Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor, seminar 3 (0)

Tervisekindlustus . Kas avalik või erasektor?
Seminaritöö eesmärgiks on analüüsida eesti tervisekindlustuse olemust ning arutleda sellel teemal. Kas oleks mõistlik tervisehoiukulutusi suuredada 50 miljoni euro võrra või peaks eelistama erakindlustusturu tekkismist. Peamiselt on töös esitatud andmed võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt.
Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. (Eesti, 2013) Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus - ja sünnihüvituse tasu.
Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta eelarves. Tervishoiukulud on riigieelarve kogukuludega võrreldes ühed suuremad kulud, moodustades kogumahust 12,6% (Rahandusministeerium, 2014). Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Naaberriigid Läti ja Leedu on meiega sarnasel tasemel, vastavalt 4,1% ja 5,2%. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge, samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal võib väita, et Eesti riigi tervishoid on alarahastatud. Rohkem peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks piisavalt palju vabu vahendeid.
Sotsiaalministeeriumi majandamiskuludes on tervishoiuteenuste osutamiseks planeeritud kokku 7 660 254 eurot. Sealhulgas 99 888 eurot SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele haiglatele immunohematoloogiliste uuringute ja referentteenuste osutamiseks vereseaduse §16 alusel. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi tagamiseks 7 233 350 eurot tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lõike 4 alusel. Psühhiaatrilise sundravi kulud
1 833 183 eurot. Vastavalt Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahelisele kokkuleppele tuuakse sundravi vahendid alates 2014. aastast Justiitsministeeriumi eelarvest üle Sotsiaalministeeriumi eelarvesse (Rahandusministeerium, 2014).
Euroopa riikidele on iseloomulik avaliku sektori tervishoiukulude suur osakaal. Koguni 75-85% kõikidest tervishoiukuludest kaetakse avalikust sektorist tulenevate vahenditega. Mida suurem on avaliku sektori kulude osakaal, seda paremini tagab see inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse - arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest.
Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla-ja linnaeelarvest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast (Tervishoiu rahastamine ). Kõige olulisemad tervishoiu finantseerimis allikateks on ravikindlustuse eelarve (70%) ja kodanike osalus (21%). Ravikindlustuseks vajalikud vahendid kogutakse sotsiaalmaksust (13%), mida maksavad tööandjad oma töötajaskonna palgafondilt.
Küsimusele kas tervisehoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra on mõitslikum otsus eelistada erakindlustusturu tekkismist Eestis, jääksin mina pigem esimese variandi juurde. Laiendades erakindlustusturu osakaalu , on inimestel võimalus ise valida, kuidas ta soovib enda tervist kindlsutada. Samas võib tekkida suurem erinevus ühiskonnaklasside vahel – ainult jõukamad inimesed saavad lubada endale erakindlustusturul pakutavat ravikindlustust. Seega ongi oluline säilitada riikliku tervisekindlustussüsteemi, et ei jääks arstiabita ka isikud, kellel ei ole piisavalt ressursse, et võimaldada endale mugavamat hoolitsust erakliinikutes (näiteks lühemad järjekorrad).
Meie ühiskonnas on paratamatult palju selliseid isikuid, kelle sissetulek ei suuda korvata raviga kaasnevaid kulutusi. Lihtsa näitena võib tuua hambaravi , mis on vägagi kulukas , kuid on tervise seisukohast väga oluline. Hambaravi on tasuta ainult alla 19-aastastele isikutele ning osaliselt ka vanematel isikutel, seega kuidas peaks madala sissetulekuga inimene tasuma hambaravi eest. Selliseid kodanikke on meie riigis palju, kes ei suuda endale lubada mugavamat arstiabi erakliinikutes, seega tuleks panustada pigem avaliku sektori tervishoiu kulutuste suurendamisse, mis püüab tagada arstiabi kõigile, sest paratamatult võib õigeaegne ravi rahapuudusel jääda saamata.
Teisalt mõjutab tervishoiu rahastamist oluliselt maksumaksjate hulk, mis väheneb iga päevaga seoses rahvastiku vananemisega ja tööhõivega. Selle tagajärjel väheneb tööjõud , millega koos väheneb ka tööjõu maksustamisele kuluv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Samas kaasneb rahvastiku vananeminsega ka suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele. Seega ei suuda riiklik tervishoiu süsteem tagada jätkusuutlikku rahastamist tööealise rahvastiku vähenemisel ning ravi kallinemisel.
Leian, et riik peaks suurendama nii avaliku sektori kulutusi tervishoiu süteemi kui ka samas erakindlsutusturu osakaalu, sest tervis on siiski vägagi oluline igale inimesele ning sel juhul oleks erinevate sissetulekutega inimesel võimalus valida, kuidas oma tervist kindlustada.

Kasutatud allikad

Eesti. (2013). Ravikindlustus: https://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/tervishoid/ravikindlustus
Rahandusministeerium. (2014). Riigieelarve 2014: http://www.fin.ee/riigieelarve-2014
Tervishoiu rahastamine. Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt: http://kontaktpunkt.sm.ee/tervishoiusuesteemi-korraldus-eestis/31-tervisesuesteemi-kirjeldus/313-tervishoiu-rahastamine.html