Ühiskonna sidusus (1)

Avalik sektor – üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed , post, televisioon , energiavõrgud.
Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud.
Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid ; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused.
Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond – avaliku elu valdkond , mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp – rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid – laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud – teetööliste ametiühing, erakonnad – SDE, IRL, korteriühistud jne.)
Riigi tunnused: territoorium , rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus , Põhiseadus, kohtusüsteem,
Riigivõimu tunnused:

seaduste loomine

omab üht keskpunkti

maksude kogumine/kehtestamine

rahva esindamine rahvusvahelisel areenil

igapäevaelu korraldamine

kasutab vajadusel vägivalda
Riigiasutuse tunnused:

omab kindlat struktuuri

saab riigilt raha

jälgib seadusi
Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt.
Sotsiaalne staatus – konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest.
Sotsiaalne straatum – sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents , aristokraatia, eliit .
Eliit – suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus , sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks.
Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel:

Carl Marx ist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal.

Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika).

Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine ),
Ideoloogia – korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi
Liberalism
Konservatism
Sotsiaaldemokraatia
1. Põhiväärtused
Vabadus.
Riik, kogukond , traditsioonid, rahvuslus , moraal.
Võrdsus.
2. Ühiskonna arengu võimalused.
Reformid .
Stabiilsus; järkjärgulised reformid.
Reformid (riigi rolli suurendavad).
3. Riigivalitsemis-süsteem
Parlamentaarne vabariik.
Parlamentaarne monarhia .
Vabariik.
4. Majanduslikud taotlused
Vabaturumajandus, konkurents , avatud turud , minimaalne riigi sekkumine.
Riik ei sekku, eraomandid, mõõdukad maksud , kaitsevad rahvuslikku kapitali.
Segamajandus (erasektori kõrval eksisteerib ka kaalukas riiklik sektor), valitsus reguleerib, rikkamatel kõrgemad maksud.
5. Sotsiaalsed taotlused
Konkurentsi tekitamine, isikliku jõupingutuse väärtustamine.
Sotsiaalsete erisuste säilitamine.
Riik pakub kõigile kõike; võrdsus.
6. Suhtumine kirikusse
Erapooletu, las olla.
Kirik on ühiskonna alus; väärtustab ühte konkreetset kirikut.
Erapooletu.
7. Mõjukus tänapäeva Euroopas
Inimesed on tüdinud, ei ole enam mõjukas.
Kesk-Euroopas suhteliselt tugev.
Hetkel kõige rohkemates riikides: Põhjamaad, Inglismaa, Hispaania jt.
Sotsiaalne tõrjutus – olukord, kus inimesed/inimgrupid ei osale ühiskonnaresursside jaotused , võimusuhetes ega kultuurielus .

• Varanduslik olukord.
  
• Usulised põhjused.
  
• Piirkondlikud põhjused.
  
• Ideoloogilised põhjused.
  
• Etnilised põhjused jne.