Säästev areng (0)

Näiteid igapäevaelust, kuidas saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule (Põhjendus!)
Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas rahvastevahelises koostöös, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse rahvastevahelised kokkulepped. Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21.
Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis.
Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab  strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise. Samuti on käibel materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu . Mida saaks ette võtta? Takistamaks saaste imbumist pinnasesse tuleks katta prügimäe alune ala eelnevalt vastava kilega , kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt. metaani tuleks koguda kokku ning kasutada kütmiseks, mitte lasta sel niisama õhku lennelda. Tuleks kasutada võimalikult palju korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Tuleks tegeleda võimalikult palju jäätmete sorteerimisega, millega saaks hakkama iga inimene. Viimaks, kõik ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, mitte visata metsatuka alla.
Veekogudega on sama lugu. Maakera veevarudes on magevett vaid 1%. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Õhtlik on naftareostus veekogudes. Põhjuseks, miks veekogud saastuvad on ka maa üleväetamine keemiliste vahenditega. Vee reostumise tagajärjed võivad olla tragöödilised, mis põhjustavad nakkushaiguste levikut, magevee puudust erinevates maakera piirkondades ning loomade hukkumist. Et seda vältida peaksime vähendama vee tarbimist. Õigeaegne väetamine põllunduses. Rahvas peaks koguma vihmavett ning kasutama liustikuvett joogiveena. Muidugi on ka palju palju teisi võimalusi, mida tuleks ette võtta, et vee saastet vähendada.
Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud , turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad .
Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad.
Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid.
Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega.
Üksikisik saaks neid vältida sõites vähem masinatega, et õhusaastet vähendada. Reostades vähem loodust, et liigid säiliksid, ning kasutama rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ning muuta toitumisharjumusi, et ei tekiks ülerahvastumist ja toidupuudust. Jne jne.
Inimene on tänapäeva ühiskonnas väga tähtsal kohal. Iga üksikisik saaks midagi teha, et aidata kaasa säästvale arengule, olgu selleks, siis väksem vee tarbimine, jäätmete sorteerimine või toitumisharjumuste muutmine. Kõik saaksid seda teha. Kui me tahame oma ühiskonda muuta paremaks paigaks, kus elada, peaksime alustama kohe, sest sest see võtab aega vähemalt aastasadu. Kui tahame maailma muutma , peame alustama iseendast.
Erlis Liiva 10. r