Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

3.6 survegrupid ja erakonnad (4)

4 HEA
Punktid

3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad


-esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi.

Survegrupi ja erakonna erinevused


Erakond
Survegrupp
  • Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma eesmärke täita
  • Programm katab väga suure ala
  • Kindel liikmeskond koos põhikirjaga
  • Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma ise võimul olemata
  • Keskendub ühele probleemile, valdkonnale
  • Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda
  • Spekter on mitmekesisem

Survegruppide liigid

Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad ja organisatsioon on hästi välja kujunenud. Huvituvad eelkõige enese elu- või äritingimuste parandamisest.
Edendamisgrupid - on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. Pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Tekib kodanikualgatuse põhjal- nõrk sisemine hierarhia ja tugineb vabatahtlike tegevusel. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale.

Survegrupid poliitika mõjutajatena

Mitte kõik grupid ei sea endale eesmärgiks poliitika mõjutamist. Teistel puudub jõud ja kolmandad omandavad äärmiselt suure mõjujõu- korruptsioon , äraostmised jmt.
Kaudne surve:
  • Avaliku arvamuse kujundamine (massimeedia-edendamisgrupid)Greenpeace
  • Töö riigiasutustega
  • Koostöö erakondadega

Otsene surve:
  • Mõjutatakse parlamendi liikmeid või tippametnikke

Survegruppide poliitiline roll on riigiti erinev.

Sotsiaalsed liikumised

Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised).
20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond).
Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned:
  • Killustunud võrgustikud, ebaselged
  • Toetajaskond on laialivalguv ja muutub pidevalt
  • Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi vastukajale
  • Tegevus ei mõjuta otseselt nende enda sotsiaal-majanduslikku olukorda
  • Eelistavad otseseid aktsioone
  • Sagely riigiülesed, vahel üleilmsed.

Naisliikumine, gei- ja lesbiliikumised, keskkonnaliikumised.
3 6 survegrupid ja erakonnad #1 3 6 survegrupid ja erakonnad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 302 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jorma Pärn Õppematerjali autor
konspekt 12. kl ühiskonnaõpetuse raamatust Katrin Olenko ja Anu Toots. Paragrahv 3.6

Sarnased õppematerjalid

Kodanikud-huvid ja demokraatia
6
rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid. Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1. majanduslikud tingimused 2. poliitilised tingimused 3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud-huvid ja demokraatia-lk 60-95
25
ppt

Kodanikud, huvid ja demokraatia (lk 60-95)

3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4

Ühiskond
Demokraatia liigid
3
doc

Demokraatia liigid

olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad ­ e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga ­ Eesti erakonnad ­ Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi

Avalik haldus
Kodanikud ja demokraatia
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna KT-ideoloogiad-valimissüsteem jms
6
docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

· Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20. Erakondade tüübid: liikmeskonna ja ideoloogiate järgi · Kus parteiliikmete arv on suur, neid nimet massiparteideks. · Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi

Ühiskond
Poliitilised ideoloogiad
2
wps

Poliitilised ideoloogiad

Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia
5
doc

Demokraatia

Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis,

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia-valimised
6
doc

Demokraatia, valimised

2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad ­ igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte ­ parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (4)

ReelikA7X profiilipilt
: Täpselt see, mida vaja oligi .
15:13 21-11-2010
RedJohn profiilipilt
RedJohn: hea, väga hea
18:58 09-01-2014
nobodyknowsme profiilipilt
Mariette Vilgo: päris hea
21:27 08-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun