loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID
Kolmas vool on "elulaad" ("form of life"), mida ta kasutab viitamaks mida nad moodustavad; "habituaalsele lootusele ja meelelaadile", mis määratlevad igapäevast elu. kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist
kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................................... 12 2 SISSEJUHATUS Isiksus kujunemine saab alguse juba väiksest peast.Põhimõtteliselt juba sellest hetkest kui ta siia sünnib toimub sotsialiseerumine
Kuritegevus. Kui vaadata küsitlust, mis on läbi viidud 2009 märtsikuus, peavad inimesed seda suuruselt teiseks sotsiaalprobleemiks. Kuidas vähendada kuritegevust? Kurjategijaks ei saada kindlasti üleöö, kui just ei ole toime pandud mittetahtliku kuritegu. See on pikk protsess,kurjategijaks kasvatakse, mis saab alguse lapseeas. Siin tuleb mängu eelpool käsitletud lastetoetused, mis on omavahel seotud. Teine võimalus on kidlasti endiste kurjategijate nö nende re-sotsialiseerimise protsess. Neile peab andma võimalusi oma elu uuesti alustada, aidata neil tööd leida, luua nende ümber uus keskond ning vältida kontakte vanade tuttavatega. Nii väheneb tema uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalus. Sotsiaalprobleemide esikoha on ,,võitnud" ootustepäraselt tööpuudus. See probleem ei esine ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Lahendus sellele lihtne- luua uusi töökohti, arvestades praegust maailma majandus olukrda- ülim keerukus. Aga
vahetab autol rehve. Siiski peab nentima, et kui mõni aeg tagasi ei kohanud sääraseid valikuid üldse, siis tänasel päeval on need küll esindatud, kuid siiski tagasihoidlikumalt kui sooviksime. Soostereotüübid lisavad inimestele teatavaid piiranguid tööotsimisel, tuues kaasa eelarvamusi ja piiranguid indiviidide valikuvõimalustes. Teaduslikult on tõestust leidnud, et naiste ja meeste ajud ei erine kognitiivsete võimete poolest – kõik oleneb rohkem sellest, kuidas sotsialiseerimise käigus on õpitud oma aju kasutama. Stereotüüpsed ühiskonnapoolsed ootused sunnivad inimesi aga omandama just neid omadusi ja võimeid, mida naistelt ja meestelt oodatakse. Usun, et tänane maailm astub jõudsalt samme selles suunas, kus ei esineks enam nii tugevat sugudejärgest lahterdamist. Mehed ja naised on erinevad. See on igati loomulik, et erisoolistele on omased psühholoogilised erinevused. Samas on iga inimene omamoodi eriline
Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. 2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele
Ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale." See raamat keskendub ajaloolisele tagasivaatele ja aktuaalsetele probleemidele, mis sallivust puudutavad. Fetscher nimetab sallivust "väikeseks vooruseks". Mitte sellepärast, et see oleks tähtsusetu, vaid seetõttu, et see sõltub ka teistest voorustest. Sallivus sõltub nii oma arvamusest, avalikust arvamusest, valitsusest kui ka parlamendist. Sallivus on hoiak, mis pole kaasa sündinud, vaid see on sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla. Mõlemad peaksid olema seotud osavõtlikkuse ja huviga teise vastu." Seega võib öelda, kristlus on üks ideoloogia, mis oma indiviidi väärtuse rõhutamisega on teinud enam sallivusastme tõstmiseks kui ükski teine ideoloogia.
Psühholoogilised uuringud näitavad, et informatsioon enda kohta, mis on vastuolus isiksusel kujunenud Mina- kujundiga, omandatakse hoopis halvemini kui informatsioon, mis seda kujundit kinnitab, vahel aga ei omandata seda üldse. Näiteks G. Meadi meelest pole indiviidi eneseteadvus midagi muud kui vastastikuse sotsiaalse mõjutuse tulemus; selle mõjutamise protsessis harjub indiviid vaatlema iseennast kui objekti. Meadi teooria taandab sotsialiseerimise protsessid indiviidide otsesele vastastikusele mõjutamisele ja alahindab laialdasemat ühiskondlike tingimuste ja kultuuri kompleksi. Indiviidi kujunemist mõjutab suures osas ümbritsev keskkond, sealhulgas teised inimesed. Lapse jaoks on tema esimesteks enesemääratluste tugipostideks tema vanemad, vennad-õed, vanavanemad jt. Lapsena omandatakse vanemate käitumismudelid, jagatakse kogemusi, väärtushinnanguid, sageli ka arvamusi. Lapse varajases eas on tema arvamus enamjaolt
Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele
teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega Asch’i katse Milgrami katse Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B
Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. *rituaalid- rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused). *siirderituaal- on avalik tseremoonia, millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?). *sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsione, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine. Vanemad laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad vanemad. Vanemad panevad aluse lapse isiksuse ja loovad sellega baasi edasiseks arenguks. Enamik vanemaid valmistavad lapsi selleks ette, et laps oleks edukas. Sõbrad sõbrad on võrdsed. Nendelt õpitakse külgi nagu: kuidas seista järjekorras, tülitseda, läheneda vastassusgupoolele
· NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga. · NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima. · Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja. · Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini, vaid pedagoogika kaudu. · Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi). 1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika. Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots.pedagoogika on rasketes oludes elavate inimeste pedagoogiline aitamine. J.H
sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 39. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma
Sooline võrdõiguslikkus Sotsialiseerimise käigus saavad lastest ühiskondlikele ootustele vastavad naised ja mehed ning nad õpivad märkamatult oma sugupoolele sobivaks peetavaid oskusi, võimeid ja käitumist. Need ootused võivad piirata oluliselt laste arengut, nende edasisi valikuid ja hilisemat positsiooni nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Peamiseks mõjukeskkonnaks on perekond, kuid olulised mõjutajad on ka haridussüsteem, meedia ja teised inimesed, kellega on kokkupuude
Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate vastu ja käskude täitmist. Esimesed julgustavad lapsi olema kahtlevad, teised aga rõhutavad rutiini. Nii mõjutab sotsiaalne sruktuur vanemate väärtusi ja käitumist ja see omakorda sotsialiseerimise tehnikaid ja lõpuks lapse isikuomadusi. Mõjutab ka karistamismeetodeid. Küsimus on selles kui palju vähendab riidlemine ja peksmine lapse ebasoovitavat käitumist. Mõju on füüsilisel karistamisel siis kui karistatakse kohe. Vastavalt teo raskusastmele.Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on paremaks meetodiks armastuse ja tunnustamise valikuline jagamine või sellest ilmajätmine. Füüsilise karistamine negatiivsed küljed: Kui teda ei jagata pidevalt kaob tema mõju.
Ahmed lubas grusiini Ivo majas maha tappa, mida loomulikult ei juhtunud, sest Ivo suutis end oma majas kehtestada. Lõpuks sai mees oma vaenust üle ning leppis oma algse vihavaenlasega. Ivo kehastab väga rahulikku ja tasakaalukat eestlast ja Margus lihtsat talupojatüüpi, kes soovib isegi äärmuslikes tingimustes oma vara ära korjata ja salve saada ehk siis maha müüa. Nad mõlemad on abivalmid, nõus teisi aitama igas olukorras. Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil ehk lähedased või makrotasandil ehk keskkond ja valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon jne
Selle abil kohaneb inimene üldise kuktuuriga sest kõigil puudub võrdne juurdepääs üldisele kultuurile. Kontrakultuur vastandab ennast üldisele kultuurile säilitamise all mõtleme parjääri seadmist sissetungijatele selleks kasutatakse slänge zeste soenguid. Sotsialiseerumine On elukestev õppimise protsess mille käigus inimene omandab kultuuri vajalikud rollid,normid ja teisalt kujundab välja sotsiaalse mina,ehk arusaama kes ja mis ta on. Sotsialiseerimise agendid Sots agentideks on inimesed ja organisatsioonid kelle ülessandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine 1. vanemad-esimesed ja kõige tähtsamad esimesel aastal liigub info lapseni liigutuste abil, lapsed on ülitundlikud ehk sensitiivsed sest kardavad kaotada vanemate kiindumust.Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad . Vanemad valmistavad lapsi ette aga selliseks eluks mida nemad mõistavad eduka eluna.
Sotsiaalne kontroll sotsiaalsete süsteemide puhul möödapääsmatu tegevus, mis peab aitama kaasa nii inimese kui keskkonna turvalisusele; Arendamine ennekõike isiksuslik, sotsiaalne ja tööalane abi hoolekande nö. "enesehävituslikul" eesmärgil (et inimene enam hoolekannet ei vajaks). Purjakil olles jäävad varjupaiga uksed neile suletuks Neile annetatakse riideid ja jalatseid Neile tehakse teavituskampaaniaid Neile korraldatakse pesupäevi/supipäevi Neil on sotsialiseerimise süsteem. Esimene aste on varjupaiköömaja ning neljas aste sotsiaalkorter. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sotsiaaltöötajad nõustavad ja abistavad kodutuid Ø Ø Öömajades ripuvad tööpakkumiskuulutused ning osa öömajalistest käib ka tööl
aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad
Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda.
edastamine ja otsuste tegimine (eesmärgiks teavitamine, õpetamine jne), kolmandal- soov mõista teise inimese (suhlemine) regulatiivne funktsioon- käitumise reguleerimine. See on loomise protsess vastastikuse tegevuse. Tänu sellele inimene reguleerib mitte ainult oma käitumist, kuid ka teiste inimeste käitumist. (koostöö, inimeste soobivus) afektiivne funktsioon-iseloomustad inimeste emotsionaalne tasend, mis näitab üksikute suhtumist keskkonnale, sealhulgas sotsiaalse. sotsialiseerimise funktsioon- on seotud juhtimise sotsiaal- ja tööõiguse protsessidega ja loomise inimsuhtega. enesehinnangu kujunemine- aitab enesejaatust, näidata isikliku intellekt ja oskusi ning psühholoogiline potentsiaal. Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5
struktuur piirab oluliseltvõi isegi täielikultsuurele osale elanikkonnast juurdepääsu seaduslikele ja tõhusatele vahenditele nende edu sümbolite saavutamiseks. Ameerika ühiskonnale iseloomulik rahalise edu ülemäärane tähtsustamine ja auahnuse kultiveerimine toovad kaasa ängistuse, vaenulikkuse, neurooside ja antisotsiaalse käitumise laialdase leviku (Merton 2002: 101). Sotsiaalse protsessi teooriad I • Kuritegelik käitumine on indiviidi sotsialiseerimisefunktsioon. • Teooriad pööravad tähelepanu inimeste interaktsioonidele erinevate institutsioonidega, organisatsioonidega ja protsessidega ühiskonnas. • Kui suhted institutsioonidega on positiivsed, toetavad nad indiviidi pro-sotsiaalset käitumist. • Igast inimesest, vaatamata rassile, klassile jne võib saada hälvik või kurjategija. Sotsialiseerimise elemendid Kõige rohkem uuritakse järgmiste sotsaliseerimise elementide mõju kriminaalsele
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas.
menetluse kiirus ja asjaolu, et kohtunikeks saab valida vastava ala asjatundjaid. Ka võib vahekohtu menetlus olla odavam kui menetlus riiklikus kohtus. SPORT KUI SOTSIAALNE SÜSTEEM 1. Too välja spordisotsioloogia funktsioone. Kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad Kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade Määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu Selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena) Uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas 2. Nimeta keskkonnast tulenevaid faktoreid, mis mõjutavad liidrit spordis, ning kirjelda
vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine
Mida tähendab Talcott Parsonsi analüütiline ratsionalism ja tegevuse raamistiku kontseptsioon? Ratsionalism seondub idealismiga . Parsonsi funktsionaalsed vajadused:A = Adaption, sobitamine, kohanemine,G = Goal- attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? Merton-normide konflikt-olukord kus ühiskonna pooolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H
Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus, pühendumus, kaasahaaratus, usk. Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 47. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse? Konformne käitumine sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5
1) reguleeriv 2) koordineeriv 3) stabiliseeriv 4) sotsialiseeriv. Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitase ilminguna. Liigist sõltuvalt seisneb vastava sotsiaalse normi funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon.
Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega Erinevate tehnikate rakendamine indiviidi käitumise, hoiakute vormimisel; eetiline ja ebaeetiline mõjustamine Veenmine katse muuta hoiakuid informatsiooni ja argumentide kaudu Võim sisaldab kohustuslikku käitumist, sundi Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta
Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Mida tähendab desotsialiseerimine ja resotsialiseerimine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Tooge välja kaks makrosotsioloogilist sotsialiseerimise seletust (autor ja peamised lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi)
Mida tähendab resotsialiseerumine? Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Rahvus- nt keel Etniline taust- nt kultuur Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad
võimu omamist, seetõttu subjektiivne võimutunne ei ole adekvaatne võimu analüüsimiseks (üldiselt ollakse vähem teadlik enda võimust kui meid piiravatest asjadest ja sellest, kuidas ise teiste võimu piiratakse). Neljandaks on võim tihti nähtamatu, sest kõige võimsam võim on suutlikkus reaalsust defineerida: mõjutada, kujundada või määrata indiviidide võimalikke soove, s.o mõtete kontroll, mis võtab erinevaid vorme info kontrollimise ja sotsialiseerimise protsessi kaudu. Sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised jms struktuurid kujundavad eri gruppide huve, samal ajal kui grupid, kellega inimene on seotud, mõjutavad individuaalse võimu ulatust ja tugevust. Võim, vormid, allikad 6 Tegevuse institutsionaalsest struktureeritusest ei ole inimesed enamasti teadlikud, s.t nad ei tea, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud struktuurid on siduvaks lüliks võimu teostavate
distsiplineeritust. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga. Inimeste võime käituda kindlate reeglite järgi kujuneb sotsialiseerimise tulemusena, millele pannakse alus perekonnas. Koolis see areng jätkub, kus omandatakse üha keerulisemaid sotsiaalse käitumise, sh rutiinse ja tahtelise käitumise vorme. Kõik see toimub õppimise vahendusel ja tulemusena. Tänapäeval on hakatud distsiplineeritud käitumise põhiallikana üha enam tähelepanu pöörama koolile. Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of....1989) kinnitab veenvalt, et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte
välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Nt kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus, kooli funktsioon on aga inimesi ette valmistada ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu
naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Sotsialiseerimise mõiste. Sotsialiseerimine on kasvatustöö, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. 4. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute poolt lapsele pakutav sotsiaalne arengukeskkong tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad suures osas ka kasvatuse iseloomu. Arendusülesanded on ülesanded, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel
................................................................................43 6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44 6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:....................
käitumise omandamise protsess. Eristatakse 3 liiki õiguslikku sotsialiseerumist: · Õppimise teel elementaarsete õigusalaste teadmiste omandamise teel. · Kogemuse kaudu arvesse tulevad isiklikud ja teiste kogemused. Õpitakse enda ja teiste vigadest eesmärgiga edaspidi käituda normipäraselt. · Nn sümboolne sotsialiseerumine põhineb isiku isiklikul ettekujutusel õigusest, riigist, maast ja rahvast. Agendid antud juhul spetsiifilisi õigusliku sotsialiseerimise agente ei ole olemas. Eelpoolnimetatud agendid tegelevad õigusliku sotsialiseerimisega. Hakkamasaamise tasemest oleneb ühiskonna liikmete õigusteadvus. 28.03.06 Õiguslik sotsialiseerumine isiku poolt normatiivsete standardite ja õiguspärase käitumise omandamise protsess. Protsess hõlmab õiguskultuuri tervikuna ja tähendab õiguskultuuri omandamist, sest normatiivsed süsteemid kujutavad endast üht õiguskultuuri osa. Selle käigus toimub ka õigusteadvuse kujunemise protsess
Norm reegel, mis määratleb sobiliku käitumise Oligarhia väheste valitsemine paljude üle Oligarhia raudne seadus kuna otsusetegijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima Omandatud staatus vaba valiku, pingutuse või õnne läbi omandatud positsioon Omataoliste grupp inimestega võrdsete temasarnaste grupp, mis on tähtis sotsialiseerimise kanal Omistatud staatus põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral; sellisteks tunnusteks on näiteks suhu, rahvas ja vanus Operatsionaliseerimine abstraktne tõlgendamine millekski jälgitavaks Organisatsiooniline kuritegu ettevõtete ja nende ametnike seadusevastased teod, altkäemaksude andmine, valed väärtuse määramised ja maksude vältimine
Tähendab elukestvat protsessi, milles me õpime olema ühiskonna liikmed. Põhilised vormid: · Primaarne sotsialiseerimine varajane sotsialiseerimine, enamik sellest kulgeb perekonnas ja toimub lapsepõlves · Sekundaarne sotsialiseerimine on võrdlev ja selektiivne, tuginebv esmasel kuid muudab seda Muud vormid: soolinesotsialiseerimine, klassisotsialiseerimine, poliitiline sotsialiseerimine (protsess mille kaudu inimene õpib, kuidas suhtuda poliitikasse). Sotsialiseerimise protsessi mõjutavad sotsialiseerimise agendid = inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesanne on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Neid jagatakse primaarseteks (perekond, omasugused) ja sekundaarseteks (kool, töökoht, meedia). Riik Poliitilised institutsioonid: · Riik · Erakonnad · Kohalik omavalitsus · Teatud reservatsioonidega ka kohus · Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO jt) · Valimised jne
Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist. Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt oma eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine oma eesmärkide täitmise. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. · Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. · Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt
Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus pühendumus kaasahaaratus usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 47. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse? Konformne käitumine sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele.
väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees-staatuseks. II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181182). Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills, raamat Võimu eliit) Väitmaks ,et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsusesid , ei pea tõestama, et need inimesed nendes sektorites on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi. Mills püüdis identifitseerida ,,rahvuslikku kõrgklassi", kelle liikmetele kuulub enamik rahvuslikusest rikkusest, kes juhivad korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid pärinesid kõrgklassidest)
*Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. 10. Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. 11. Olulised teised: (significant others) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised- (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest 13.Peegelpildi-mina: *Ettekujutus, kuidas me paistame teistele · *Ettekujutus, kuidas teised selle põhjal meid hindavad
strateegia kujunemisele. Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuuri koolkonna põhiseisukohad võib kokku võtta järgmiselt: · Strateegia kujundamise on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel. · Indiviid omandab need tõekspidamised läbi sotsialiseerimise protsessi, mis on suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne, kuigi mõnikord tugevdatud formaalsemate õpetustega. · Organisatsiooni liikmed saavad seetõttu ainult osaliselt kirjeldada tõekspidamisi, millel baseerub nende kultuur, samal ajal kui selle allikad ja seletused võivad jääda ebaselgeks. · Tulemuseks on see, et strateegia võtab pigem üldiste perspektiivide kui konkreetsete positsioonide vormi
Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse psühholoogilise arengu korrapärasused ei ole veel selged, väidavad psühholoogid, et sooidentiteet on sotsialiseerimise ja kasvatuse toode ( . 1992). Tänapäeva noorukid on kinni normides. Nad arvavad, et iga olukorra jaoks peavad olema konkreetsed reeglid, nad kardavad kaaslastest erineda. Nii nimetatud «topeltstandardid» annavad meile kaks erinevat moraali: naiste ja meeste -- mees peab olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui
5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED
5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED
annaabi.ee 
