Tervishoiu sotsiaaltöö terminaalselt haigetega (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

doc

GERONTOLOOGIA

Tehes vanuri tööd peame jälgima 1. vanurit tuleb näha tervikuna 2. normaalse argielu jätkuvuse toetamine 3. isiklike tegevuste võimaluste toetamine 4. enesemääramise ja tema valikute toetamine 5. teenindava personali omavaheline koostöö e. võrgustiku koostöö 6. sotsiaaltöö vastutus vanuri ees. Toeks eakatele - Sõbrad - Harrastused, hobid - Sotsiaalne heaolu e. suhtlemine - Majanduslik kindlustatus e. toimetulek - Puhkus - Vaimsed huvid - Vanur peab tundma et ta on kasulik - Vanur ei tohi alla anda - Tuleks loobuda halbadest harjumustest - Positiivne ellusuhtumine Hoolekandes tähelepanu - Mõistmine - Ärakuulamine  - Lasta tal olla tema ise - Hoolimine ja heakskiit

Ühiskonnaõpetus

14

doc

MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007. Eesti Haigekassa. Tallinn. http://www.haigekasa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/tunnutatud/ (03.09.10). Dementse inimese vajadused (2008). Perearst http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-5103 (03.09.10). Isola, A, Backman, K., Saarnio, R., Paasivaara, L. (2004). Hoitotyön edistykselliset toiminnat haasteellisen käyttäytymisen kohtaamisessa dementoiduvan potilaan hoidossa. Hoitotiede, 17(3), 5. Jaanson, K

Gerontoloogia

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga  Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Lastekaitse korraldamine: Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eestis elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Näiteks Valitsusasutusest: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium ning Siseministeerium. Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsuste ülesandeks on: 1. lapsendamise korraldamine, 2. järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning 3

Sotsiaalpoliitika

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Maavalitsuste lastekaitsetöötajate hinnangul on nende palk madal, tööd ei väärtustata ning töös valitseb ajapuudus. Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad. KOV lastekaitsetöötajad leiavad, et süsteemi nõrkuseks on lastekaitsetööd tegevad inimesed, kellel puudub erialane kõrgharidus (Lastekaitse korralduse… 2013) Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni uuringust selgus, et ligikaudu pooltel kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel puudub erialane haridus ning ligi viiendikul sotsiaaltöötajatest puudub igasugune kõrgharidus (ESTA 2013). Lastekaitsetöötajate puhul on olukord parem: 2012. aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid

Sotsiaalse analüüsi alused

18

doc

Söömishäired

Psühhiaater Anu Järv BULIMIA NERVOSA Teine toitumishäirete rühma kuuluv häire anorexia nervosa kõrval on bulimia nervosa. Sellel haigusele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena inimene võtab kasutusele äärmuslikud meetmed toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Isikute ealine ja sooline jagunemine on sarnane anorexia haigetega, kuid algus on mõnevõrra hilisem. Naiste ja meeste vahekord on 3:1. Tekkimise põhjused on tavaliselt samad nagu anorexia nervosa puhul. Küll aga esineb nende seas rohkem füüsilise ja psüühilise vägivalla ohvreid, kes ei ole seda kellelegi rääkinud. Ei ole harvad ka juhtumid, kus anorexia nervosa läheb üle bulimia nervosaks. Mõlemad on toitumisinstinktidega seotud, moodustavad oma sundkäitumisega sarnase kulu

Sõltuvuskäitumine

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

 Kodusünnitusel suureneb võimalus, et laps vajab kiirelt hingamisaparaati ja ema vereülekannet. Samas:  Kodusünnitajatel on vähem rebendeid ja väiksem keisrilõikega sekkumise vajadus  2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. Enneaegse sünni mõju Lapsele Perele Ühiskonnale  Kasvuhäire  Materjaalne,  Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete  Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude  Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine  Nägemis- ja puudega lapsega  Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud

Lapse tervise edendamine

54

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu

Kommentaarid (0)