Ühiskonnaõpetus. Jätkusuutlik areng (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
Referaat
Koostaja :
12. c
Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................3
Teema
Teema
Teema
Kokkuvõte
Kasutatud materjalid
Sissejuhatus
Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle kohta näiteid nii Eestist kui maailmast.
Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1)
ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: “Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt.” (2)
Jätkusuutlik areng Eestis
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21 ” on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Strateegia koostati Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega ning selle heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised:
Eesti kultuuriruumi elujõulisus
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik «tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade». Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal.
Inimese heaolu kasv
Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga.
Sotsiaalselt sidus ühiskond
Käeolevas strateegias püstitatud esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne . Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul.
Ökoloogiline tasakaal
Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. (4)
Säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest , mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302, (Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord) tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.
Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. (3)
Jätkusuutlik areng EL-is
Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. 2006. aastal läbivaadatud Euroopa Liidu säästva arengu strateegia seab raamid pikaajalisele nägemusele säästvast arengust, kus majanduskasv , sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse käivad käsikäes ja toetavad üksteist vastastikku.
Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam
surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt. Vaesus maailmas püsib; aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb teha suurmaid jõupingutusi.
Praegune majandus- ja finantskriis on näidanud, et säästvus on oluline ka meie finantssüsteemide ja majanduse kui terviku jaoks. Kriis kahjustab kõiki majandussektoreid, majapidamisi, ettevõtteid ja töökohti. Viimased andmed näitavad, et olukord ELi tööturul üha halveneb majanduskriisi mõjul. Tööpuudus kasvab, vabade töökohtade arv kahaneb endiselt ja ettevõtted annavad jätkuvalt teada ulatuslikust töökohtade arvu vähendamisest eri sektorites. Kõige rohkem kannatab selle tulemusena tööjõu kõige haavatavam osa.
Vastusena majandus- ja finantskriisile on EL ja liikmesriigid võtnud meetmeid finantssüsteemi reformimiseks, reaalmajanduse toetamiseks, tööhõive edendamiseks ja maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. 2008. aasta novembris algatas komisjon olulise, majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele suunatud majanduse elavdamise kava1. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks , usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku tehnoloogiasse, mis aitaksid saavutada pikemas perspektiivis suurema majanduskasvu ja kestva jõukuse.
Äärmiselt oluline on, et reaalmajanduse toetamiseks ja praeguse kriisi sotsiaalse mõju vähendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas pikaajaliste säästva arengu eesmärkidega. EL peaks kasutama kriisi kui võimalust võtta vaatluse alla rahaliselt ja ökoloogiliselt säästva arengu küsimused, areneda dünaamiliseks, vähem CO2-heiteid tekitavaks, ressursitõhusaks, teadmistepõhiseks ja suure sotsiaalse kaasatusega ühiskonnaks ning edendada seda lähenemisviisi kogu maailmas. Majanduse elavdamise kava ja sellele tuginevad riiklikud kavad sisaldavad juba mitut seda eesmärki toetavat algatust. Tööd kriisist ülesaamiseks tehakse juba praegu, eelkõige Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames, seades rõhuasetuse loodussäästlikule majanduskasvule. Lühiajalises perspektiivis aitavad „rohelised” meetmed kaasa majanduse elavdamisele ja töökohtade loomisele. Keskpikas ja pikaajalises perspektiivis stimuleerivad need ka uusi tehnoloogiaid ning vähendavad inimtegevuse mõju kliimamuutusele, loodusvarade ammendumisele ja ökosüsteemide kahjustumisele.
2007. aasta detsembris palus ülemkogu komisjonil esitada 2009. aasta juuniks teise arenguaruande2 ELi säästva arengu strateegia kohta. Käesolev läbivaatamine toimub vastusena ülemkogu soovile.
Käesoleva läbivaatamise täienduseks avaldab Eurostat 2009. aasta lõpuks ELi säästva arengu
strateegia seirearuande, milles mõõdetakse edusamme kvantitatiivsete näitajate alusel. (5)
Kasutatud materjalid

Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72868

Statistikaamet - http://www.stat.ee/naidikulaud

Riigikantselei - http://www.riigikantselei.ee/?id=72897

Riigi Teataja - https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 (RT I 2005, 50, 396)

Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105581/EL_SA_Strat_ylevaade2009.pdf