Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab tavamajandust käsumajandust ja turumajandust?
  • Mis see on liigid?
  • Miks riik sekkub majandusse majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid?
Kordamisküsimused-Riik ja majandus §4 1-4 6 #1 Kordamisküsimused-Riik ja majandus §4 1-4 6 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erki B. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud. · Sotsiaalmaks 32% · Käibemaks 23% · Toetused 17% · Aktsiisid 12% Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu ­ kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse aastasse (enamus kuludest). Arvestuslik kulu ­ võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu). Ülekantav kulu ­ võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (investeeringud)

Rahanduse alused
thumbnail
13
pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid (statistiline planeerimine). Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb. Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise protsess. Assigneerimine on kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks (ld.k. assignare - kätte juhatamine). Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. EV eelarve on alati olnud tasakaalus. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45. Riigieelarve koostamise meetodid Statistiline meetod - iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Meetodi puudused: eelarved kasvavad võimaldab mittevajalikke tegevusi muutuvad üha vähem ülevaatlikuks

Rahanduse alused
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

(sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil ja hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korra loomise vahendina rakendatavad õigusnormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse 1

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Riik ja majandus

Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia piirkondades. Plaani- ehk

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Majandussüsteemid

4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks

Ühiskond
thumbnail
6
doc

Majandus (kontrolltööks kordamine)

demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun