50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Milka
Õppematerjali autor
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta
riskideks rasedus ja sünnitus, haigus, tööõnnetus, ülalpeetavaks muutumine, eakus ja töökoha kaotus. Samas sisalduva arstiabi miinimumstandardi kohaselt peab arstiabi hõlmama nii ennetavat arstiabi kui ravi, mis on tingitud haiguslikust seisundist, sõltumata selle põhjustest, samuti rasedust ja sünnitust ning nende tagajärgi (artiklid 7 ja 8). Arstiabi andmise eesmärgiks on kaitstava isiku tervise, töövõime ning võime iseenda eest hoolitseda säilitamine, taastamine või parandamine (artikkel 10 lg 3). Eesti ravikindlustuse eesmärgiks on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Tervishoid nõuaks igas ühiskonnas alati rohkem ressursse, kui selleks on parasjagu võimalik eraldada. Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi kuue erineva allika: keskvalitsuse eelarve, kohalike
nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest. Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad, siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust. Tervishoiuteenuse puhul pole tegemist avaliku kaubaga. Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and the Publi Sector" III osas toodud raamistikku
panustada tervise edenemisse muutes nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate arusaamu tervise olulisusest. Eespool olevate punktide põhjal võib väita, et terviseökonoomika mängib olulist ja küllaltki otsustavat rolli riigi tervishoiusüsteemis ning samuti ka elanikkonna teadlikkuse tõstmises antud valdkonnas. Väljatoodud punktide jätkuks on oluline ka mainida, et terviseökonoomika ei saa valida niiväga selle vahel, kas pakkuda või mitte pakkuda tervishoiuteenust vaid pigem on antud valdkonna probleemiks kas vähendada või suurendada teenuste valikut ja rohkust (Wonderling, Gruen, Black 2005:27). Terviseökonomistid peavad seega olema suutelised analüüsima ja hindama turgu ning kõiki teisi näitajaid, mis antud valdkonda mõjutavad. Samuti nagu teised majandusharud on ka terviseökonoomika sõltuv mitmetest erinevatest valdkondadest, mis üksteisest sõltuvad ning teineteist ka mõjutavad. Joonis 1
panustada tervise edenemisse muutes nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate arusaamu tervise olulisusest. Eespool olevate punktide põhjal võib väita, et terviseökonoomika mängib olulist ja küllaltki otsustavat rolli riigi tervishoiusüsteemis ning samuti ka elanikkonna teadlikkuse tõstmises antud valdkonnas. Väljatoodud punktide jätkuks on oluline ka mainida, et terviseökonoomika ei saa valida niiväga selle vahel, kas pakkuda või mitte pakkuda tervishoiuteenust vaid pigem on antud valdkonna probleemiks kas vähendada või suurendada teenuste valikut ja rohkust (Wonderling, Gruen, Black 2005:27). Terviseökonomistid peavad seega olema suutelised analüüsima ja hindama turgu ning kõiki teisi näitajaid, mis antud valdkonda mõjutavad. Samuti nagu teised majandusharud on ka terviseökonoomika sõltuv mitmetest erinevatest valdkondadest, mis üksteisest sõltuvad ning teineteist ka mõjutavad. Joonis 1
sissemaksete tõusu : · tuleks tõsta ametliku pensioniea määra · muuta pensionifondile antava riikliku toetuse taset · vähendada riiklike hüvitiste kulutusi · valitsused peaksid soodustama individuaalsete säästusüsteemide arenemist · laiendama tööandjale tuginevaid ning erapensionisüsteeme Alates 1985. aastast on kõik EL riigid, välja arvatud Taani ja Holland, pensionireformi ellu viinud või selle läbinud. Enamik neid reforme on toonud kaasa riiklike pensionihüvitiste vähendamist ja erapensionifondidena esinevate täiendavate tööandjale tuginevate pensioniskeemide loomise. Muudatusi on tehtud ka tööaastate arvus, mis töötajal peab olema selleks, et saada õigust maksimumpensionile või seoses hüvitise määramisega sisse- makseaasta kohta. EL maades on kasutusel kaks põhilist vanaduskindlustuse vormi:
sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku
Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega." § 117: ,,Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid