Prantsusmaa maksusüsteem (1)

Tallinna Ülikool
Prantsusmaa maksusüsteem
Peeter Eriline
2011
SISSEJUHATUS
Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud , otsesed maksud , kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks.
Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid ( tulumaks , varanduse /varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks ) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga.
Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid : keskvalitsus , mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused , mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus ( ASSO ), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasutada seda raha otseselt sotsiaaltoetuste jaoks.
Tuleb vahet teha maksudel ning sotsiaalsetel toetustel , millest esimese alla kuuluvad tootmise, impordi, rikkuse ja sissetulekutega seotud maksud ning teine on otseselt seotud ettevõtlusega. Makse ja toetuseid kokku nimetatakse kohustuslikuks kinnipidamiseks.
KAUDSED MAKSUD
Käibemaks
Käibemaksu (VAT) rakendatakse nii toodetele kui teenustele, mis äritegevusega Prantsusmaal kaasnevad. Maksmine toimub kord kuus või kolme kuu tagant, vastavalt ettevõtte maksusüsteemile. VAT standardmäär on 19,6%, alandatud VAT 5,5% (toiduained, raamatud) ning ülimadal VAT on 2,1 % ( ravimid ) (TMF Group, 2011). 
Lisandväärtuse maks kehtib alates 1968. aastast kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides. Üleminek lisandväärtuse maksule oli tingitud sellest, et varem kasutusel olnud eri tüüpi müügimaksud takistasid kaupade vaba liikumist, sest maksukoormus ja kauba hind sõltusid käivete arvust ja müüjate staatusest. Lisandunud väärtuse maksu põhimõttel toimiv käibemaks on tarbija suhtes neutraalne . Lisandunud väärtuse maks toimib mitmefaasilisena, kus maksusumma jaotub paljude ettevõtjate vahel ning kaup või teenus läbib enne tarbijani jõudmist pika müügiahela. Iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kokku annabki kogu toote müügihinnale vastava käibemaksusumma.
Traditsiooniliselt olid tarbimismaksud kaudsed maksud ja aktsiisimaksud kehtisid ainult teatud kaupade kohta, nagu alkohol ja tubakas . Kui aga loodi käibemaks, muutus see nii üldiseks, et see vähendas mainitud maksude ulatust ja sellega ka kaudsete maksude ja käibemaksu tulu, kuigi näiteks maksud, mida võetakse kütusetoodete pealt, on siiani kõrge.
Aktsiisid ja teised kaudsed maksud
Prantsusmaal on kehtestatud näiteks alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Nagu ka Eestis on Prantsusmaal erinevat tüüpi ja erineva kangusega alkoholidele määratud erimäärad. Sarnaselt on toimitud ka tubakatoodete ja kütuse puhul. Mingit muud eripära või iseärasust ei annagi Prantsusmaal kehtestatud aktsiiside kohta välja tuua. (Prantsusmaa Maksuamet , 2009).
Maksustatakse ka nii-öelda televiisorit, igakuiselt tuleb maksta TV litsentsi maksu. Isegi siis tuleb seda maksta, kui inimene kasutab oma televiisorit arvuti monitorina või lihtsalt videode vaatamiseks. Samas on võimalik sellest lahti öelda, kui teavitada prantsuse ametivõime sellest, et inimesel ei olegi üldse kodus televiisorit. ( French Property Links , 2011).
Prantsusmaal on veel raskeveokimaks ning maksustatakse autosid, mille heitegaaside tootlikkus ületab teatud piiri (250g CO2/km). Raskeveokimaks kehtib üle 3,5-tonnistele sõidukitele, mida kasutatakse mingiks äriliseks tegevuseks. Samuti tuleb seda ka maksta iga sõiduki pealt firmadel , mille kasutuses on üle kolme sellise sõiduki. Nii-öelda heitegaasidemaks sõltub jällegi atmosfääri paisatavast CO2 kogusest, mida suurem see arv on seda suurem on ka maksumäär. Samas on võimalik saada valitsuse poolt heitegaaside boonust. Ostes auto, mille heitegaaside tootlikkus on madalam kui 130g CO2/km, maksab valitsus selle eest boonust suurusjärgus 400€ kuni 3500 €. (Skovgaard, 2011).
Meelelahutust maksustatakse saadud piletitulu pealt, seda näiteks osade spordialade puhul, ent mitte kõigi. Veel maksustatakse näiteks ka hasartmänge ja kasiinost võidetud raha. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009).
KOHALIKUD MAKSUD
Kohalikest maksudest on kõige tähtsamal kohal otsesed maksud, ühtlasi on tegemist ka vanimate maksudega Prantsusmaa maksusüsteemis. Kohalikud maksud on kehtestatud riigi poolt kohalikele omavalitsustele. Neli peamist otsest maksu on: maamaks väljaarendatud maale, maamaks väljaarendamata maale, elukohamaks ning ettevõtlusmaks. Kohalikud maksumäärad on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt. Samas need määrad ei tohi ületada teatud piiri, mis on paika pandud keskvalitsuse poolt. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009).
Ettevõtlusmaks
Ettevõtlusmaks on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine üleriigiline ettevõtlusmaksu määr on 7%. (Deflasseux, 2011). Ettevõtlusmaksust on vabastatud valitsusvälised ja mittetulundusorganisatsioonid ning ettevõtted, kes tegutsevad kultuuri, hariduse, spordi ja turismi alal või sotsiaalsfääris. Ettevõtlusmaksu ei maksa ka firmad, mis asutatakse või tegutsevad majanduslikult vähemarenenud või suure tööpuudusega piirkondades (Euroopa Komisjon , 2009).
OTSESED MAKSUD
Tulumaks
Iga isik, kes omab sissetulekut (on palgasaaja), peab maksma üksikisiku tulumaksu. Erinevalt mitmetest teistest maadest peavad palgalised töötajad ise välja arvutama ja maksma tulumaksu otse maksuametile. Prantsusmaa tööandja ei ole vastutav üksikisiku tulumaksu laekumise eest. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule ülalpeetavate hulgast, kooliskäivate laste arvust, elukohast jms.
Tulumaks on jaotatud seitsmesse kategooriasse: tööstus- ja kaubandusomandi kasumid , mittekaubandusomandi- ja põllumajandustulud, tulu maa pealt, palgad, pensionid ja perioodilised maksud, vallasvara tulud ning kapitali kasvutulu (Deflassieux, 2011). Eraisikute kogusissetulek maksustatakse, kui nad elavad Prantsusmaal, sel puhul pole kodakondsus tähtis. Inimesed, kes ei ela Prantsusmaal, maksavad makse ainult nende tuluallikate eest, mis tulenevad Prantsusmaalt (Deflassieux, 2011). Maksud arvestatakse iga leibkonna kohta. Maksuvabastusi tehakse sotsiaalsetel põhjustel. Maksumaksjad, kelle netotulu ei ületa 5963 eurot, ei pea maksma tulumaksu. Põhimõtteliselt arvutatakse maksustatav tulu ühe inimese kohta leibkonnas ühe aasta jooksul. Tulumaksu määr jaguneb viide rühma (tabel 1).
Tabel 1
Väärtusvahemik
Maksumäär
€
Vähem kui 5963
0.00
5963 kuni 11 896
5.50
11896 kuni 26 420
14.00
26420 kuni 70 830
30.00
70 830 ja üle
40.00
Deflasieux, 2011
Põhimõtteliselt makstakse tulumaksu kolm korda aastas ( veebruaris , mais ja septembris). Maksumaksjal on võimalus valida ka igakuine tulumaksu maksmine. Erandiks on isik, kellel on esmakordselt tekkinud maksukohustus Prantsusmaal. Niinimetatud esmakordne maksumaksja on kohustatud esitama oma maksudeklaratsiooni ja maksma kõik maksud hiljemalt 15. septembriks.
Prantsusmaal on kehtestatud maksuprotsendi ülempiir 49,58%, vältimaks erinevate maksude kumuleerumisel tekkivat liiga suurt maksukoormust (Deflassieux, 2011). 
Varandusemaks
Isikud, kelle varanduse koguväärtus (sissetulek, kinnisvara, aktsiad , võlakirjad, kunstiteosed, honorarid jne) ületab aruandlusaastal 880 000 €, maksustatakse varandusmaksuga (tabel 2). Maksu piirmäärad on 0,55-1,8 % eraisikule kuuluva vara koguväärtusest. See kehtestati 1989. aastal, et toetada sotsiaalhoolekannet ning näiteks 2008. aastal maksti varandusmaksu 4,5 miljardi ulatuses. (Blevins, 2007).
Tabel 2
Väärtusvahemik
Määr (%)
Alla 800,000 €
0
800,000 € - 1,310,000 €
0.55
1,310,000 € - 2,570,000 €
0.75
2,570,000 € - 4,040,000 €
1
4,040,000 € - 7,710,000 €
1.30
7,710,000 € - 16,790,000 €
1.65
16,790,000 €
1.80
Deflassieux, 2011
Isikuid, kes on Prantsusmaa elanikud, maksustatakse nende ülemaailmsete varade järgi ning inimestele, kes parajasti Prantsusmaal ei resideeru, määratakse neile maksud nende Prantsusmaa varade järgi. Varandusmaks kehtib jällegi leibkondadele (abielus paarid, koos elavad paarid ja nende alaealised lapsed). Maksustamise alus hõlmab endas kogu omandi, mis moodustavad maksumaksja raha maksuaasta jooksul (ehitatud majad, isiklikud firmad, farmid, mööbel, finantsinvesteeringud, autod, lennukid , laevad jne) (Blevins, 2007). Mõndadel juhtudel on aga vara osaliselt või täielikult maksuvaba, näiteks mõned äriühingud, autoriõigused, antiik ja maalid. Kui Prantsusmaa elaniku kõik maksud kokku lähevad liiga suureks, on tal võimalik taotleda maksualandust, kuna see koormaks liialt maksustatavaid.
Kuigi see maks on suhteliselt vähetähtis, kuna puudutab ainult kõige rikkamaid inimesi ning toob riigile tulu vaid 2% ulatuses, on see siiski olnud väga vastuoluline . Vasakpoolsed usuvad, et see tähistab solidaarsust, samal ajal kui parempoolsed vaidlevad, et see viib ettevõtjad Prantsusmaalt ära.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaks, mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus - ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, sissetuleku suurusest jne. Ettevõtja maksab iga töötaja brutopalgalt 40%-50% sotsiaalmaksu ning töövõtja panus sotsiaalmaksude kogumises piirdub 20-25%-ga (Deflassieux, 2011).
Mõningad näited (tabel 3): haigekassale makstav tervisekindlustuse summa arvestatakse kogupalga pealt – töövõtja maksab 0,75 % ja tööandja 12,8%; peretoetus , 5,4% kogupalgast, tasub täies ulatuses tööandja.
Tabel 3
Cleiss, 2010
1991. aasta Finantsaktiga otsustati, et sotsiaalmaksu peavad maksma kõik inimesed, kes elavad Prantsusmaal ning kes saavad kohustuslikust tervisekindlustusest kasu. Tulud, mis sotsiaalmaksust tulevad, eraldatakse sotsiaalkindlustuse eelarvesse, spetsiifiliselt riiklikele peretoetustele, solidaarsusfondi pensioniskeemi ja kindlustusse.
1996. aastal loodi panustamine sotsiaalvõlga (0,5%), mis tuleneb Prantsusmaal elavate inimeste sissetulekutest ja oleneb ka nende varanduse suurusest. Alguses loodi see 13-ks aastaks, kuid 2004. aastal see limiit tühistati. (Deflassieux, 2011).
VÕRDLUS EESTIGA
Eesti
Prantsusmaa
Käibemaks
Standardmäär on 20%
Standardmäär on 19.6%
Sotsiaalmaks
33%
Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, ettevõtte suurusest, sissetuleku suurusest jne. Ettevõtja maksab iga töötaja brutopalgalt 40%-50%, töövõtja 20-25%.
Tulumaks
21%
Üksikisiku tulumaks on progresseeruv. Maksumääradeks on kas 0%, 5.5%, 14%, 30% või 40%. Ettevõtte tulumaks on 33.33%
Hasartmängumaks
Maksumäär on suhteline.
Maksumäär on suhteline.
Tollimaks
Vastavalt Euroopa Ühenduse lepingu arikkel 23 järgi.
Vastavalt Euroopa Ühenduse lepingu arikkel 23 järgi.
Raskeveokimaks
Maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile.
Konkreetne raskeveokimaks puudub, aga suurtemate autode puhul tuleb maksta süsinikdioksiidi heitkoguste maksu.
Maamaks
Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5% maa maksustamishinnast.
Jällegi täiesti suhteline, oleneb erinevatest teguritest. Palju on erandeid ja maksust vabastusi.
Aktsiisid
Alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis.
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.
KOKKUVÕTE
Meie arvame, et Prantsusmaa maksusüsteem on liiga keeruline ja mahukas, mis hõlmab otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, varanduse/jõukuse maks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Kõik ettevõtte raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada 10.a. jooksul. Liiga palju on bürokraatiat, see omakorda aga pärsib majandustegevust.
Võrreldes Eestiga on Prantsusmaa maksukoormus suurem. Samuti on ettevõtluse kohapealt Eesti tunduvalt soodsam paik oma äri alustamiseks. Määrava tähtsusega ei ole alati madalad maksumäärad, oma osa on ka riigi maksuregulatsioonidel. Need ei tohiks olla liiga keerulised ja ebastabiilsed. Paraku võib just Prantsusmaa puhul selle välja tuua ühe suurima negatiivse küljena. Majandustegevust tugevalt pärssivaks maksuks oleks kindlasti ka ettevõtlusmaks. Oma osa kõrgetele maksumääradele annavad veel ka sotsiaalmaks ja varanduse maks.
KASUTATUD KIRJANDUS
Deflassieux, V. (2011). The French Tax System at a Glance. Kuvatud 09. mai 2011:
http://www.lost-in-france.com/living-in-france/finance/810-french-tax-syste m
Cleiss. (2010). The French Social Security System. Kuvatud 09. mai 2011:
http://www.cleiss.fr/docs/regimes/regime_france/an_a2.html   
TMF Group. (2011). International VAT Services . Kuvatud 10. mai 2011:
http://www.tmf-vat.com/vat/france-vat.html
Euroopa Komisjon . (2009). Taxation system. Kuvatud 9. mai 2011:
http://ec.europa.eu/youreurope/business/managing-business/paying-taxes/france/index_en.ht m
Blevins, B. (2007). Latest wealth tax rules in France . Living France. Kuvatud 10. mai 2011:
http://www.livingfrance.com/expert-advice-finance-tax-expert-advice-latest-wealth-tax-rules-in-france--29952
French Property Links. (2011). Tax in France. Kuvatud 27.mai 2011:
http://www.frenchpropertylinks.com/essential/tax-france.html
Skovgaard, F. (2011). French car taxes . Kuvatud 27.mai 2011:
http://www.streetwise-france.com/car-tax-france.ht m
Prantsusmaa Maksuamet. (2009). The French Tax System. Kuvatud 27.mai 2011:
http://www.impots.gouv.fr/portal/deploiement/p1/fichedescriptive_1006/fichedescriptive_1006.pdf