Eesti võimalused jätkusuutlik riigina (1)

Eesti võimalused jätkusuutlik riigina
1970.aastail peeti jätkusuutlikuks arengust rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Kuid nüüd on see vaatenurk mingil määral muutunud. Enam ei vaielda majanduskasvu ja keskkonna ühendamise vahel, vaid püütakse neid kahte omavahel ühendada. Asja tuumaks on muutunud inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Jätkusuutlik areng on niisugune arengu tee, mis rahuldab praeguse põlvkonna probleemid, vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga loodusele , silmas tuleb pidada majanduslike ja poliitiliste otsuste mõju järgmistele põlvedele, keskkonnakaitse jne. Kas Eesti on üldse jätkusuutlik riik? Kas väike Eesti riik suudaks tulla toime kõigi nende punktidega?
Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka teistele( rahvale). Rahvas peaks tunnustama võimu ja täitma kehtestatud reegleid ja seadusi. Kuid samuti peab võim olema õiguspärane. Võimulolijad peaks hindama samu väärtusi, mida hindab rahvas. Valitsemine peaks olema efektiivne , läbipaistev ja kodanike kaasav . Eestis riigis poliitilise poolepealt toimib jätkusuutlik areng väga hästi. Sellepärast, et rahvas usaldab oma valitsust täielikult ning ei vaidlusta ühtegi riigipoolt tehtud otsust. Näiteks, kui tõsteti tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani Eestis keegi ei öelnud midagi, samal ajal aga kui Prantsusmaal taheti tõsta töö iga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm.
Üldlevinud arvamuse kohaselt on majanduse areng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab investeeringuid. Enamasti kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem , vaid investeering . Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad. Toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus annab võimalusi ühiskonna investeerida mitmetesse valdkondadesse- arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult hea järjel olev inimene usaldab rohkem avalike institutsioone ja näeb asju paremas valguses. Eestil on aga majanduslikult jätkusuutliku riigi kohta palju areneda. Eestis on küll enamasti madalkihid ja kõrgkihid ühiskonnas kõik liikumas positiivses suunas, kuid on ka erandeid, mis on samas väga tähtis. Näiteks madalkihil ei ole võimalust heale haridusele, sest majanduslikult nad ei tule sellega toime. Samuti üldine heaolu ja erinevad tarbimisvõimalused on raskentatud nii madalkihile, madalamale keskkihile, keskkihile kui ka kõrgemale keskkihile. Taasiseseisvumise järel oli Eesti majanduslik olukord veelgi hullem, kui Eestis olid Aasia maadest kvalifitseeritum tööjõud ja Lääne-Euroopa madalamad maksud . Kui Eesti oleks sellel suunal püsima jäänud, poleks tal jätkusuutliku riigina üldse lootust olnud.
Jätku suutlikus riigis valmistab muret rahvastiku vananemine. Tänu sellele on osad riigid sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumist. Demograafiliseks jätkusuutlikus tuleks suurendada sündimuste määra nii, et see ületaks suremuse. Lisaks sellele on ka oluline rahvastiku kvaliteet- haridustase, tervis, head võimalused ja oskused. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline. Sündmus jääb alla suremusele. Samuti kuulume Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskonda. Lisaks sellele, lahkuvad noored Eestist (enamasti lähevad Soome tööle). Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias „Säästev Eesti 21“ , et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi ja kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust.
Eesti küll ei ole jätkusuutlik riik, kuid on siiski olemas eeldused, mis võimaldavad Eestist saada jätkusuutlik riik. Eesti on juba alustanud oma arengut pikema perioodi peale( see on üks tähtis punkt jätkusuutliku riigi jaoks). Eesti on võtnud vastu näiteks: lastekaitse strateegia 2015, narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012. Samuti püüab Eesti arendada oma majandust ning leida võimalusi, et haridus oleks paremini kätte saadav ( jagab stipendiume). Kuid kõike suurem takistus Eesti jaoks saamaks jätkusuutlikuks riigiks on see, et hoida noori Eestis ning tõsta sündivate laste arvu, nii et need ületaks surevate inimeste arvu. Eesti on küll väike riik, kuid ka väikese rahvaarvuga ühiskond võib saada jätkusuutlikuks riigiks, kui lastel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid. Samuti on tähtis ka töö ja kodus olemasolu ning riigi ühtsus.