Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Tõde ja õigus" III osa kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
TÕDE JA ÕIGUS
III OSA
  • 1905. a
  • Tallinn
  • inimese võitlus ühiskonnaga; ühiskonnakriitika
Kokkuvõte
Indrek asub elama linna, kus sooritab korduvalt edutult üliõpilaseksamit ja suhtleb revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub , et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb.
Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga , kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud , et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus.
Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt, et soldatid on ühel rahvahulga küljel, kuid varsti levib mingi rahustav arvamus. Kuna soldatid asuvad ühel, Kristi ja Indrek teisel küljel, siis aitab poiss tüdrukul kõrgemale tõusta, sest ta tahab tingimata näha kui palju soldateid on. Samal silmapilgul käivad esimesed paugud ning kõik langevad maha. Mõne aja pärast tõuseb šokis Indrek ning hakkab kodu poole kõndima, kuid tunneb, et keegi hoiab temast kinni. Indrek mõistab lõpuks, et see on haavata saanud Kristi ning viib ta süles koju. Seal hukkus või sai haavata palju inimesi ning rahval tekkis uus usk, usk vendade veresse, ning otsustati, et nii ei või see jääda.
Vaesed ei saa veel leinamagi hakata, sest kõik ei ole veel omakseid surnukuuridest ja haigemajast jõudnud ülesse leida, kui jõuab teade, et nõutud õigused ja vabadused on kuulutatud. Nii mõnedki on aga arvamusel, et raskemad päevad on veel ees. Mõne päeva pärast asubki valitsus lubatud vabadusi seletama ning kõik mõistavad, et miski ei muutu, ainult sõnad on teised.
Ohvrite mälestuspäevalt kodu poole minnes kuulevad Indrek ja Viljasoo, et keegi nagu nutaks. Männi all märkavad nad naist, kes on kaks nutvat last oma mantlihõlma alla võtnud. Peagi selgub, et lapsed ei olnud nõus enne ära tulema , kui isa mulla alla ja väsisid ära, sellest siis ka nutt. Indrek ja Viljasoo hakkavad kumbki ühe lapsega naist koju saatma ning kuuldes, et kahe nädala pärast Marie lastega ka välja kolima , pakub Viljasoo, et hakkab nende eest hoolitsema.
Mõne päeva pärast kuuleb Indrek tõde Bõstrõi surmast. Nimelt räägib Viljasoo talle, et Bõstrõi oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha.
Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam nõus raha välja käima. Koju minnes istub see sama mees toimetuse trepil ning Indrekul hakkab hale ning ta annab Timofeile tema kätte hoiule antud rahast küsitud summa. Hiljem laenab proua Kuusik Indrekule puuduva 20 rublat, et ta saaks võla ära maksta.
Indrek saab kodust kirja, et ema on raskelt haige ning palutakse Indrekult rohtu , mis võtaks valu ära, sest surmahaigust juba enam ei ravi.
Rahvas otsustab minna maale raha ja relvade hankimiseks, mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises. Indrek arvab alguses, et ei lähe nendega kaasa, aga kuna suund võetakse Vargamäe poole, siis on Indrek just õige inimene teejuhiks. Indrek ja Kristi jätavad hüvasti, sest Kristi peab sõitma Ameerikasse onu juurde. Maale jõudes üritab Indrek rahvast taltsutada, aga kui see ebaõnnestub mõistab ta, et teiste eesmärgid ei ühti enam tema omadega ning ta hakkab üksi kodu poole minema.
Indrek jõuab koju ja kuuleb , et Antsu ei kõiguta ema haigus, sest see kimbutab ainult ühte inimest ning peres on hirm, et vend lähebki ära ja kuna ka Andresest pole ikka midagi kuulda olnud, siis on vaja võõrast sulast otsima hakata. Indrek näeb haiget ema ja saab teada, et kõige suurem valu on ikka seal, kuhu poiss ema kunagi kogemata kiviga viskas. Mari on aga siiani arvamusel, et see kõik on Jussi pärast
Indrek läheb tagasi linna, et emale rohtu viia. Lohkude juurde jõudes kuuleb ta Passelmanni leselt, et nad on läinud tütar laevale saatma. Indrek jookseb sadama poole ning kohale jõudes kuuleb, et keegi noor neiu hüppas üle parda . Noormees nägi nutvaid vanemaid ja peagi teatati, et tüdruk leiti veest surnuna. Järgmisel hommikul kuuleb Indrek, et Kristi arvas , et mees on surnud.
Indrek jõudis koos rohuga õnnelikult Vargamäele, kui kuulis , et Ants ja isa võetud eile kinni ja viidud ära. Mõni aeg hiljem tuli isa koju ning teatas, et Ants tapeti , sest ta oli kunagi välja mõelnud Vargamäe Vabariigi, mille presidendiks oli tema ise. Vana Andres sai 15 häbistavat vitsahoopi. Andres loobus peale seda sündmust Jumalast.
Indrek lõpetab ema soovil tema piinad , andes talle surmava koguse valuvaigistit.
Tõde ja õigus-III osa kokkuvõte #1 Tõde ja õigus-III osa kokkuvõte #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirjandusteadlane Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja Õigus III
9
txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus
tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111
8
txt

tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111

T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper

Alternatiivpedagoogika
Tõde ja õigus iii
3
docx

Tõde ja õigus iii

Indrek- Maapoiss linnas. Kukub läbi eksamitest ja edasi õppima ei saa. Aga õppimishimu jääb. Iseloomult on ta rahulik ja selgeltmõtlev. Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Uskl

Kirjandus
Tõde ja Õigus kolmas osa
1
odt

Tõde ja Õigus kolmas osa

Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, kuhu saabusid ka sold

Kirjandus
A-H-Tammsaare-Tõde ja õigus-kolmanda osa sisukokkuvõte
4
doc

A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ kolmanda osa sisukokkuvõte.

A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks:

Kirjandus
Tõde ja Õigus I-V osa
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,

Kirjandus
Tõde Ja Õigus-kõigist 5-Osast
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda.

Eesti keel
Tõde ja õigus - A H Tammsaare kokkuvõte-kõik osad
11
docx

Tõde ja õigus - A.H.Tammsaare kokkuvõte (kõik osad)

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte Tammsaare kohta Haigestus k

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun