Põllumajanduse mõju keskkonnale (1)

Põllumajanduse mõju keskkonnale
Põllumajanduse mõju maastikele
· Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus
üks peamisi maastike muutjaid.
· Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse
vähenemine.
· Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning
kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused.
· Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu
järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad.
· Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju
veelgi.
Intensiivsem põllumajandustootmine toob
­ väetiste ja pestitsiididekaasa
kasutamise kasvu,
­ märgalade ja niiskete alade kuivendamise,
­ kuivade alade niisutamise,
­ metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks,
­ üha suuremate põldude rajamise,
­ vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise
lõpetamise,
­ külvi- ja koristusaegade muutumise jne.
Muldade kahjustamine
Mulda kahjustavad: Tagajärjed:
kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus
mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega
rasketehnika kasutamine mulla tihenemine
põldude niisutaminesooldumine
monokultuuride kasvatamine mulla viljakuse langus
mitmeaastaste taimede asendamine
üheaastastega
Loodusliku taimkatte hävitamine erosioon
· Põllumaa kvaliteedi ja viljakuse langus suurendab vajadust uute
põldude järele, suurendades nii survet looduslikele elupaikadele
Mulla erosioon
· Erosioon on mulla kadu. Erosioon tekib, kui
sademete hulk on suurem kui mulla
veeläbilaskevõime. Maismaad mööda kulgev
veevoog kannab eraldatud mullaosakesed
eemale.
· Erosiooni tõttu kaob muld palju kiiremini, kui
seda tekkeprotsesside kaudu asemele toota
jõutakse.
· Pindmise mullakihi kadu vähendab viljakust,
mille tagajärjeks on väiksem saak. Edasikantud
muld suurendab ka veeteede saastumist ja
mudastumist.
· Vee-erosioon on looduslik protsess; selle peamised
ajendid on
­ tugev vihmasadu,
­ topograafia,
­ orgaanilise aine väike sisaldus mullas,
­ taimkatte osakaal ja liik.
· Erosiooni aga süvendab ja kiirendab inimtegevus,
nagu
­ ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad,
­ hüdroloogiliste tingimuste muutumine,
­ metsade raadamine ja
­ maa harimata jätmine.
Metsade mahavõtmine, muldade erosioon Madagaskaril
Erosioon Madagaskaril
· Uute põllumajandusmaade saamiseks
võetakse maha metsasid.
· See kutsub esile ulatusliku muldade
erosiooni, mõnes piirkonnas 400
tonni/ha kohta aastas.
· Vaatamata probleemi tõsidusele jätkub
metsade raadamine.
Mullast punaseks värvunud
vesi kantakse jõgede poolt
ookeani.
Muldade erosioon
Intensiivse kasutamise,
sooldumise ja halbade
põlluharimistavade tõttu
kaotab maailm igal aastal
umbes 35000 km2 põlde,
millest suurt osa ohustab
edasine kõrbestumine.
· Vee-erosiooni
vähendamiseks
küntakse nõlvaga risti
ja rajatakse
taimekaitseribasid
Tuuleerosioon - tolmutormid
Tuuleerosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele risti valitseva tuule
suunaga puuderibasid nn tuuletõkkeid, rajatakse rohuribasid, külvatakse
eri kultuure, kaetakse pinnas külviridade vahel, künnita maaharimine .
Kunstlik niisutamine
· Niisutatud maa all alaneb põhjavee tase.
· Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad
põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning
pidevalt kasvavad pumpamiskulud.
· Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka
soolase vee sissetungi põhjavette.
Ringniisutus
Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni
Araali mere põhi
Araali mere põhi
Muldade sooldumine
· Sooldumine on vees lahustuvate soolade
kogunemine mullas. Sellised soolad on
kaalium (K+), magneesium (Mg2+),
kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-),
vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+).
· Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele
sool.
· Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike
protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse
tõttu.
· Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad
niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või
ebapiisav drenaaz.
Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil
Atlas of Europe)
Mulla sooldumine
· Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus
sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla
lõimise omadused takistavad soolade mullast
väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes
kihtides.
· Sooldumine on üks kõige
levinum mulla degradeerumis-
protsesse Maal.
· Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias,
Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades
võib paikkondlikku sooldumist põhjustada soola
kasutamine teedel jää tõrjumiseks.
· Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1­3 miljonit
hektarit maad.
· Seda peetakse kõrbestumise üheks peamiseks
põhjuseks ning seetõttu on see tõsine mulla
degradeerumise vorm.
· Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on
olnud iseloomulik viimaste aastate kliimale, muutub
sooldumise probleem Euroopas järjest rängemaks.
Sooldunud muld
Ülekarjatamine
· Ülekarjatamine tekitab erosiooni, eelkõige mägistel aladel.
· Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse
toitainetsüklit ja see viib enamasti
­ mullaviljakuse languseni,
­ aga ka veestressi puhverdamise võime vähenemiseni.
· Tallamisest tingitud pinnase paakumise tõttu kannatab
mullaelustik.
· Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku
koosseis.
· Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus
faunas ja näriliste hulgas.
· Taimetoiduliste loomade koosluse muutumine mõjutab ka
lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste
tasemete, kogu elustikku.
Ülekarjatamine -
kõrbestumine
Kuivades piirkondades
ohustab karjamaid
ülekarjatamine.
Näljased kitsed akaatsia
kallal.
Liivade liikumise
takistamiseks rajatakse
tuuletõkkeid.
Võõrliikide sissetoomine
· Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks
looduskaitse probleemiks kogu maailmas.
· Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandusajaloo
lahutamatu osa.
· Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on
võõramaist päritolu.
· Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus
hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega
orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on
ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi
kohalike puittaimede kasvu.
Võõrliikide sissetoomine
· Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse
kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda.
· Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse
struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade
kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud
kohalike taimedega.
· Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks,
sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad
taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem
kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum.
· Ameerika Ühendriikide põuapiirkondadesse sissetoodud liigid perekonnast tamarisk (G. Tamarix)
evapotranspireerivad rohkem kui kohalikud taimed ja alandavad veetaset.
· Sama mõjuga on Portugalis laialt paberitoormeks kasvatatavad eukalüptid. Veetaseme alanemine
ei ole aga kohalikele liikidele talutav, need hukkuvad ja kogu ökosüsteem kuivab ning kõrbestub.
Sosnovski ja hiidkaruputk
· Eestisse toodi põllumajanduslikel ja
mesinduslikel kaalutlustel pärast II
Maailmasõda.
· Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele
mitme-kesisusele ja maastikele.
· Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult.
· Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem
saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis.
· Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m
kõrguste kogumikena peamiselt jõgede
kallastel, maantee- ja raudteeservades ning
prügipaikades ja söötis põllumaadel.
· Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt
ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale,
põhjustavad selles sisalduvad
furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga
põletusele sarnanevate villide teket.
Geneetiliselt muundatud organismide
sissetoomine
· Transgeensete organismide looduslikesse
kooslustesse levimise tagajärjel võivad
lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui
ka transgeensed liigid ise ellu ei jää.
· On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike
liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida
superumbrohud või võib kaduda populatsiooni
geneetiline informatsioon selle asendumise ja
geneetilise segunemise tõttu.
· Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised
geenmuundatud põllukultuurid, mis on
muudetud mürgikindlaks.
· Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus
kasutada senisest suuremat mürgikogust ning
protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga
külgnevailt aladelt.
· Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et
mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse
need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide
kaudu veekogudesse.
Kõrberitsikate rünnak Mauretaanias
http://www.fao.org/engli
sh/newsroom/field/locu
st_photo_gallery/locust
10.htm
Maade kuivendamine
· Ehkki Eestis on ülekarjatamise asemel probleemiks
pigem kohatine liig vähene karjatamine, on meil siiski
võimalik leida samalaadsete tagajärgede käes
kannatavaid jõgesid. Põhjuseks on sel juhul aga
kuivendamine.
· Kuivendamine on Eestis üks tõsisemaid looduskaitselisi
probleeme, sellega on rikutud rida märgalasid ja metsi,
aga ka jõgesid. Näiteks oli Käru jõgi enne selle ülem- ja
keskjooksule rajatud kuivendussüsteeme kruusase ja
paese põhjaga, ent kraavide kaevamisel tekitatud setted
ning jõeäärsete põldude väetamisel jõkke lekkinud
toitained on jõe muutnud valdavalt mudasepõhjaseks
ning suhteliselt kalavaeseks.
Kasutatud materjalid
· http://www.weru.ksu.edu/new_weru/
· http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/
· http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.1.htm
· http://www.wildmadagascar.org/conservation/erosion.html
· www.seakayakingcornwall.com/.../betsiboka.html
Fotod: http://photos.wildmadagascar.org/images/madagascar_erosion_aerial_view_2.shtml
· http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf
· http://soco.jrc.ec.europa.eu/factsheets.html
· http://www.unesco-ihe.org/Media/Images/Irrigation-pump
· http://water.usgs.gov/ogw/gwrp/images/photos/cent_pivot_corn1.jpg
· http://siteresources.worldbank.org/NEWS/Images/071506-Mtwango-Irrigation.JPG
· http://www.fws.gov/digitalmedia/cdm4/item_viewer.php?CISOROOT=/natdiglib&CISOPTR=6218&CISOBOX=1&REC=10
· http://static.panoramio.com/photos/original/8369262.jpg