FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste ...
üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Kelle eest ei maksta? rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud isik kuni 19-aastaseks saamiseni isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionini jäänud kuni 5aastat; Ravikindlustust rahastatakse sotsiaalmaksust, mille suurus on Eestis 33%. Sotsiaalmaksu maksab kas tööandja või inimene ise. Teatud juhtudel maksab inimeste eest sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksust 20% kantakse riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja 13% riikliku ravikindlustuse eelarvesse. Ravikindlustust korraldab Eesti Haigekassa 4 piirkondlikku osakonda. peamine ülesanne on ravikindlustushüvitiste võimaldamine Eesti inimestele. Lisaks koostab haigekassa ravikindlustuse eelarve
pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide vahel valides on olulised inimese riskikartlikkus ja vanus.
vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks?
palgast sõltuvad hüvitised on:vanemahüvitis,hooldushüvitis,haigushüvitis,töötuskindlustus- . hüvitised ning ka pensionid MTA uuringute andmetel on vanemahüvitise suurus võrreldes meeste . omaga vastavalt 19,8% ja 24,5% võrra väiksem Seega erinevad ka meestele ja naistelemääratavad hooldushüvitiste suurused, kuivõrd need sõltuvad otseselt välja teenitud töötasu pealt makstud . sotsiaalmaksust Arvestades naiste ja meeste keskmisi töötasusid nii MTA kui uuringu andmetel on naiste hooldushüvitise suurus võrreldes meeste omaga vastavalt 20,5% ja 25,6% võrra . väiksem Haigushüvitised sõltuvad otseselt välja teenitud töötasu pealt makstud sotsiaalmaksust . ning keskmisest töötasust Arvestades naiste ja meeste keskmisi töötasusid nii MTA kui uuringu
Avalik Pensioni Kohustuslik II pensionisambaga Kindlustussüsteem: töötajate liitumine inimestele, kes on 4% tööandja makstavast sotsiaalmaksust Tööandja kannab 50% Pensionimaks maksukohustust hinnatakse sündinud pärast 1. jaanuar 1983. läheb pensionifondi pensionimakse kohustusest individuaalselt aastase sissetuleku
Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks. Kaudsed: käibemaks, aktsiisid, tollimaksud jne. 5
Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 14,9 miljoni euro võrra. Plaan on muuta vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et luua kindlustunne laste saamiseks. Lisaks panustatakse tervisehoidu 34 miljonit eurot lisaraha. 2018.aastal moodustab kaitsevaldkond 528 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos. Maksukoormus püsib stabiilsel tasemel. 4. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Joonis 1. Kulude jagunemine riigieelarves Allikas: Rahandusministeeriumi kodulehekülg, 2017 Sostiaalkaitsele kulub kõige rohkem raha, sest nende eesmärgiks on tagada inimestele majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, hea töö, laste õigused ja perede elukvaliteedi parandamine. Suhteliselt suur hulk eestlasi on töötud. Sotsiaalne kaitse pakub neile erinevaid koolitus ning arenemisvõimalusi
Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Riigieelarve mõjutab riigi majandust. Näiteks võib valitsuse ebamõistlik kulutamine
Tulujaotuse ühtluse hindamine ja pensionikindlustust finantseeritakse kas riigi Rootsi Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Täielik teave tähendab, et tarbijad ja firmad võrdlemine on üheks riikide vahelise heaolu üldistest maksudest või selleks eraldi Marginaalne sotsiaalpoliitika on suunatud peaksid olema toote olemusest ja ka hindadest määramise näitajaks. kehtestatud sotsiaalmaksust; puudust kannatavatele indiviidele, kulutused hästi informeeritud. See on usutav mõnede Gini koefitsient leitakse tulugruppide pensionikindlustuse finantseerimiseks kogutud sotsiaalsele kaitsele on väikesed ja toetuste kaupade puhul (nt toiduained ja rõivad), kumulatiivset osatähtsust kogutulus vahendeid kasutatakse kas solidaarsuse saajate ring on piiratud. vähem aga teiste puhul (nt tervishoid)
tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen)
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
Tegelikult pole juba praegu suurel osal Eesti inimesel ravikindlustust, mis tähendab, et ka kõikihõlmava ravikindlustuse puhul pole suur hulk inimesi sellega tegelikult kaetud. Inimesed, kes ei suuda ravikindlustust osta, peavad leppima oma olukorraga või katsuma sellest välja tulla. Kokkuvõtlikult võib öelda, et riigi eesmärk on kindlustada kogu ühiskonna ühtne toimivus. Riik ei saa toimida, kui jäetakse "vähetähtsamad" hooletusse. Isikul peab olema valikuvabadus sotsiaalmaksust olulises ulatuses maha arvata vabatahtliku ravikindlustuse makset. 2 Ideaalis võiks riik vaadata üle kõik maksud ühtse "suure pildina" ning vastavalt ka tegutseda, sest antud juhul ainuüksi sotsiaalmaksu reformimisega ei saavutataks tulemust, mis annaks kasu ühiskaonna nii madalapalgalistele kui ka kõrgepalgalistele üheaegselt. Loomulikult peaks riik motiveerima inimesi pigem tööd tegema, kui lootma sotsiaaltoetustele. Siinkohal olekski mõistlik lahendus pigem madalapalgaliste
ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumispension-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension-sissemakse suurus määratakse ise,seda on võimalik muuta,kogutud summa saab kasutusule võtta al. 55east.Ümbrikupalk-,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu,millelt ei maksta makse,ebaseaduslik.Tööandjad nõustuvad-hoiavad kokku sotsiaalmaksu maksmisest.Töövõtjad nõustuvad-saab rohkem raha kätte(bruto)
II Kogumispension- tasumis kohustus tekib 18.a. saamisele järgneva aasta 1.jaan. III Täiendav kogumispension- sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta, annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt 21.Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionite maksmiseks? see kes on kauem töödanud ja saanud kõrgemat palka saab rohkem, raha tule sotsiaal kaitse eelarvest, 20% sotsiaalmaksust 22.Iseloomusta ajutise töövõimetuse hüvitisi haigushüvitis, hooldushüvitis ja sünnitushüvitis. haigush.- makstakse haiguse või vigastuse 4.päevast hooldush.- makstakse põetamise eest, alla 12 lapse, haige perekonna liikme, alla 16 a puudega või alla 3 a lapse hooldamisel kui lapsehooldaja on haige sünnitushüvitis- makstakse rasedus ja sünnitus puhkuse eest , see kestab 40 päeva 23
kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad töökohad iga oma töötaja pealt 18% selle töötaja palgast. Selle eest maksab riik pensione, ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad. Kõik maksud lähevad otse või kaudselt riigile. Ehk makse tuleb maksta mitmel põhjusel, mis on kasulikud inimesele endale nagu näiteks, et omada haigekassat, saada tasuta haridust, koguda pensionit või tööstuskindlustust, saada tasuta arstiabi, käia kultuuri sündmustel, saada teenuseid päästeametilt ning politseilt või sõita tasuta ühistranspordiga
ja majanduskasvu soodustamine. Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene ise kogub oma pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt makstavale 2%-le lisab riik omaltpoolt 4% töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt, jättes endale 29%. See tähendab, et kui tänase töötaja sotsiaalmaksust kulub suurem osa praeguste pensionäride riiklikeks pensionideks, siis eelnimetatud 4% inimese sotsiaalmaksust läheb tõesti tema isikliku tuleviku kindlustamiseks. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak on ka vastavalt väiksem (nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%). II sambaga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. Tööturule sisenejatele ehk 1983
maks, mida riik võtab kõigilt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Aktsiisimaks on riigi maks teatud kaupade (tubakatooted, alkohol, mootorikütus). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiril. Makse ei maksta ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). Mitmed maksud on riigieelarvest lahutatud ning makse antakse üle otse vastavale fondile. Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. 20% sotsiaalmaksust läheb pensionide maksmiseks, 15% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Maksudest laekub riigieelarve. Riigieelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel pool on ametiühing, kes esindavad tööandjaid, ja teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm.
tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL
nõudmistele passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt. töötu abiraha, töövahendus, täiendkoolitused aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine, uute töökohtade tekke soodustamine) sotsiaalkindlustus- on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. pensionisambad teine, ehk kohustuslik kogumispension 4% sotsiaalmaksust lisab riik, 2% makasb inimene brutopalgast, III sammas ehk täiendav kogumispension töötuskindlustus- eesmärgiks hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujaletöötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral sotsiaaltoetus- on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. (puuetega inimestele, hooldajatoetus, toimetulekutoetus, täiendkoolitustoetus jne.)
maksevõimest. Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast . Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt. Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum otsus eelistada erakindlustusturu tekkismist Eestis, jääksin mina pigem esimese variandi juurde. Laiendades erakindlustusturu osakaalu, on inimestel võimalus ise valida, kuidas ta soovib enda tervist kindlsutada. Samas võib tekkida suurem erinevus ühiskonnaklasside vahel
põllumajandussaadustest maha arvata 45 000 kr aastas. FIEks registreeritud metsakinnistute omanikud võivad 2008.a. saadud metsamaterjali müügi tulust maksuvabana 2009. a. deklareerida 45 000 kr. ETTEVÕTTE TULUMAKS Ettevõttesse tagasi investeeritud kasum on TULUMAKSUVABA SOTSIAALMAKS Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksust laekub 20 % sotsiaalkindlustusse 13 % ravikindlustusse MAAMAKS · Maamaksu arvutatakse maa maksustamishinnast. · Maamaksu maksab maa omanik. · Linnades määratakse maksustamishind turuinformatsiooni alusel; maal peamiselt maaviljakuse alusel. · Metsamaad hinnatakse puidutootlikkuse järgi. · Maamaksu kehtestab linna- või vallavolikogu. · Maamaks on 0,52,0 % maa maksustamishinnast aastas. · Maamaks laekub KOVle. RIIGILÕIV
Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt
ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel. (Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann) 2 Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule
liiklusmärk,haridus,televisioon. Ühishüved-tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta,ühistrantsport,haridus,tervisehoid 8.Riigieelarve-plaan , mille alusel valitsus kasutab riigi raha : tuludsotsiaalmaks,käibemaks,aktsiisimaks,tulumaks,majandustegevuseeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust ,7,5 miljardit eurot kulud-sotsiaalne kaitse,tervisehoid,haridus,kultuur,riigikaitse-ja julgeolek,valitsemiskulud. kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest.7,7 miljardit eurot , koostamine-aluseks on eelmise aasta riigi eelarve, riigi prioriteedid ja rahvusaheline majandus olukord., tasakaal-et riik toimiks, ei tekiks ohtu riigi julgeolekule ja kodanike turvamisele., eelarve defitsiit-kui
Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise? Eesti haridussüsteem on jäänud ajale jalgu. Meie haridussüsteem võtab lapsed, tahub ja lihvib
väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid. Annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
Pensioni süsteem: I sammas-riiklik pension · Vanaduspension-alates 1953 sündinud saavad pensionile 63 aastaselt. Peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaasi · Rahvapension- 2008.- kuus inimestele, kes ei ole Eestis töötanud. Peab olema 5 aastat enne pensionile minekut Eestis elanud. · Toitjakaotus ja töövõimetus pension II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud. III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust. MÕISTED: Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt. Maksukoormus-riiklike maksude suhe SKP-sse. Maksumäär-tulu osa, mille üks maksu maksja oma tuludest ära maksab.
iseseisva elu alustamiseks. Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset
Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires.
toimima. Eelarvel on kaks poolt: · - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded). raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine. easutatud 1919, loodi uuesti 1990, president 2005 ast Andres Lipstok, 2012 Ardo Hanson. 11. Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded).
Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis,
Vanus Box 12.1: Investori valikud Hansapanga pensionifondide K1, K2 ja K3 vahel Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensioni- fondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi ANDRES ARRAK 13 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD 30 25 Oodatav eluiga 20 Mehed 15 Naised 10
Mõningad näited (tabel 3): haigekassale makstav tervisekindlustuse summa arvestatakse kogupalga pealt töövõtja maksab 0,75 % ja tööandja 12,8%; peretoetus, 5,4% kogupalgast, tasub täies ulatuses tööandja. Tabel 3 Cleiss, 2010 1991. aasta Finantsaktiga otsustati, et sotsiaalmaksu peavad maksma kõik inimesed, kes elavad Prantsusmaal ning kes saavad kohustuslikust tervisekindlustusest kasu. Tulud, mis sotsiaalmaksust tulevad, eraldatakse sotsiaalkindlustuse eelarvesse, spetsiifiliselt riiklikele peretoetustele, solidaarsusfondi pensioniskeemi ja kindlustusse. 1996. aastal loodi panustamine sotsiaalvõlga (0,5%), mis tuleneb Prantsusmaal elavate inimeste sissetulekutest ja oleneb ka nende varanduse suurusest. Alguses loodi see 13-ks aastaks, kuid 2004. aastal see limiit tühistati. (Deflassieux, 2011). VÕRDLUS EESTIGA Eesti Prantsusmaa
sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud). Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust. Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb isiklikul eelfinantseerimisel ehk töötav inimene kogub enda pensioni ise. Teine pesnionisammas on kohustuslik isikutele, kes on sündinud alates 1983. Aastast, samuti olles liitunud kogumispensioniga, ei saa sellest enam loobuda. Kolmandaks pesnionisambaks on vabatahtlik kogumispension neile, kes soovivad suurendada oma pensionifondi. Martin Feldsteini teoses "Transition to a Fully Funded Pension System" kerkivad üles
igaühe töötasult arvestatud sotsiaalmaksu kohta, ent reaalset raha kogumist ei toimu - sotsiaalmaksu summad makstakse kohe tänastele pensionäridele välja. Solidaarses riiklikus pensionikindlustuses toimub ka ümberjagamine kõrgemapalgalistelt madalapalgalistele. Esiteks on pensioni baasosa kõigile ühesugune, sõltumata inimese palgast. Samuti on seadusega tagatud vanaduspensioni miinimumsumma - praegu 140,81 eurot - sõltumata makstud sotsiaalmaksust. 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT Vananedes on väga oluline säilitada aktiivne ning sotsiaalne eluviis, et vältida depressiooni, haiguste süvenemist, üksildust. Selleks leidub mitmeid erinevaid võimalusi lisaks perele ja sõpradele. Päevakeskused on kohalike omavalitsuste või mittetulundusühingute poolt loodud keskused, kus pakutakse võimalust soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada ja vaba aega veeta.
Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud. Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte: Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
kaalutlustel veab sisse, et oma hoida alles. Inglismaa nüüdsest ka suudab väikseid osi kuni lõpuks mitte midagi. Teiseks pensioni teine sammas, iga ennast ise varustada. Norra aga veab isegi välja, õnneks ei kuulu OPECisse. töötaja palgast võetakse maha 2% mis läheb tema personaalsesse Ei taha isegi ELi, kuna kardab et peab jagama teistega oma naftat ja peale pensionifondi, kuhu riik paneb veel juurde 4% (sotsiaalmaksust). On veel selle veel ka oma kalu. Euroopa liidu kalast püütakse enamus seal norra olemas kolmas pensionisammas, vabatahtlik, töötaja valib kindlustusfirma ja kandis, aga kui astub ELi siis peab võõraid kalureid päris oma vetesse maksab talle ning saab pensionilisa. laskma. Teine võimalus oleks olnud toota maksimaalselt efektiivselt, et kõik Netopalk on see mis me palgapäeval kätte saame, brutopalk miinus masinad oleks võimalikult ökonoomsed
Sotsiaalmaksuseaduse18 (SMS) §1 kohaselt on sotsiaalmaks riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS §7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Sotsiaalmaksu makstakse selleks, et saada riigilt ravikindlustust, sh hüvitist töövõimetuse korral, ja riikliku pensioni.19 Sotsiaalmaksust sõltub otseselt ka vanemahüvitise suurus. Sotsiaalmaksu tuleb FIE-l maksta kuu kohta vähemalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 toodud kuumääralt arvutatud summa. 2011. aasta sotsiaalmaksu kuumäär on 278,02 eurot, millelt tekib ühe kvartali sotsiaalmaksu kohutuseks 275,24 eurot (3 x 278,02 x 33%), maksukohustus tasutakse eurosendi täpsusega. 2011. aasta avansiliste maksete aasta summa on 1100,96 eurot (4 x 275,24)20.
74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid
institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus- organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 76 Pensionikindlustussüsteem- RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUS( I sammas) vanaduspension, töövõimetus- toitjakaotaja- rahvapension, makstakse sotsiaalmaksust. KOHUSTUSLIK PENSIONIKINDLUSTUS( II SAMMAS) töövõtja kohustuslik sissemakse VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS( III sammas) piiratud maksu- soodustustega vabatahtlik sissemakse. 77 Ravikindlustussüsteem- toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt
kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. 1.Kulude vähendamine 2.Maksude suurendamine 3.Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine 4.Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige
Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. (http://www.fin.ee/?id=233) Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Riigieelarve mõjutab riigi majandust
kuudesse, mille eest see oli arvestatud. Hüvitis töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töö- ja teenistuslepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult hüvitis välja maksti. 9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS Riigieelarve on ühtlasi valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves , kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust. Kohaliku omavalitsuse põhiline tululiik on üksikisiku tulumaks. Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2013. aastal 16 626 160 eurot. Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud olid 2007. aasta tasemel. 2013 aasta põhitegevuse kulud olid 31 tuhat 378 503 eurot, 7,8 % suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises
I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu. I sammas koosneb sellisena tegelikult kahest kihist: a) riigieelarvest finantseeritavatest vanaduspensionidest, kui sissetuleku baas-tagatisest b) sihtotstarbelisest sotsiaalmaksust finantseeritavatest vanaduspensionidest. Eesti pensionisüsteemi I sammast iseloomustavad lühidalt : -kohustuslikkus -riiklik korraldus -jooksva finantseerimise printsiip -finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks -hüvitiste osaline sõltuvus makstud sotsiaalmaksust -vertikaalne ümberjaotus pensioni baasosa kaudu -pensioniõiguse kujunemine suhtelise õigusena -pensionide reaalvääruse sõltumine sotsiaalmaksu tuludest II sammas- kohustuslik kogumispensioniskeem
66. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) Kolm sammast – riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension • I sammas ehk riiklik pensionikindlustus. Jagunevad tööpanusest sõltuvateks (vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimuste vanaduspension) ja rahvapensioniteks (vanaduse ja töövõimetuse või toitja kaotuse korral). Rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustusest (33% sotsiaalmaksust 16%) osa vahenditest ja riigieelarve siiretest • II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Inimene kogub ise 2% brutopalgast, millele riik lisab 4% töötasust kinnipeetavast sotsiaalmaksust. Suunatakse investeeritavast pensionifondi, mille inimene saab ise valida. • III sammas ehk täiendav kogumispension. 67. Sissemaksed pensionifondi Sissemaksed teeb I sambasse riik; II sambasse riik + sina ise; III sambasse sina ise või tööandja 68. Väljamaksed pensionifondist
kogumispensioni maksete peatamist ning seejärel riigipoolset taastamist, töötuskindlustusskeemi juurutamist, käibemaksu tõstmist ning erinevate aktsiiside tõstmist. Antud muudatused on toimunud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid ning tänu sellele on Eesti üldine maksukoormus aastatega märgatavalt tõusnud. 2.3 Tulevik See, kuidas tööjõumaksukoormus tulevikus kujuneb, sõltub nii tulumaksust, sotsiaalmaksust kui ka töötuskindlustusmaksete suurusest. Lähitulevikus on oodata tööjõu maksukoormuse alanemist, kui tulumaksu, sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse suurused alanevad. Paraku toob aga erinevate maksude suuruste alanemine kaasa lünga riigi eelarves. Enamuse tööjõu maksukoormusest moodustab sotsiaalmaks, mis on aga otseselt seotud sotsiaalkindlustuse rahastamisega. See viib aga selleni, et tööjõu maksukoormuse
põllumajanduses soojal ajal Tsükliline põhjustatud majanduse muutusest (majandustõus tööpuudus väike, langus tööpuudus suur) Siirdeline vabatahtlik enamasti, seotud ümberõppega, asud kohe tagasi tööle; töökohe vahetamine 33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks: Sotsiaalkindlustus igaüks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia läheb raha sotsiaalmaksust 33,3% (pensioni I sammas 20%, tervisekindlustus 13%, töötuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%) Sotsiaaltoetused konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, sünnitoetus, matusetoetus Sotsiaalhoolekanne toimib solidaarsuse põhimõttel, st. kõik abivajajad saavad abi, olenemata oma rahalisest panusest; nt. munitsipaalelamu, põetaja
Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas – riiklik pension 1) rahvapension 24 2) tööpanusest sõltuv pension – vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks I samba osakaal väheneb, kuna praegu töötajate ja pensionäride suhe on vaid veidi üle kahe Inflatsioon “sööb” II samba Erinevad majanduskriisid “nullivad” III samba 25
Tasub tööandja isik ise või riik; Sotsiaalmaks 33% sissetulekutest (13% riiklik ravikindlustus, 20% pensionikindlustus); Sotsiaalmaksumiinimum 2014. aastast: 105,60 Riik tasub sotsiaalmaksu nt: Üksi elav ja mittetöötav alla 3-aastast last kasvatav vanem või vähemalt kolme alla 19- aastast last kasvatav vanem; Töötutoetust saav isik, ametlikult töötuna registreeritud isik; Ajateenijad; jne; KOV tasub sotsiaalmaksu hooldajate eest; Ravikindlustus Sundkindlustus - osa sotsiaalmaksust 13%; Kindlustatud isik (kindlustusmakseid tasub tööandja, isik ise või riik); Kindlustatuga võrdsustatud isikud: rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud; isik kuni 19-aastaseks saamiseni; isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni
annaabi.ee 
