Miks tasuda makse ausalt? (0)

Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise

Maksuraha kasutamine

Sisekaitseakadeemia MAKSURAHA KASUTAMINE Essee Tallinn 2015  Maksuraha kasutamine „Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ (Siseministeerium, 2007, lk 5). Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse?

maksud. Kõik meie ümber muutub, paljudel ettevõtetel pole enam võimalik tagada oma töötajatele tervishoiuhüvitisi või pensionitasu. Tuleb aru saada, et maksud pole kõiges halvas süüdi, vaid nende läbi saaks leida paljudele probleemidele lahenduse. Töö kaotamise tagajärjel või arstiabi vajadusel oleks võimalus riigilt abi saada. Mida rohkem me maksame, seda enam hüvesid me selle eest ka vastu saame. Ameerika peaks eeskujuks võtme Euroopa, kus maksavad küll inimesed rohkem makse, aga selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis. Ameeriklased ei usalda oma valitsust, arvatakse et maksude näol kogutud raha ei lähe riigi kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Valdkondades kus erakasulikkus on võrreldes ühiskondliku kasulikkusega piisavalt suur hakkab kooliharidust pakkuma ka erasektor. Seega tegeleb erahariduse turg valdkondadega kus erakasulikkus osutub piisavalt suureks võrreldes ühiskondliku kasulikkusega. Tavapäraselt on sellisteks valdkondadeks majandus- ja juristiharidusega inimeste koolitamine. Miks ikkagi ei suuda erasektor rahuldada nõudmist ühiselt tarbitavate hüviste järele? Üheks oluliseks põhjuseks, miks erasektor selliseid hüviseid ei paku on selles, sest nende hüviste tootmine pole majanduslikult kasulik. Samuti puudub paljude kaupade puhul turg ja hinda ei saa määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Tihti on põhjus ka selles, et tarbijate individuaalsed otsustused ei ole ühiskonna MAJANDUSTEADUSE ALUSED 48 seisukohalt optimaalsed

Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Reservarmee ­ tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid. 6. Miks ei ole hea, kui on rohkem importi kui eksporti? Import on teiselt maalt sisseveetav kaup ehk kapital. Eksport on kaupade väljavedu, kauba müük välismaale. Eestis on probleemiks negatiivne väliskaubanduse bilanss: me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Kui kaupu vähem välja viia ja aina teistest riikidest sisse osta, siis jääb Eestil ju raha vähemaks

Avalik haldus ehk valitsemine

Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis, tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest. Olulisemaid kohalikke makse on dollari positsioon lööb kõikuma. Kõigutama hakkavad kõigutama Jaapan ja maamaks. Raha saab ka reklaamist, parkimisest jne. Euroopa liit. Jeen muutub arvestatavaks valuutaks, aga ka sveitsi frank, prantsuse jne. Lahendatakse 70ndate alguses, minnakse lõplikult üle ujuvale lähevad otse riigieelarvesse. On ka sihtotstarbelised maksud mis laekuvad kursile. Dollar kaotas oma domineerimise, oli üks paljudest valuutadest

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

pääsmetelt [3]. Parkimistasu – tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks [3].  2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU Kõik Eestis ettevõtlusega tegelevad ühingud peavad raamatupidamise käigus tegelema ka maksude maksmisega vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele. Maksustatakse omandit, tulu või hüve. Üldine reegel on see, et kõik ettevõtted on maksustatud võrdselt ja ühesugustel sisulistel alustel. See, millised makse ning mil määral peab ettevõte maksma, sõltub konkreetse ettevõtte eripärast [4]. Ettevõtte maksude nimekiri:  Kogumispensionimakse  Tulumaks  Sotsiaalmaks  Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse – perioodilistest sissemaksetest kogunenud summast makstav pension. Kogumispension jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks ning neid nimetatakse pensionisüsteemi teiseks ja kolmandaks sambaks (esimene on riiklik pension)

Ühiskonna majandamine

toimimist, peab riik majandusse sekkuma · Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused ­ kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest.