Sooline võrdõiguslikkus (0)

Sooline võrdõiguslikkus Sotsialiseerimise käigus saavad lastest ühiskondlikele ootustele  vastavad naised ja mehed ning   nad   õpivad   märkamatult   oma   sugupoolele   sobivaks   peetavaid   oskusi,   võimeid   ja käitumist.   Need   ootused   võivad   piirata   oluliselt   laste   arengut,   nende   edasisi   valikuid   ja hilisemat   positsiooni   nii   perekonnas   kui   ka   ühiskonnas.  Peamiseks   mõjukeskkonnaks   on perekond, kuid olulised mõjutajad on ka haridussüsteem, meedia ja teised inimesed, kellega on kokkupuude. Sageli kipuvad vanemad valima soostereotüüpseid mänguasju, raamatuid ja filme. (Roosalu 2013) 2013   aasta   monitooringu   tulemused   näitavad,   et   poiste   ja   tüdrukute   kasvatusega   seotud hoiakud ei ole 2009. aastaga võrreldes muutunud ning ootused järeltuleva põlve suhtes on jätkuvalt   konservatiivsed.  Ainult  21%  Eesti  elanikkonnast  arvab,  et  tüdrukutes  ja  poistes tuleks arendada samu oskusi ja omadusi. Mõlema soo puhul peetakse oluliseks rahaga ümber käimist, teistega arvestamist ning enda kehtestamist, kuid endiselt levib arvamus, et tüdrukud peaksid   järgima   etiketti   ning   käitumisnorme,   olemas   heal   tasemel   söögitegemisel   ning koristamisel. Üllatav oli, et mõned arvavad, et poisid ei vaja neid oskusi üldse.  Poiste puhul hinnati   olulisemaks   autojuhtimis   oskus,   ettevõtlus   ning   tehnikaga   ümberkäimine.   Lisaks näitas uuring, et perekondliku atmosfääri huvides ollakse valmis aktsepteerima kui laps on homoseksuaal või transooline, kui ühiskondlikus plaanis mitte. Poiste ja tüdrukute maailma kiputakse endiselt eristama, kui kahte eri reaalsust, kus kehtivad eri normid ning reeglid. (Roosalu 2013) Ei saa  öelda, et 2016 aasta monitooringus oleks midagi muutunud, kui ainult seda,   et   traditsioonilised   soostereotüübid   on   vähesel   määral   nõrgenenud,   kuid   ikka väärtustatakse   poiste   ja   tüdrukute   puhul   samu   asju   mis   2013   aastal.   Poiste   puhul   on olulisemaks   saanud   käitumisoskuste   ja   etiketti   tähtsustamine   ning   tüdrukute   puhul väärtustatakse rohkem ettevõtlikkuse arendamist. (Sotsiaalministeerium 2016)    Võib tunduda, et alati on kehtinud nii-öelda reegel, et tüdrukute maailm on roosa ning poiste oma   sinine,   kuid   90ndatel   riietati   mõlemat   sugupoolt   pigem   valgetesse   riietesse.   Seega soolerõhumine on tekkinud pigem hiljem. Roosa ja sinise kasutamine soo rõhutamisele on alguse saanud USA’st ning need normid kehtivad mingimääral ka tänapäeval. Roosa on alati olnud kerge, armas ning naiselik, kuid sinine maskuliine ning jõuline. (Wolchover 2012) See oma korda paneb vanemaid mõtlema, et nii ongi õige ning, et sinine ei sobi ilmtingimata


tüdruku magamistoa seina värviks ning poiss ei tohiks kindlasti selga panna roosat särki. Riietepoe vaatlusest tuli välja, et värvidele ei olegi nii palju rõhutatud. Mõlemas osakonnas oli kasutatud kollast, rohelist, roosat, sinist ning punast. Mingi sooline jaotus siiski oli, kuna mõlema  soopoole  riided  olid  eraldi  osakondades.  Oli ka näha,  et  tüdrukutel  on kindlasti rohkem heledamaid  toone, sädelust ja palju mustreid. Ka poiste osakonnas oli näha neid elemente,   kuid   neid   oli   kindlasti   vähem   ning   kasutusel   olid   pigem   tumedamad   toonid. Mõlemas osakonnas leidus ka neid asju, mida saaks kindlasti panna mõlemale soopoolele selga,   ilma,   et   ütleks,   et   see   on   valest   osakonnast   ostetud.   Näiteks   kollane   jope   poiste osakonnast ning mõni särk tüdrukute omast. Poiste osakonnas leidus kindlasti rohkem neid asju   mida   saaks   tüdrukutele   selga   panna,   sest   minu   silmis   ei   paneks  keegi   poisile   selga seelikut või kleiti. Ma arvan, et mingid soolised piirid ikka võiksid olla.   Riietest olulisemaks võib siiski pidada mänguasju, kuna lapsed veedavad suures osas oma vaba ajast nendega mängides. Kuna lastel on mingid soolised eelistused, siis see omakorda tekitab   sootüüpseid   mängumustreid.   Pidevalt   saadetakse   laste   suunas   nii   otseseid   kui   ka kaudseid  sõnumeid, mis hõlmavad soostereotüüpe, soosilte, värve ning teemasid. Nii teevad lapsed oma valikud mänguasjade ning ka riiete osas. Poisid eelistavad sinist ning autosid, kuid tüdrukud roosat ning nukke. See omakorda mõjutab laste tuleviku, kelleks nad saavad ning milline on nende positsioon ühiskonnas. Nii võibki juhtuda, et normaaluseks on see kui naine istub kodus, koristab ning tegeleb lastega, samal ajal kui mees on perekonna toitja ning teenib   raha.   (Dinella,   Weisgram   2018)   Mänguasjapoe   vaatlusest   tuli   välja,   et   sooline rõhumine on vägagi tugev. Koheselt kui poodi sisse astuda, on märgata suur roosa osakond, kus on igasugused nukkud, barbide, printsessid jne. Terve see maailm oli väga roosa ning ma ei   kujutaks   ettegi,   et   ükski   poiss   laps   julgeks   selle   ligidale   astuda,   ilma   et   teda   peetaks imelikuks.   Poiste   osakond   oli   jällegi   mitme   värviline,   kuid   kasutusel   olid   ikkagi   pigem tumedamad, tugevamad toonid. Sealt võis leida igasuguseid autosid, roboteid, sõjatehnikat ning kangelasi. Leidus ka mänguasju mis olid väga neutraalsed. Näiteks beebide mänguasjad, harivad  mängud   ning  loomade  kujukesed.   Kasutusel   oli   väga  palju   erinevaid  värve   ning pigem neutraalsemaid toone. Minu arvates peaks mänguasjapood olema rohkem hajutatud, et iga laps julgeks vaadata igamänguasja mitte ei peaks olema oma osakonnas. 


Roosalu, T. (2013). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. Kättesaadav:  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/ Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_vo_monitooring_2013_veeb.pdf, 24.november 2020. Sotsiaalministeerium. (2016). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016. Kättesaadav:  https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf,   25.november 2020 Wolchover, N. (2012). Why is pink for girls and blue for boys? Kättesaadav: https://www.livescience.com/22037-pink-girls-blue-boys.html, 29.november 2020 Dinella,   L.   M.,   Weisgram,   E.   S.   (2018).   Gender-Typing   of   Children’s   Toys:   Causes, Consequences, and Correlates. Kättesaada:  https://link.springer.com/article/10.1007/s11199- 018-0943-3, 29.november 2020