Miks tasuda makse ausalt? (0)

Q: Miks tasuda makse ausalt?

Vastus leiad õppematerjalist: Miks tasuda makse ausalt?

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks tasuda makse ausalt?

Miks tasuda makse ausalt?
Paljud arvavad, et maksudest kõrvale hiilimine ja riigi petmine on kaval tegu, kuid tihti kaasneb         sellega lisakohustusi, stressi ning ka trahvid, kui see kõik peaks välja tulema. Tegelikult on suuremas         osas mitmed maksud loodud inimeste heaolu pärast ning nendest hoidumine on endale halva tegemine.
Eestis on rohkelt teenuseid ja riiklike funktsioone, mida riik pakub inimestele tasuta. Selle kõige eest         maksab riik, kuid riigil poleks seda raha kuskilt võtta, kui ei oleks rahvast, kes maksaks     mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid     nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude     määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa),     hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Käibemaksust ja tulumaksust saadud raha     kasutab riik palkade maksmiseks, riigiasutruste töö ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks, kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid,     kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad             töökohad iga oma töötaja pealt 18% selle töötaja palgast. Selle eest maksab riik pensione, ematoetusi ning lastetoetust. Sotsiaalmaksust, mida töötajad maksavad läheb üks osa nende tulevasse pensionifondi, mida hakatakse kasutama, kui nad on vanad.
Kõik maksud lähevad otse või kaudselt riigile. Ehk makse tuleb maksta mitmel põhjusel, mis on kasulikud inimesele endale nagu näiteks, et omada haigekassat, saada tasuta haridust, koguda     pensionit või tööstuskindlustust, saada tasuta arstiabi, käia kultuuri sündmustel, saada teenuseid päästeametilt ning politseilt või sõita tasuta ühistranspordiga. Maksude pealt tulenev raha on vajalik     ka näiteks siis, kui riigis tekib mingi hädaolukord, kas siis loodusõnnetus, sõda või majanduskriis näiteks.
Ja ka selleks, et riik ei jääks võlgadesse, tuleb raha koguda maksudest. Mitmed riigi täidetavad         ülesanded on põhimõtteliselt võimalik jätta turu majandada ning sellisel juhul maksaksid inimesed konkreetsete kaupade või teenuste kasutamise eest erasektori pakkujale. Selleks võib olla teede või muu infrastruktuuri kasutamine, hariduse omandamine või ka tervishoiuteenus. Näiteks oleks erasektori juhtida tervisehoid, haridus ning sotsiaalkaitse, siis ei jätkuks paljudel resursse, et seda         endale lubada. See omakorda tähendaks, et Eesti iive langeks, inimesed ei saaks arstiabi ning paljud         ei saaks endale ka haridust lubada. Ilma keskhariduseta on raske tööd leida ja kehtib ka reegel, mida                 kauem õppida, seda kõrgemat palka on võimalik tulevikus teenida. Seega tasub ära, kui saada endale     kõrgem haridus, kuna siin on töötasude erinevus kõrghariduse ja keskhariduse palgasaajate vahel üle         50%. Järelikult on maksud olulised selleks, et meie ühiskond toimiks ning toimuks ka areng.
Arvatakse, et erasektor pakub kaupu ja teenuseid efektiivsemalt ja parema kvaliteediga, kui avalik             sektor. Kui erasektori vastutada oleks kultuur, siis ei toimuks ka nii palju üritusi ja võibolla ei             keskendutaks nii palju meie traditsioonilistele sündmustele, millest ei saa kasu ainult osalejad, vaid     terve elanikkond, kuna need esindavad meie riiki ja rahvast mujal maailmas.
Maksudel võib olla ka erinevaid eesmärke näiteks ühe kaudse maksuga, aktsiisimaksuga, üritatakse     piirata alkoholi ja tubaka tarbimist. Ütlen “üritab,” sest inimesed leiavad alati kergema väljapääsu ja

praguseks on see välja kujunenud Läti riigist alkoholi toomise näol. Makse kogutakse, et riigid ja         kohalikud omavalitsused saaksid pakkuda igapäevaeluks vajalikke erinevaid teenuseid, näiteks tänavavalgustust, teha teederemonti, maksta pensione, lastetoetusi, üleval pidada koole jne. Tänu sellele, et maksame makse, on Eestis tasuta arstiabi, transporditeenused, haridus, kultuur, julgeoleku         teenused, teedevõrgustik jne. Iga inimene saab sellest kasu. Toimiva progressiivse maksusüsteemi korral saame parandada Eesti jõukuse taset, kuna siis maksavad rohkem makse need, kellel on rohkem raha, ja vähem need, kes on raha poolest vaesemad. Seeläbi saab riik rohkem aidata vaeseid.

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 1 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janetammekivi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise

Maksundus

docx

Maksuraha kasutamine

Sisekaitseakadeemia MAKSURAHA KASUTAMINE Essee Tallinn 2015 Maksuraha kasutamine „Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ (Siseministeerium, 2007, lk 5). Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja

Riigiõpe

docx

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse?

maksud. Kõik meie ümber muutub, paljudel ettevõtetel pole enam võimalik tagada oma töötajatele tervishoiuhüvitisi või pensionitasu. Tuleb aru saada, et maksud pole kõiges halvas süüdi, vaid nende läbi saaks leida paljudele probleemidele lahenduse. Töö kaotamise tagajärjel või arstiabi vajadusel oleks võimalus riigilt abi saada. Mida rohkem me maksame, seda enam hüvesid me selle eest ka vastu saame. Ameerika peaks eeskujuks võtme Euroopa, kus maksavad küll inimesed rohkem makse, aga selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis. Ameeriklased ei usalda oma valitsust, arvatakse et maksude näol kogutud raha ei lähe riigi kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha

Ühiskond

pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Valdkondades kus erakasulikkus on võrreldes ühiskondliku kasulikkusega piisavalt suur hakkab kooliharidust pakkuma ka erasektor. Seega tegeleb erahariduse turg valdkondadega kus erakasulikkus osutub piisavalt suureks võrreldes ühiskondliku kasulikkusega. Tavapäraselt on sellisteks valdkondadeks majandus- ja juristiharidusega inimeste koolitamine. Miks ikkagi ei suuda erasektor rahuldada nõudmist ühiselt tarbitavate hüviste järele? Üheks oluliseks põhjuseks, miks erasektor selliseid hüviseid ei paku on selles, sest nende hüviste tootmine pole majanduslikult kasulik. Samuti puudub paljude kaupade puhul turg ja hinda ei saa määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Tihti on põhjus ka selles, et tarbijate individuaalsed otsustused ei ole ühiskonna MAJANDUSTEADUSE ALUSED 48 seisukohalt optimaalsed

Majanduse alused

doc

Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid. 6. Miks ei ole hea, kui on rohkem importi kui eksporti? Import on teiselt maalt sisseveetav kaup ehk kapital. Eksport on kaupade väljavedu, kauba müük välismaale. Eestis on probleemiks negatiivne väliskaubanduse bilanss: me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu. Kui kaupu vähem välja viia ja aina teistest riikidest sisse osta, siis jääb Eestil ju raha vähemaks

Ühiskonnaõpetus

doc

Avalik haldus ehk valitsemine

Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis, tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest. Olulisemaid kohalikke makse on dollari positsioon lööb kõikuma. Kõigutama hakkavad kõigutama Jaapan ja maamaks. Raha saab ka reklaamist, parkimisest jne. Euroopa liit. Jeen muutub arvestatavaks valuutaks, aga ka sveitsi frank, prantsuse jne. Lahendatakse 70ndate alguses, minnakse lõplikult üle ujuvale lähevad otse riigieelarvesse. On ka sihtotstarbelised maksud mis laekuvad kursile. Dollar kaotas oma domineerimise, oli üks paljudest valuutadest

Ühiskonnaõpetus

docx

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

pääsmetelt [3]. Parkimistasu – tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks [3]. 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU Kõik Eestis ettevõtlusega tegelevad ühingud peavad raamatupidamise käigus tegelema ka maksude maksmisega vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele. Maksustatakse omandit, tulu või hüve. Üldine reegel on see, et kõik ettevõtted on maksustatud võrdselt ja ühesugustel sisulistel alustel. See, millised makse ning mil määral peab ettevõte maksma, sõltub konkreetse ettevõtte eripärast [4]. Ettevõtte maksude nimekiri:  Kogumispensionimakse  Tulumaks  Sotsiaalmaks  Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse – perioodilistest sissemaksetest kogunenud summast makstav pension. Kogumispension jaguneb kohustuslikuks ja vabatahtlikuks ning neid nimetatakse pensionisüsteemi teiseks ja kolmandaks sambaks (esimene on riiklik pension)

Maksud

doc

Ühiskonna majandamine

toimimist, peab riik majandusse sekkuma · Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid