· okka tipus sisselõige · okkad pealt tumerohelised ja läikivad, all õhulõhed · pung ei ole vaigune · pungad helepruunid Abies nordmanniana - kaukaasia nulg · laiad läikivad okkad · isegi kuivanud võrsel ei tule okkad eriti kergesti lahti · pung ei ole vaigune Kaukaasia nulg ja värdnulg Thuja occidentalis - Harilik elupuu · oksad soomusjad · kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad · asetsevad katusekivide taoliselt · pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad, keskmisel soomusel õlinääre Thuja plicata - Hiigelelupuu · võrsed jämedad, lapikud · okkad soomusetaolised · pealt läikivad, tumerohelised, alt kahvatuvalgete laikudega · pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige
Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2
LIHTAINETE TÜÜP EHEDATE METALLIDE KLASS Kuld Harva oktaeedril. Kuldkollane (Ag Metalne L puudub K 2,5 3 Kõrgetemp. HT Keemiliselt inertne, taotav Au krist; dendriitjad, lisandiga M haakjas T 19,3 kuubiline ebakorrapärased, heledam) kvartsisoontes; soomusjad massid, tihti suletistena kontsentreerub alluviaalsetes puistetes; MH
Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised
*Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. 25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik
Kuu-võtmehein on maokeeleliste sugukonda kuuluv rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel. Õitseb juulis ja augustis. Kõrgus kuni 30 cm. Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim
Varre muudendid. Maa-alune vars: risoom. Võib olla pikkade sõlmevahedega horisontaalne (maa-alune stoolon) (orashein, naat) või lühikeste sõlmevahedega, rõngasoksjas ja sageli ka (pool)püstine (tulikas, sinilill, rabarber). Säilitusrisoom (aediiris, põldmünt, aga olulisel määral kõik risoomid), selle erivorm: risoommugul (kartul, maapirn). Risoomile võivad kinnituda normaalsed lehed (aediiris, aedmaasikas, vahel ka naat) on enamasti näha. Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul.
vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned
Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus · Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd · Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil Nulg · Kasvab põhjapoolkera mägimetsades · Käbid asetsevad püstiselt, lagunevad kui seemned valmivad · Pungad on tavaliselt vaigused Torkav kuusk (hõbekuusk) · Looduslik kasvukoht USA edelaosas
küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on
kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad?
osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks Fifth level Paljaseemnetaimede ehitus Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad ClickSecond to edit Master text styles level okkad. Third level Fourth level Okka keskel on kesksilinder. Fifth level Selles asuvad 2 juhtkimpu Paljaseemnetaimede ehitus
• Veekoguja leht • Õhukoguja leht • Püünislehed Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. 22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad
4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga
lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu.
kirmena. SIRELITE KAHJURID Eriophyes loewi Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad Sireli-pahklest tillukesed · Gracillaria syringella soomusjad lehed. Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid, Sireli-keerukoi · · mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab
esinevad mineraalid. Tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1 Värvus: roheline, valge, hall, kollane Läige: rasvjas, pärlmutter Iseloomulikud tunnused: väga pehme Esinemise vorm ja koht: leidub moondekivimites. Orgaanilised merevaik Merevaik Merevaik
Hooldustööd tehakse enamasti kõpla abil.Teda kasvatatakse niisutatavatel aladel Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo KÕRBETAIMED SOOLAROHI kuivanud moega okkaline puhmas kasvab Jordaania liivakõrbes. Teda iseloomustab suur soolataluvus ning veidi lihakad varred ja soomusjad lehed. KÕRBEUBA Sturti kõrbeoa kirkad õied on krooniks pärast korralikke vihmu haljendama löönud Austraalia kõrbetele. Kõrbeoa varred roomavad mööda maapinda mitmeid meetreid. Enne uut põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad ootama, millal uus vihm nad äratab. Võhma Gümnaasium 2001
Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed. kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt. igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt Seemned valmivad 1. Käbid on kuni 4cm pikad,
niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked.
Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad
protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre
protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores
varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. Kui õitsvad varred on kuni paarikümne sentimeetri pikkused, siis viljuvad varred on isegi kuni kaks korda pikemad. Paiselehe vartel on teisigi huvitavaid tunnuseid. Enne ja pärast õitsemist on tema õisikututt longus, aga puhkenud õis on täiesti püsti. Paiselehe vars on ka lehistunud. See teeb ta kergesti eristatavaks võilillest, kelle vars on täiesti paljas. Paiselehe varrelehed pole siiski päris tavalised. Need on soomusjad, peaaegu kilejad ja punakaspruunikad. Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga tihedalt valge vildiga kaetud. Paiselehe lehed on tähtsaks ravimiks. Kõige lihtsam on teda
võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. ·Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu)
Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud
Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas. Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina. 17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu
harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekond Thujopsis Sieb. & Zucc. HIIBAPUU Perekonnas 1 liik. Thujopsis dolabrata Sieb. & Zucc. hiibapuu Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad. Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasi- pöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Paljundatakse seemnetest ja ka vegetatiivselt. Seemnetest kasvatamisel kiirekasvuline, pistikutest paljundamisel aga aeglase kasvuga, kasvades
Stoolonid kasvavad mullas horisontaalselt. Vastavalt stoolonite pikkusele jagunevad pesad: 1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4
7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu
kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) · Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. · Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu)
kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu)
Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised. Lehe siseehitus: epiderm - Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe - epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne 3 ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja
(Parish 2003:41) 3.3.4. Sugukond: Varaanlased Kõik varaanid on sihvaka lihaselise keha ja hästi arenenud viievarbaliste jalgade, millel on pikad varbad ja suured kõverad küünised. Pea on välja venitatud, ent tömbilt ümardunud, seda katavad arvukad hulknurksed kilbised. Kael on pikk ja jäme. Saba on tugev, külgedelt lamenenud, tavaliselt sama pikk või pisut pikem kui pea ja kere kokku. Keha on kaetud ümarate soomustega, kusjuures iga soomust ümbritsevad rõngana pisemad soomusjad sõmerad. Keele ehitus on selline nagu madudelgi: see on pikk, tipus sügavalt kaheks lõhestunud ja erilisse tuppe sisse tõmmatav. Komodo varaan on üle kolme meetri pikk ja seega on ta suurim nüüdisaegne sisalik. Komodo varaan elutseb Indoneesia saartel ja Põhja-Austraalias. Komodo varaan magab öösiti puuokstel rippudes või kaljude vahele peitudes. Kui tõusnud päike tema keha soojendab, varaan elavneb ja siirdub toittu hankima
Paljasseemnetaimed nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad. Igihaljad taimed mõnede eranditega. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi
On mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained. Lämmastikuga: nitriid bn – tule ja kuumuskindlad materjalid, oksiidid – värvitu kritallias või klaasias aine, karbiidid - musta värvi suure kõvadusega ained, kas liohvimismaterjalina, tuumaenergeetikas, pooljuhina, halogeniidid – värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus, lah vees ja seejuures hüdrolüüsuvad, boraadid – värvitud, soomusjad kristallid. Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel, nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin.
eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. · Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. · Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei
Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehhki nende liikide arv on väike. * Ehitus: Sporofüüdid on enamasti puud, harvem põõsad ja liaanid. Rohtseid vorme ei esine. Tüvel esineb teiskasv. Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest. Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga. Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüütidel, pärast viljastamist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal
või isegi uued organid. Ka kallusemeristeem on sekundaarne algkude. 2.1.1. Apikaalsed algkoed Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena -- kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehe primordiumid (lehealgmed). Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate
nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg) 24 Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes
vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks. Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. Perekond Elupuu (Thúja L.) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad. Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti. Emas- (käbid) ja isasõisikud asuvad võrsete tipus. Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis
Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest – eksiinist ja sisemisest – intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12-15 aasta jooksul, gametofüüt. Kujult meenutab
lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest eksiinist ja sisemisest intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12-15 aasta jooksul, gametofüüt. Kujult meenutab ta sibulakest, hiljem
Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga. Lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole. Õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad. Vili: pähklike. N: põistarn, niitjas tarn, lakktarn, lünktarn, jänestarn, luhttarn, rebasttarn, karvane tarn, harilik tarn, pudeltarn, tupp-villpea, laialehine villpea, mõõkrohi, järvkaisel, metskõrkjas. Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud
Okkad: Lineaalsed, asetsevad 1-kaupa Lineaalsed, asetsevad 2-, 3-, 5- Lineaalsed, asetsevad kas 3- kaupa pikkvõrsetel või 20-...75- kaupa lühivõrsetel männases või osa okkaid võivad olla soomusjad 1-aastased võrsed 1-aastased võrsed Okkad Okkad Perek. kadakas- kollakad kuni pruunid: rohelised igihaljad suvehaljad Juniperus Perek. nulg-Abies Perek. Perek.mn Perek.lehis- jugapuu-Taxus d-Pinus Larix Perek. kuusk-Picea Perek.ebatsuuga-
lisajuured. Võsu ja juured harunevad tipmiselt. Juhtkimp asub varre keskel. Kesksilinder võtab enda alla väikese osa varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest eksiinist ja sisemisest intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12-15 aasta jooksul, gametofüüt. Kujult meenutab ta sibulakest, hiljem
Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm. Enamus suured puud, mis moodustavad ulatuslikke metsi põhjapoolkeral. Peaaegu kõik on igihaljad, harunevad monopodiaalselt Lehed kitsad ja nõeljad, vahel soomusjad. Tihti kohastunud kuivade oludega, okkad kaetud paksu kutiikulaga, õhulõhed süvendis. Okaste kuju ja suurus varieeruv Tavaliselt ühekojalised Käbid ühesoolised, võivad koonduda gruppidesse ja moodustada liitkäbisid Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed. Juhtkoes trahheiidid Tolmutorud olemas 31. APG APG III - on kolmas, kõige uuem, peamiselt molekulaar- fülogeneetilistel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009. aastal.
Samuti ei jää ta hõredaks ega kasva suureks laiuvaks põõsaks nagu meile teadmata päritoluga mägimänd. Põõsaste värvus on tänu kirjule okkavärvile väga silmapaistev ja tore. Kõik need omadused teevad kääbus-seedermännist väga tänuväärse haljastusmaterjali. 13. Perekond elupuu ja korea elupuu Perekond Elupuu (Thúja L.) Thuia kreeka k. vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Perekonnas 5 liiki, kasvades Jaapanis, Hiinas ja Koreas, 2 liiki aga Põhja-Ameerikas. Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918.
Emas ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Selts Coniferales Okaspuud Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm. Enamus suured puud, mis moodustavad ulatuslikke metsi põhjapoolkeral. Peaaegu kõik on igihaljad, harunevad monopodiaalselt.Lehed kitsad ja nõeljad, vahel soomusjad. Tihti kohastunud kuivade oludega, okkad kaetud paksu kutiikulaga, õhulõhed süvendis. Okaste kuju ja suurus varieeruv Tavaliselt ühekojalised .Käbid ühesoolised, võivad koonduda gruppidesse ja moodustada liitkäbisid Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed.Juhtkoes trahheiidid.Tolmutorud olemas Kõige vanemad puud – üle 5000 aasta – Pinus longaeva Kõige kõrgemad Sequoia sempervirens 106-113.75m 29. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus 30. APG
ilusaid puid. Suuremad puud ulatuvad kuni 25 m kõrguseni, neid kasvab Järvseljal, Luual jm. Paljudes parkides kasvab kiratsevaid ja alt laasunud tüvega eksemplare, millised pole küll väga dekoratiivsed. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Stricta' 13. Perekond elupuu ja korea elupuu Perekond Elupuu (Thúja L.) Thuia kreeka k. vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Perekonnas 5 liiki, kasvades Jaapanis, Hiinas ja Koreas, 2 liiki aga Põhja-Ameerikas. Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918. Tähtsamad määramistunnused:
annaabi.ee 
