Jätkusuutlik areng (0)

Q: Kuidas saab muutuda mitte muutudes?

Vastus leiad õppematerjalist: Jätkusuutlik areng

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas saab muutuda mitte muutudes?

Kool
Klass
Nimi
Referaat
„Jätkusuutlik areng“
Juhendaja :
Tartu 2017

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Jätkusuutliku arengu mõiste 3
1.1 Põhimõtted: 4
2.Jätkusuutlik areng maailmas 4
2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks 4
2.1.1 Maailm 4
2.1.2 Euroopa Liit 5
Euroopa Liidus võeti säästva arengu strateegia vastu 2001. aasta juunis, mis seadis eesmärgid tulevaks kolmekümneks aastaks. ELi laienemise ja maailma poliitikas toimunud arengute tõttu oli vajalik selle ümberhindamine, ning 2006. aasta juunis kiitis Euroopa Ülemkogu heaks ELi uuendatud „Säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010“. Selle peamisteks väljakutseteks on muuta praeguseid jätkusuutlikuks arenguks sobimatuid harjumusi nii transpordi, tarbimise, tootmise, kui ühiskondlike aspektide (rahvatervise, ülemaailmse vaesuse, loodusressursside) vallas. (Euroopa Liidu infokeskuse veebileht 2016 ) 5
3.Jätkusuutlik areng Eestis 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikate loetelu : 8

Sissejuhatus

Käesolev referaat annab ülevaate jätkusuutliku arengu mõiste ajaloost ja seletab selle sisu. Peamiseks ülesandeks on kirjeldada „jätkusuutliku arengu“ põhimõtteid, selle toimimist nii maailmas kui Eestis ja selle vajadust tänapäevases ühiskonnas. Referaat üritab vastata küsimustele kas jätkusuutlik areng on tänapäeva maailmas vajalik, ning mil moel on see tagatud. Allikatena on kasutatud erinevate ametkondade veebilehekülgi ja Katrin Kulli ettekannet „Säästev areng“.

Jätkusuutliku arengu mõiste

1983. aastal pani ÜRO tööle komisjoni, mille ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia välja töötamine. Peamiseks küsimuseks oli - kuidas parandada praeguse põlvkonna elutaset lühiajalises plaanis, ilma seejuures keskkonda pikaajaliselt kahjustamata? See komisjon , mida nimetatakse Brundtlandi komisjoniks, andis 1987. aastal välja aruande „Meie ühine tulevik“, ning just sealt pärineb tänapäevane jätkusuutliku arengu mõiste. ( Kull 2010)
Jätkusuutlik areng on ühiskonna selline toimimine, mille puhul tagatakse praeguse põlvkonna vajadused nii sotsiaalses, majanduslikus kui looduslikus aspektis, ilma tulevaste põlvkondade võimalusi ohtu seadmata. Oluline on kasutada olemasolevaid ressursse mõistlikult ja arvestada erinevate allikate taluvuspiire. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tegeleda selliste probleemidega nagu rahvastiku kiire kasv, liikide hävinemine, üldine veepuudus, globaalne soojenemine, fossiilkütuste varude vähenemine ja palju muud. Kõik need probleemid on omavahelises seoses ning jätkusuutlikuks arenguks tuleb tegeleda probleemide algallikatega, ehk vähendada tarbimist, panustada loodusvarade taastamisse ja leida asendusi taastumatute loodusvarade kasutamisele. (Kull 2010)

1.1 Põhimõtted:

Majanduse ja keskkonna ühendamise vajadus - kõik majanduslikud otsused peavad olema tehtud selliselt , et nende mõju on nii otseselt kui kaudselt seostatud nende mõjuga keskkonnale
Sotsiaalne õiglus – kõigil inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
Keskkonna kaitsmine – loodusresursse tuleb säilitada, tarbida jätkusuutlikult või asendada muude vahenditega
Elukvaliteet – inimese elukvaliteeti ei määrata ainult majanduslike näitajate põhjal
Osalemine – organisatsioonid peavad olema loodud selliselt, et arvesse võetaks erinevate seisukohtade esindajaid
Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine
Põlvkondadesisene tasakaal – klassierinevuste (rikkad ja vaesed) vähendamine (Kull 2010)

Jätkusuutlik areng maailmas

Me elame maailmas, mis on üles ehitatud pidevalt suurenevale tarbimiskultuurile ja seetõttu on oluline mõista, et maavarad ja loodusressursid , mida me tarbime, ei ole lõputud. Nafta puurimise kiirus ei võimalda kütusevarudel taastuda sel hulgal, et see suudaks ka kaugemas tulevikus meie energiavajadusi katta . Looduskeskkonna asendamine linnadega vähendab taimestiku ja loomastiku elukeskkondi, ning liikide kadumine mõjutab üleüldist ökosüsteemi. Pidevalt õhku paisatavad mürgised gaasid vähendavad meie osoonikihti, maailmameredes ja ookeanides ringi hulpiv prügi mõjub laastavalt veealuse maailma liigirikkusele. Kliima soojenemine hävitab korallrahusid, ning paljud nendest loodusimedest, mida tänapäeval näha saame, ei pruugi mitmesaja aasta pärast meie järeltulevatele põlvedele enam alles olla.

2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks

2.1.1 Maailm

Selleks, et tagada riikide võrdne panustamine meie ühise elukeskkonna jätkusuutlikuks tagamiseks, on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid.
1992. aastal kiideti Rio de Janeiros toimunud ÜRO maailmakonverentsil heaks globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030 - „Agenda 21“. Selle kohaselt peavad riigid seadma oma vajadusi ja võimalusi arvesse võttes pikaajalised arengusuunad, et tagada inimeste elutaseme tõus, stabiilne rahvaarv ja muuta väärtushinnanguid ning tarbimisharjumusi, võttes arvesse keskkonna taluvuspiire ning vähendades jäätmete hulka. Nende eesmärkide seadmisega viib iga riik ellu enda arengupoliitikat, kuid annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. (Keskkonnaministeeriumi veebileht 2016)
„2015. aasta septembris võeti ÜRO Peaassambleel vastu ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 – "Muudame maailma" (Euroopa Liidu Infokeskuse veebileht 2016)

2.1.2 Euroopa Liit

Euroopa Liidus võeti säästva arengu strateegia vastu 2001. aasta juunis, mis seadis eesmärgid tulevaks kolmekümneks aastaks. ELi laienemise ja maailma poliitikas toimunud arengute tõttu oli vajalik selle ümberhindamine, ning 2006. aasta juunis kiitis Euroopa Ülemkogu heaks ELi uuendatud „Säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010“. Selle peamisteks väljakutseteks on muuta praeguseid jätkusuutlikuks arenguks sobimatuid harjumusi nii transpordi, tarbimise, tootmise, kui ühiskondlike aspektide (rahvatervise, ülemaailmse vaesuse, loodusressursside) vallas. (Euroopa Liidu infokeskuse veebileht 2016)

Jätkusuutlik areng Eestis

„Areng tähendab ebastabiilsust, sest eeldab muutust; jätkusuutlikkus on aga tasakaalu hetk mingis protsessis. Kuna muutusi on võimatu peatada, tundub jätkusuutlikkus üsna vastuoluline – kuidas saab muutuda mitte muutudes ? Eestis on selles kontekstis kasutusel sõna „säästlik“, mis erineb mõistest „jätkusuutlik“ ja tähendab kokkuhoidu. Kui nt loodusressursside kasutuses on säästlikkusel selge sisu, siis inimarengu tähenduses on kokkuhoiu rõhutamine harituse või tervise vallas üsna pentsik, samuti majanduse eri tahkudes.“ (Riigikogu kantselei teemaleht „Jätkusuutlik areng“ 2014)
Keskkonnaministeeriumi koduleht :
Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine.
Teisisõnu , riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb , meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult.
Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised:

Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
inimese heaolu kasv;
sotsiaalselt sidus ühiskond;
ökoloogiline tasakaal.

2005. aastal võeti Riigikogus vastu „Säästev Eesti 21 arengustrateegiga, mille sisuks on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia kuni aastani 2030. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei keskendu vaid keskkonnalastele probleemidele, vaid määrab Eesti arengu erinevates valdkondades ja üldistel teemadel nagu: individualism- solidaarsus , mobiilsus-püsivus, avatus- suletus , innovaatilisus-traditsionaalsus jne. ( Riigiteataja 2005)
Selle kava põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?

Kokkuvõte

Jätkusuutlik areng ehk säästev areng tähendab tänapäevases maailmas sellist arengut, mille tulemusena tagatakse käesoleva põlvkonna heaolu ilma tuleviku põlvkondade võimalusi ohtu seadmata. Kuna tänapäeva maailm on väga kiirelt arenev, aina rohkem luuakse uusi tooteid ja tehnoloogiaid , ning inimeste tarbimisharjumused suurenevad aasta-aastalt, on oluline selgitada jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Praeguses maailmas on organisatsioonid nagu ÜRO ja Euroopa Liit loonud seadusandlused ja arengukavad, mis annavad riikidele juhiseid, kuidas säästlikku arengut tagada. Maailmas on olemas ühine mõistmine säästliku arengu vajadusest, ning strateegiad selle elluviimiseks.

Kasutatud allikate loetelu:

(2016) Euroopa Liidu Infokeskuse veebileht: http://elik.nlib.ee/k-v-andmebaas/?kv_id=1081 [08.02.2017]

(2016) Keskkonnaministeeriumi veebileht : http://www.envir.ee/et/saastev-areng [08.02.2017]

(2014) Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal „Jätkusuutlik areng“ https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_12_2014.pdf [08.02.2017]

(2005) Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/940717?tegevus=salvesta-link [08.02.2017]

Kull. K (2010) „Säästev areng“ http://www.slideshare.net/katrinkull/sstev-areng [08.02.2017]

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja345 Õppematerjali autor

jätkusuutlik areng veebileht arengu strateegia arengu mõiste infokeskuse infokeskuse veebileht säästev areng

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Jätkusuutlik areng

2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos? 1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine-kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises persektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Komisjoni

Ühiskond

docx

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus..................................................................

Ühiskond

odt

Jätkusuutlik areng

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja

Ühiskonnaõpetus

docx

Jätkusuutlik areng

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng referaat Õppeaine: Ühiskonnaõpetus Klass: 12. C kl. Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Marika Kaasik 2010-11-21 1 Sisukord Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng

Kodanikuõpetus

docx

Ühiskonnaõpetus. Jätkusuutlik areng

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus..

Ühiskonnaõpetus

docx

Jätkusuulik areng

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS

Ainetöö

docx

Jätkusuutilk areng

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte............................................................................

Majandus

docx

JÄTKUSUUTLIK ARENG

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum,

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid