenähtud tegevuskohta.
7 Raidve, Rask 2010, lk 25 8 Raidve, Rask 2010, lk 31 9 2.4. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest TLS § 19 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel juhtudel: 1) töötaja kasutab puhkust; 2) töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) töötaja esindab seaduses või kollektiivilepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) töötaja osaleb streigis; 5) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Kusjuures kui töötaja keeldub töö tegemisest ülal toodud juhtude punkti 3) alusel, on tööandja kohustatud talle maksma töötasu ka selle aja eest, mil töötaja antud õigust kasutab. Samuti on tööandja kohustatud maksma puhketasu ja haiguslehe alusel töövõimetuse neljandast päevast kuni kaheksanda päevani haigushüvitist.9
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puhkuse ajakava muudetakse vaid poolte kokkuleppel. Teatud juhtudel aga saavad mõlemad pooled ühepoolselt puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada: tööandja kui see on tingitud ettenägematust olulisest töökorralduse hädavajadusest. töötaja kui see on tingitud töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige: ajutine töövõimetus; rasedus- ja sünnituspuhkus; streigis osalemine. Töötaja on kohustatud tööandjat puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel teavitama. Kasutamata jäänud puhkuseosa antakse töötajale välja vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Põhipuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord".
Lapsendaja puhkus 70 kui: a) ta kasutab puhkust; b) ta on ajutiselt töövõimetu kalendripäeva. Lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3 a. ravikindlustusseaduse tähenduses; c) ta esindab seaduses või Lapsepuhkus 3 või 6 tööpäeva. Tasustamata lapsepuhkus kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; d) ta osaleb kuni 10 tööpäeva kalendriaastas. streigis; e) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; f) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus Õppepuhkus. Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul või seaduses ettenähtud põhjus. mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks
Kui teise töö eest makstav tasu on madalam, hüvitab haigekassa töötajale kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava tasu vahe; Kui sobivat tööd ei leidu, makstakse töötajale ravikindlustushüvitist. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Piirangud:
töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal; ajal, mil töötaja osaleb seaduslikus streigis; Aaal, mil töötaja täidab talle riigi või KOV poolt pandud ülesandeid. Keeld ei kohaldu lõpetamisel likvideerimise või pankroti väljakuulutamise tõttu. Töölepingu lõpetamise isikulised piirangud 1 TÖÖÕIGUS Töölepingu lõpetamine raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötajaga (TLS § 92) TLS §
44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajas; teeb kokkulepitud töö ja täidab kohustusi; hoidub tegudest mis kahjustavad tööandjat; teavitab viivitamatult töötakistusest; teatab ajutisest töövõimetusest, teeb koostööd, teavitab kõikidest olulistest asjadest, osaleb tööalastel koolitustel 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? Puhkus, osaleb streigis, osaleb teenistuses, on ajutiselt töövõimetu (ravikindl. seaduse tähenduses) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; austama töötaja privaatsust; tutvustama tööohutust ja töötervise ohutust; tagama -:- 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? Kuni 5 a., kui on tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused 48. Millised on töötasu erijuhud
Ka osa puhkusets võib üleviia teisele tööaastale. See errand ketib üksnes alaealiste suhtes, nemad peavad igal tööaastal oma puhkuse kättesaama Puh§18 järgi on puhkuse üleviimine teisele ajale on kohustuslik, kui ettenähtud ajal töötaja on: Viibib rasedus ja sünnituspuhusel On töövõimetu (haiguslehel) Täidab riigi või kohaliku omavalitsusoragni antud ülesandeid. Osaleb seaduslikus streigis või esindab töötajaid kollektiiv läbirääkimistel. Puhkuse katkestamine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Töötaja nõusolekuta ted atööle tagasi kutsuda ie ole võimalik. Kui aga töötaja nõustub puhkuse katkestamisega, siis võib saamata jäänud puhkuse üleviia teisele ajale. Puh §21 Vastavalt puh§20 võib töötaja tööandja kokkuleppel puhkust anda osade kaupa. Ühe katkematu osa kestvus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade
Korraldada omal kulul tööalast koolitust. Teavitada tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest. Austada töötaja privaatusust. Anda töötajale infot töötasu kohta. Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta. Töötajal õigus keelduda töö tegemisest: Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajal. Puhkuse ajal Ajutise töövõimetuse perioodil Osalemisel streigis Osalemisel ajateenistuses või õppekogunemistel Töö ja puhkeaeg Täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas Kui on kokku lepitud lühemas perioodis osaline tööaeg Ületunde võib maksimaalselt teha nädalas 8, kokkuleppel maksimaalselt 12. Hüvitatakse 1,5kordselt töötasus. Öötöö ajavahemik kell 22.00 06.00 hüvitatakse 1,25 kordses töötasus. Riigipühal hüvitatakse töötamine 2 kordses tasus.
Tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus Konkurentsipiirang - töösuhte ajal - pärast töösuhte lõppu Ajutine töövõimetus kuni 4 kuud Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Alla 8 kuu pikkuse tööajal ei või olla katseaeg pikem kui pool ajast. Tööandja kohustused! kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
seadusega 4. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest Töötaja õigus keelduda töötegemisest Töötajal on õigus keelduda töötegememisest eelkõige juhul, kui: 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu 3. Ta esindab seaduses põhikollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel Katseaeg Katseaja eesmärk on kindlaks teha tööks vajalik: · Tervis · Võimed · Suhtlemisalane sobivus · Kutseoskus Katseaja maksimaalne kestus on neli kuud. Katseaega on lubatud rakendada ainult tööle asumisel ja ainult ühel korral. katseaja hulka ei arvata töölepingu peatumise aega. Töölepingut peatatakse: · Töölepingus või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 3.2 Töötaja hoolsuse määr Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav
vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Töölepingu muutmine: Tööandja algatusel: · tööaja korralduse muutmises, · hädavajaduses, · töötasu vähendamises, · töötasu aladnamises Töötaja algatusel (õigus keelduda töö tegemisest või terviseseisundile vastava töö nõue): · kasutab puhkust, · ajutine töövõimetus, · esindab teisi töötajaid, · osaleb streigis, · on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel: Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79 alusel. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel: Eelduseks on tähtajalise lepingu olemasolu, mis lõpeb tähtaja möödumisel ja puuduvad ajalised ja isikulised piirangud.
hüvitist maksta kui tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotuse, vääritu ja korruptiivse teo tõttu). Töölepingu lõpetamise piirangud : Tööandjal on keelatud lõpetada töötajaga tööleping järgmistel juhtudel:1.Töötaja ajutise töövõimetuse ajal, väljaarvatud töölepingu lõpetamisel pikaajalise töövõimetuse tõttu. 2.Töötaja mistahes puhkuse ajal. 3.Ajal mil töötaja osaleb seaduslikus streigis. 4.Ajal mil töötaja täidab talle riigi või kohaliku omavalistsuse poolt antud ülesandeid.Nimetatud keeld ei rakendu kui tööleping lõpetatakse tööandja tegevuse lõppemise (likvideerimise) või pankroti välja kuulutamise tõttu. Tagatised rasedatele ja väikelapsi kasvatavatele isikutele: Tööandjal on õigus lõpetada raseda või alla kolmeaastast last kasvatatava töötajaga tööleping:1.Tööandja tegevuse lõppemisel (likvideerimisel). 2.Pankroti väljakuulutamisel. 3.Katseaja
makstud ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvu vähendatakse nende tööpäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne). Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja töötundide arvuga päevas. Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu 1 kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. 14 Kalendripäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse juhul kui sündmus, mille eest
lõpetada. Seega võib puhkus n.ö. pikeneda haiguspäevade võrra. Proportsionaalne sm kohustus Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, kui 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu e. haiguslehel 3. Ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 6. Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Näide Anu on töölepinguga töötaja (osaline tööaeg) ja tema kuupalk on alla 320 euro. On avaldus maksuvaba rakendamiseks. 19-30.oktoobrini oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7.novembril oktoobri töötasu 77 eurot ja haigushüvitist 5 päeva eest 32 eurot.
asutuse sisekorraeeskirjades, lisaks ka töölepingus, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Üldiselt on arusaam, et töösuhtes on nõrgem pool töötaja. Sellepärast on töötaja töötingimused riigi kontrolli all, mis tähendab et töötajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks alati tööinspektsiooni poole. Eelkõige on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui töötaja on näiteks puhkusel, ajutiselt töövõimetu, on ajateenistuses või osaleb hoopiski streigis. Lisaks on töötajal õigus nõuda tööandjalt ohutusnõuetele vastavaid töötingimusi ja isikukaitsevahendeid ning õigus keelduda töö tegemisest, kui selle täitmine seab ohtu tema elu. (1 – lk 61; 2 – lk 264, 314) Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt oma tööalaseid oskuseid kasutada ning tegevusala ja elukutse valida. Sellegipoolest peab töötaja täitma seaduses ja töölepingus ettenähtud kohustusi
-Tööandja peab katma tööalase koolituse kulud. -Töötajale peab maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Töölt puudumine, tööst keeldumine -Töötajal on õigus lahkuda töökohalt mõjuval isiklikul põhjusel. -Töökohalt lahkudes peab tööandjat sellest teavitama. -Töölt lahkumist tuleb põhjendada. -Tööandja peab andma töötajale oluliste sündmuste puhul vaba aega. -Töötaja ei pea tegema tööd kui ta on puhkusel, haige, esindab töötajaid, osaleb streigis, on kutsutud ajateenistusse või muudel kokku lepitud juhtudel. Kahjude hüvitamistega seotud õigused -Töötaja tohib keelduda kahju hüvitamisest. -Töötaja tohib keelduda leppetrahvi tasumisest. -Töötaja tohib nõuda leppetrahvi vähendamist. -Töötaja nõusolekuta ei tohi tööandja trahvi töötasust kinni pidada. Töötajat puudutav informatsioon -Töötaja tohib jätta vastamata küsimustele eraelu kohta. -Töötaja tohib keelduda oma majandustegevuse kohta teabe andmisest.
vähendamises (tööandjast mitteolenevatel majanduslikel põhjustel ei saa tööandja kokkulepitud ulatuses tööd anda) või töötasu alandamises (töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töötulemuste kohta, tasu alandatakse võrdeliseks töö täitmise väärtusesse). Töötaja algatusel saab töölepingut muuta õiguses keelduda töö tegemisest (töötaja kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu, esindab teisi töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel) või terviseseisundile vastava töö nõudes. 311. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? Ettevõtte üleminek on ettevõtte omaniku vahetus kahe omaniku vahel. Enamasti on tööandjaks juriidiline isik ning nende vahetusel tekib küsimus ettevõttega seotud töötajate töösuhete saatusest üleminekul. Üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus,
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates 15. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest /§ 19/ Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 16. Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud
292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ( TLS § 19) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust ( TLS § 69 lg 5 tööandja õigus katkestada puhkus hädavajaduse esinemisel); 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20).
ajutiselt keelduda. Töötaja peab tööandjale esitama arsti tõendi, millest nähtavad tervisseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud tööülesannete ja tingimuste kohta. 22. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest kui... 1)ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras 3)ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemistel; 6)tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 23. Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §625 sätestatule võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi võlaõigusseaduse sätestatud tingimustel ja korras.
Muidu on lähetus maksimaalselt 30 p ka pikem. Alla 3-aastase lapse vanemat on õigus saata lähetusse ainult isiku enda nõusolekul. Sõ päevaraha lähetuses olles, samuti tasutakse ööbimiskulud. 6. töölepingu peatumine Töölepingu peatumine ajutine töö mittetegemine. Lepingusse ei pea kirja panema. Peatub: 1)poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja) 2)töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus) 3)puhkuse ajaks (korraline puhkus) 4)seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud) 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks 6)töötaja arestis või vahi all (arestis saab olla kuni 30 päeva; vahi all esmaselt 48h kuni 6 kuud m 7)töötaja kõrvaldatud töölt distsiplinaarmenetluse ajaks 8)kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis või jääknähtudega 7. katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi Katseaeg max 4 kuud (TLS) Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust
eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 3.2 Töötaja hoolsuse määr Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab
ajutiselt keelduda. Töötaja peab tööandjale esitama arsti tõendi, millest nähtavad tervisseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud tööülesannete ja tingimuste kohta. 22.Töötaja õigus keelduda töö tegemisest 1)ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras. 3)ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemistel; 6)tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 23.Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §625 sätestatule võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi võlaõigusseaduse sätestatud tingimustel ja korras. VÕS $625
• Vabadest töökohtadest teavitamine • Töötaja privaatsuse austamine 30. Millised peavad olema tööandja korraldused? • Peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega • Peavad mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi 31. Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest? • Ta kasutab puhkust • Ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; • Ta osaleb streigis • Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 32. Mis on oluline töötasu puhul? Töötasu suurus: eeldus- tasu on kokku lepitud. Kui mitte siis sarnase töö eest makstav tavaline tasu. Kui lisaks on kokku lepitud muid hüvesid on töötajal neid õigus nõuda. Makstakse rahas. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist
töötaja tööpaeval.(3) Kaesoleva seaduse §-des 5558 ettenahtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 10.Töötaja õigus keelduda töö tegemisest § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tahenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenahtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenahtud põhjus. 11.Töö tegemise koht § 20. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid taitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse tapsusega. 12.Töölähetus
töötajale sellest tekkinud kulud. Tööandja on kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse katkestamise tinginud asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal (TLS § 69 lg 5). Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, milleks on eelkõige ajutine töövõimetus; rasedus- ja sünnituspuhkus; streigis osalemine. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist. Puhkusetasu-põhipuhkuse kasutamise ajal on töötajal õigus saada puhkusetasu, mis arvutatakse keskmise töötasu alusel TLS § 29 lg 8 sätestatud korras (TLS § 70 lg 1). Tööandja kohustub maksma töötajale puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kuid selles on võimalik ka teisiti kokku leppida
Need valdkonnad, kus peavad jääma vajaliku olulised teenused tuleb seaduse või kollektiivlepinguga kehtestada. Milline on vajalike teenuste loetelu Eestis? Eestis seda loetelu ei ole. Näiteks kui soojusenergia ettevõte korraldab streigi, siis mis ulatuses ta võib streikida. Seadusliku ja ebaseadusliku streigi tagajärjed Seaduslik streik negatiivsed tagajärjed puuduvad. Seaduslikus streigis osalemine tähendab, et isik tööd ei tee ja tööandja ei pea ka tasu maksma. TLS § 19. Ametiühingute vastutus ebaseadusliku streigi eest kuna meil võib streiki korraldada AÜ, siis tekib alati küsimus, kellele panna vastutus. Peab arvesse võtma, millises staatuses AÜ on. Kui AÜ on juriidiline isik, siis on võimalik vastutusele võtta (trahv või kahjuhüvitis). Euroopas on võimalik AÜ-le panna vastutust täies ulatuses. Kui
tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus; 2) info liikumine töötüli osapoolte vahel ning üldsuse teavitamine; 3) teise poole vara säilimise, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamise meetmete rakendamine. 47 Hoiatusstreik on kohaselt kuni ühetunnine streik töötajate enda huvide kaitseks. Toetusstreik on kohaselt streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatava streik, mis võib kesta kuni kolm päeva. Nii hoiatus- kui ka toetusstreigist peab tööandjapoolele ja kohalikule omavalitsusele teatama kirjalikult ette vähemalt kolm päeva. Streigi või töösulu võib Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus lepitaja ettepanekul ühe korra edasi lükata ning loodusõnnetuse või katastroofi või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, samuti
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 11. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12. Töölähetus
· Tööandja kohustatud: hüvitama töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud, andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötajal: õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjuste, eelkõige: · ajutise töövõimetuse, · rasedus- ja sünnituspuhkuse, · streigis osalemise tõttu. õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. · Töötajal kohustus teatada tööandjale puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel. Põhipuhkuse nõude aegumine · Nõue aegub 1 aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. · Aegumine peatub: ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust,
18 kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. §19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. § 20. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ( TLS § 19) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust ( TLS § 69 lg 5 tööandja õigus katkestada puhkus hädavajaduse esinemisel); 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TÖÖ TEGEMISE KOHT: Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20). TÖÖLÄHETUS: Töölähetus s
antava palgata puhkuse ajaks; 3) puhkuse ajaks; 4) ajaks, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu; 5) ajaks, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindas seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid; 6) seadusliku streigi ajaks, kui töötaja osaleb niisuguses streigis seadusega ettenähtud korras; 5 7) kaitsejõudude tegevteenistuse või tööteenistuse ajaks, kui töölepingut ei lõpetatud niisugusesse teenistusse kutsumise või astumise tõttu ja pooled leppisid kokku peatada tööleping; 8) ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast;
annaabi.ee 
