Eesti võimalused jätkusuutlik riigina (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Ühiskond - nüüdisühiskond

määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet ­ inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030

Ãœhiskond

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

..................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus...............................................17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?..................................................................18 Kokkuvõte..............................................................

Ãœhiskond

8

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutlikust arengust rääkides peeti silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Selle definitsiooniks oleks: Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua.

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Riigita ja riigiga rahvas

Britmarii Kroon 11c Riigita ja riigiga rahvas Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. Ka Eesti on sündinud suurest kodumaa armastusest ja õigusest, sealhulgas eriti rahvusvahelisest õigusest. Ja nagu teada, siis õiguse vastu üksi ei saa. Maailm jälgis suure lugupidamisega, kuidas neli aastat järjest kulgenud rahumeelse vabadusvõitluse pealiiniks Eestis kujunes okupatsioonikorra ja Nõukogude võimu ründamine seaduslikkuse põhjalt. Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma

Ajalugu

2

doc

..................

töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli surevad inimesed just meie riigis nooremalt, kui mujal maades ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu. Seetõttu tuleks võimaldada inimestele ka piisavalt puhkust, aega iseendale. Tervis on eelkõige tähtsam kui töö ja raha. Samuti, et sündide arv ületaks surmade aru tuleks enamikul paaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv

Ühiskonnaõpetus

13

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine

eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood ­ (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 19921995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 19951999

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Nt huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused. Pluralism ­ 1)mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2) USA poolitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlalt võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Jätkusuutlikkus ehk jätkusuutlik areng ­ arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kindlasti ei tohi ühtegi probleemi lahendada teiste arvelt. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas: eesti kultuuri elujõulisus; ühiskonna sidusus; heaolu kasv; ökoloogiline tasakaalustatus. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele

Ühiskonnaõpetus

17

docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu

Ãœhiskond

Kommentaarid (1)