Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele,
Mürgisus võib lõppeda halvatuse, hingamishäirete ja surmaga hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Kõige mürgisem on juur, mida sageli aetakse segamini mädarõika või pastinaagiga. Taimemahlal on tuimestav toime. Täpilisel surmaputkel on väga huvitav ajalugu. Antiik-Kreekas kasutati surmaputke kurjategijate surmamiseks. Kuni 20. Sajandini kasutati täpilist surmaputke valuvaigistajana, kuid edasipidi loobuti seda kasutamast meditsiinis, sest taim on siiski väga ohtlik. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) Sosnovski karuputk on sarikaliste sugukonda ja karuputkede perekonda kuuluv mürgine taim, mis on Eestisse sattunud inimtegevuse tagajärjel. 1950. aastal võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ning nii toodi seemned ka Eestisse katsetamiseks. Hiidpukted on karuputke võõrliigid, mis on inimesele ohtlikud. Taim suudab ise paljuneda looduslikes tingimustes ning on väga levinud üle Eesti. Eriti armastab taim kasvada
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele
haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu. http://www.trekking-tours.ro/images/wildlife_tours/mustela_lutreola_2.jpg Milline on olnud karuputkede mõju Eesti taimestikule? · Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks.
(Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on
käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Põletusnähudvõivad tekkida samadesse
5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse, näiteks Tartu maakonnas; 6) Lusitaania teetigu- Portugalist pärit tigu on levinud Kesk- ja Põhja-Euroopasse, viimastel aastatel ka Eestisse; uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega; 7) Signaalvähk- leiti Eestis vähiuuringute käigus 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt; 8) Sosnovski karuputk- naturaliseerunud liik; tõrjub looduslikud rohttaimed välja ja ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse
võõrpuuliikide istutamine ja külvam. (7) Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult keskkonnaministri loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul. (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. SOSNOVSKI KARUPUTK Heracleum sosnowskyi · Algselt vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud
taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. · Ameerika Ühendriikide põuapiirkondadesse sissetoodud liigid perekonnast tamarisk (G. Tamarix) evapotranspireerivad rohkem kui kohalikud taimed ja alandavad veetaset. · Sama mõjuga on Portugalis laialt paberitoormeks kasvatatavad eukalüptid. Veetaseme alanemine ei ole aga kohalikele liikidele talutav, need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub. Sosnovski ja hiidkaruputk · Eestisse toodi põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele mitme-kesisusele ja maastikele. · Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult. · Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. · Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades ning
Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Kirjutage Hiina kapsas (kohanimeline täiend on üldkeelsetes taimenimetustes suure tähega). Botaanikas on selle taime nimetus pekingi lehtnaeris (botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega). Ürituse nimetus on Tartu rulluisumaraton (teine sõna on väikese algustähega). Kas kirjutada „Sosnovski karuputk“ või „sosnovski karuputk“? – Kirjutage Sosnovski karuputk. (Taim on nime saanud botaanik Dmitri Sosnovski järgi.) Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Põhjala Skandinaavia riikide tähenduses on suure algustähega, väikese algustähega põhjala on laiema sisuga: 'põhja pool asuvad riigid'. Kirjutage tex-mex-toit (väikeste tähtedega, tex-mex on kursiivis).
kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Kas kirjutada Hiina kapsas või hiina kapsas? Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Ürituse nimetus on Tartu rulluisumaraton (teine sõna on väikese algustähega). Kas kirjutada ,,Sosnovski karuputk" või ,,sosnovski karuputk"? Kirjutage Sosnovski karuputk. (Taim on nime saanud botaanik Dmitri Sosnovski järgi.) Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Põhjala Skandinaavia riikide tähenduses on suure algustähega, väikese algustähega põhjala on laiema sisuga: 'põhja pool asuvad riigid'. Kas peab kirjutama Kolmas maailmasõda (esimene sõna suure tähega)? See pole
1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.
Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Liikide hävimine Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest Kasutatud ja soovitatav kirjandus · Anttila, P. jt. (1996). Globaalsed keskkonnaprobleemid. · Liimand, I (Keskkonnaministeerium), (2001). Väike keskkonnakaitse teatmik · Kärblane, H., (1996). Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat.
3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina. · Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid õli, muna, võid, hapukoort! Esmaabi:
Mürgistus algab kõrvetus- ja kratsimistundega suus, järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, suur janu, krambid ja nõrkus. Pupillid laienevad, nägu hakkab punetama, südametalitlus aeglustub, järgneb kooma ning kätest, jalgadest algav halvatus. Hiljem tekivad tugevad krambid, järgneb surm. Täiskasvanud inimese võib surmata kõigest 2-3 g värsket risoomi, lapsi märksa väiksem kogus (Kaur jt, 2010). Karuputk. Eestis on kõige suurema levikuga hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk. Karuputk on keskmiselt mürgine ja mutageense toimega taim. Paljud karuputke liigid sisaldavad vähki ja väärarenguid tekitavaid aineid (furokumariine). Kokkupuutel nahaga võib tekitada ärritust, nekroosi ja allergilist nahapõletikku; tekib kipitus, sügelus, naha punetus, turse ja villid. Isegi kaudne kokkupuude taimega on ohtlik, sest toksiinid võivad imbuda ka läbi kanga. Kahjustused võivad ilmneda alles paari päeva pärast ja ulatuda kuni II astme põletuseni
• Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. • Portugalis kasvatatakse eukalüpte, et saada paberi tooret, kuid selle tulemusena alaneb põhjavee tase, mis ei ole aga kohalikele liikidele talutav. Need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub. Sosnovski ja • hiidkaruputk toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. • Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele mitme-kesisusele ja maastikele. • Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult. • Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. • Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades
Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving. Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine, Uued toitumisharjumused
Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk 24. Võõrliikidega kaasnevad ohud. Uude kohta asudes muudavad looduslikke kooslusi ja tõrjuvad kohalikke liike konkurentsist välja. Invasiivsed võõrliigid võivad hävitada nii kohalikke liike kui ka kooslusi. Paljud taimed näiteks muudavad väga kiirelt kooslusi. Tuttav näide on meie mürgised karuputked. Samuti on võõrliikide hulgas palju ohtlikke haigusi ja parasiite, Eestis võib tuntud näidetena tuua vähikatku ja kartulimardika. Paljud teavad ka
samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne- Eesti puisniidud. Liikide hävimine 8 Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest 2. JÄÄTMETE KÄITLUS Lisaks tuumakütusetsükli erinevatele etappidele kaevandamisest ja uraani töötlemisest vanade tuumarajatiste dekomisjoneerimiseni tekib radioaktiivseid jäätmeid ka radioaktiivsete materjalide kasutamisel meditsiinis, tööstuses ja teaduses. 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine Toon esile vaid osad
Some endangered species like the brown bear, lynx and wolf are represented in smaller numbers. All in all Estonia is believed to have 40000 living species, but only about 23500 have been so far discovered. Compared to other northern countries Estonia has one of the most richest diversities of plants and animals in the world. Its vegetation includes 5000 plants and 3500 different mushrooms. Saaremaa yellow rattlebox only grows in Saaremaa. Sosnovski hogweed is poisonous and is even dangerous to people and it spreads very fast. Landscape. Estonia's landscape is quite even. The last Ice Age made a big impact on the current relief and also the sea that covered the country once. The southern and central part of Estonia is hillier than the northern and western part. The northern and western parts are quite low. 50% of Estonia is covered with forests and 30% is covered with wetlands.
parasiitidele, mis annab neile ellujäämiseelise ning senine kohalik liik hääbub. [11] Mõned Eestis elavad võõrliigid Kõige ohtlikumad võõrad taimeliigid on invasiivsed puud, sest nad võivad seniseid kooslusi ja edaspidi koguni terve ökosüsteemi ulatuslikult ümber kujundada, muutes elutingimused paljudele eri elustikurühmadest kohalikele liikidele ebasoodsaks. [12] Kõige tuntum selline invasiivne rohttaim on sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi), mis toodi inimese poolt 5 1950-60-tel aastatel Kaukaasiast Eestisse loomasöödaks, mee- ja dekoratiivtaimeks. Kahjuks on tegu taimega, mis on ohtlik loodusele ja seejuures ka inimesele ning koduloomadele (peamiselt siiski lemmikloomadele). Karuputke taimemahl põhjustab inimesele ja koduloomadele põletushaavu. Need haavad paranevad aeglaselt ja halvasti, mõnigi kord
liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma
Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Liikide hävimise peamisteks põhjusteks on liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving, eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine, röövkalapüük ja salakütid, keskkonna reostumine, võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits), kliimamuutused iseenesest. Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, siis võib ta meie ökosüsteemi tasakaalu nõnda rikkuda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on meie kohalike liikide väljatõrjumine. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja
Tihti võib tulnukliik aastaid vaikselt põlluservas "konutada" ning siis soodsate keskkonnatingimuste kokkulangemisel kiirelt edasi levida e. invasiivseks muutuda ning hakata kohalikke liike välja tõrjuma. Tänu globaalsele transpordivõrgustikule võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosüsteemidesse. Inimene võib võõrliikide levikule aidata kaasa teadlikult. Näiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse tahtlikult ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda hiiglaslikku sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima alates 1980ndatest. Suurekasvulise taimena mõjub ta kooslustele vaesestavalt. Inimese nahaga kokkupuutudes põhjustab selle taime mahl raskestiparanevaid põletusarme. 2008. aastal kulutas riik karuputke tõrjumiseks 6,8 miljonit krooni. Ka tahtmatult levitatud võõrliigid põhjustavad tõsist pahandust, näiteks
soodsate keskkonnatingimuste tulemusel kiirelt edasi levida ehk invasiivseks muutuda, hakates kohalikke liike välja tõrjuma. Globaalse transpordivõrgustiku tõttu võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosusteemidesse. Inimene võib ka ise teadlikult võõrliikide levikule kaasa aidata. Naiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda suurt sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima 1980ndatel, vaesestades suure kasvu tõttu kooslusi. Inimese nahaga kokku puutudes põhjustab karuputke mahl raskesti paranevaid põletusarme. o Kliimamuutus Üheks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima
Tabel 5. Samblad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II Tortula lingulata Keeljas keerik III Tabel 6. Samblikud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Dimerella lutea Virvesamblik, kollane II Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a). 5 1.5. Kultuurilugu ja pärandkultuur 1.5.1. Kultuurilugu Laiemalt hakkas Tori Põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel: ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas (1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a
3Juhuslik transport laeva pilsi veed näiteks 4Biotõrje Liik muutub invasiivseks kui: 1Sattumiskohas pole liike, mis võõrliigi arvukust reguleeriksid 2Keskkond inimese poolt muudetud 3Inimesed teevad teadlike pingutusi sissetalumiseks 4Võõrliigil sugulasliike kellega hübridiseeruda geneetiline soostumine Eesti võõrliigid: kokku tänaseks 924 Kõige levinumad: Kühmnokk-luik. Kodutuvi Mink (ameerika naarits) Kährikkoer Jahifaasan Sosnovski karuputk jne. Mis põhjustab tänapäeval kliima soojenemist? CO2 sisaldus atmosfääris Päikesekiirgus Inimkonna (tööstuslik) tegevus 1Mis on kasvuhoone gaasid? 0 ·Süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid(N2O), fluorosüsivesinikud(HFC), perfluorosüsivesinikud(PFC), väävelheksafluoriid(SF8) jne. Gaasid, mis takistavad UV- ja infrapunakiirgust peegeldumist maapinnalt kosmosesse. 2 3Mida toob kaasa kliima soojenemine?
BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus
mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma
· dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist
konkureerivad kohalike Võõrliikide sissetungist kui siiani vaid üksikute liikidega nii elupaiga kui saareriikide murest on saanud üleilmne oht. ka toiduressursside Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, pärast. mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad Sosnovski karuputk Balti riikide uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes teede ääres elupaikades. 13.10.2014 9 13.10.2014 10 Märksõnad Eesti Õigusaktid
kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.
piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike kasvukohtade vastastikusest seosest
139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada
138. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 140. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada
elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju,
elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju,
kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti
Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv
9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine.
9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine.
Näiteks 19. lahti pääsenud ja mõnel sajandil ilutaimena ja 1950. aastatel põllumajanduse juhul ka tahtlikult ja mesinduse eesmärgil Eestissse toodud Sosnovski loodusse lastud ameerika karuputke ja hiid-karuputke kolooniate all ei naarits ehk mink on
sealtki keeruline leida ja lisaks õpetajatele on mitmed teadlased valmis noori selles valdkonnas juhendama. Uurimisobjektideks on olnud kõik elusorganismid alates hulkharjasussidest mäkrade ja laborihiirteni, teemade valik on lõputu. Oma kodukoha üldist liigirikkust, erinevate liikide eluviise ja arvukust vaatlevate tööde kõrval on uurimise all olnud ka mitmed võõrliigid ja nende mõju meie loodusele (Sosnovski karuputk, unimudil, rändkarp), tööstusmaastike taastaimestumine ja -taimestamine, ohustatud ja kaitsealused liigid (näiteks luuderohi, nõmmnelk, tursk, kõre) aga ka inimkaaslejad, kes vahel meile meelehärmigi valmistavad (nagu näiteks hakid ja linnarebased) või kahjurid (näiteks kartulimardikas) jne. Mitmetes koolides on sama teema läinud mõne aasta pärast uuele ringile, mis annab võimaluse põnevateks võrdlusuuringuteks. Kõige lähemal on noortele
kartul) kui seda taime kasvatatakse pikka aega samas kohas. Põhjustajad taimehaiguste ja kahjurite levik, üht tüüpi toitainete vähenemine mullas. 1.5 Mulla rollid ökosüsteemis o Toota, salvestada ja säilitada orgaanilise aine tagavrasid: 1/3 mullasüsinikust on säilitatud turbas. o Muld on oluline puhastaja vee, gaaside ja keemiliste elementide ringes. o Muld säilitab ja hoiab mullas elevate taimede ja loomade genofondi ( seemned » sosnovski karuputk, orhideed jne). 1.6 Mulla hävimist põhjustavad o Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. (Sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest). o Orgaanilise aine vähenemine o Saastumine (enemasti antropogeenset päritolu) o Sooldumine (kunstlik niisutamine) o Tallamine
Mujalt tulnud liik võib hakata konkureerima kohalikega toidu või elupaiga pärast ja tal võib olla omadusi, mis annavad talle teiste ees eelise. Kui tal pole uues elupaigas looduslikke vaenlasi, kes kontrolliksid tema arvukust, hakkab ta hoogsalt paljunema. Ka on oht, et ta toob kaasa haigusi, mille vastu tal endal on kujunenud kaitsemehhanismid, kuid mida kohalikel liikidel pole. Võõrliike on inimesed endaga kaasa toonud nii kogemata kui ka kui meelega. Lisa Sosnovski karuputk toodi omal ajal sisse põllumajanduslikel eesmärkidel kui kiirekasvuline silotaim. Hiigelkasvulist putke kasvatati aedades kui ilutaime. Tänaseks on temast saanud umbrohi, mis on levinud üle Eesti. Ta tõrjub välja kohalikke rohttaimi ja takistab puude kasvamist. Ta on puudutamisel mürgine ja temast on raske vabaneda. Võitluses tülika külalisega on proovitud niitmist, mürgitamist ja väljajuurimist. Liigirikkust võib vähendada korraga mitu tegurit
omapärastesse levila piirkondadesse (nt Eestis koprad). D.) antropogeensed isolaadid ehk inim- mõjul tekkinud: 1.) suurlinna keskmes olevate parkide loomastik; 2.) bioinvasioon- inimese kaasabil on uutesse piirkondadesse levinud uued liigid (taimedest harilik tõlkjas; kanada vesikatk; vaarao sipelgad; kaladest erinevad mudilad. Biointroduktsioon- inimene on tahtlikult sisse toonud, aga siis on tuksi läinud. (sosnovski karuputk; elupuu), loomad puhul mingid, karpkalad, kährikud. Riigieksamiküsimused: pudelikaela efekt jooniselt ja sõnaliselt; geograafiliste ja bioloogiliste isolaatide kohta, tulnukliikide kohta. Liik. Liigi kriteeriumid: 1.) morfoloogiline- liigi moodustavad sarnase ehitusega liigid. Kriteeriumi positiivne: kõige lihtsam rakendada. Negatiivne: raske on suure isenditevahelise muutlikkuse korral liike eristada ja
annaabi.ee 
