Demokraatia liigid (7)

Otsene demokraatia – e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum .
Esindus demokraatia – e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust.
Valimiste funktsioonid –

• Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine;
  
• Vahendada võimudele kodanike nõudmisi;
  
• Hariv funktsioon;
  
• Usalduse indikaator .
  

Vabade valimiste põhimõtted –

• Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul.
  
• Valimistel on vaba kongress; - *Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel.
  
• Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. –* Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl.
  

Majoritaarne valimissüsteem – e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu : „Võitja saab kõik“ *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus.

• Selgus ja lihtsus
  

• Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
  
• Kaotsiläinud hääled.
  

Proportsionaalne valimissüsteem – jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetusega ettepoole . Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - * Keerukus * Erakondade suur mõju. * Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed šanssid saada parlamendis esindatud.
?? Segavalimissüsteem – valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem.
Valijate käitumist – mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus.
Erakonnad – e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid , mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm

• Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat;
  
• Seotus ideoloogiaga –
  

Eesti erakonnad –
Survegruppide erinevus erakonnast:
Erakond
Survegrupp
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutavad poliitikat
Vahend eesmärgi teostamiseks
Tulla võimule
Avaldada survet võimulolijatele
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi
Käsitleb üht valdkonda või probleemi
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Survegruppide liigid:

Kategooriakaitse grupid – organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest.

Edendamisgrupid – on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiirsti muutuda, pole piiratud sotsiaalse klassi või kategooriaga. NT: muinsuskaitse või keskkonnakaitse . Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele .
Kuidas mõjutavad poliitikat –

Kaudselt : survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt. kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias. Iseloomustab eeskätt edendamisgruppe. Teine võimalus oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt. Eestis – Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus.

Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti.
Tegevuse eesmärgid? –
Sotsiaalsed liikumised – kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid.
Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned:

Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid;

nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti;

nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele;

nad eelistavad otseseid aktsioone;

nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega.
Nt. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist.
Poliitiline kultuur – e. Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks .
Õpik lk.60-94, mis seda mõjutab, millest koosneb. Mis on sotsialiseerumine , sotsialiseerumisagendid, kodakondsus ? Miks kodakondsust vaja?