Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia liigid (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kodakondsust vaja?

Lõik failist

Otsene demokraatia – e. Vahetu demokraatia on
demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise
(rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid;
tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum .
Esindus demokraatia – e. Vahendatud demokraatia on
nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva
nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse
põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku
piiramise tähtsust.
Valimiste funktsioonid
  • Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine;
  • Vahendada võimudele kodanike nõudmisi;
  • Hariv funktsioon;
  • Usalduse indikaator .

Vabade valimiste põhimõtted
  • Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul.
  • Valimistel on vaba kongress; - *Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel.
  • Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. –* Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl.

Majoritaarne valimissüsteem – e.Enamusvalimiste
süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised
välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks
saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu : „Võitja saab
kõik“ *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub
Demokraatia liigid #1 Demokraatia liigid #2 Demokraatia liigid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 257 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margeh Õppematerjali autor
mõistete seletused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Vabad valimised ja parteid

nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Demokraatia

ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve. Huvituvad eelkõige enese elu-või äritingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad tõest inormeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud mõjutavad riigi maksu-ja tollipoliitikat. Edendamisgrupid-tekib kodanikualgatuse põhjal, iseloomustab nõrk sisemine hierarhia, tugineb vabatahtlike tegevusele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Demokraatia, valimised

Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people ­ Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Vabad valimised

Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib

Ühiskond
thumbnail
5
docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui

Ühiskond
thumbnail
6
docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse

Ühiskond




Kommentaarid (7)

laikum profiilipilt
laikum: väga hea

08:55 30-09-2008
DrouGluiN profiilipilt
DrouGluiN: väga meeldis!
20:12 23-11-2009
Andri475 profiilipilt
Andri475: väga hea
15:16 16-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun