Kõrbetaimed (0)

KÕRBETAIMED
Õppematerjal
VIII klassile
Võhma Gümnaasium 2001
Tiiu Uibo
Töö koostanud: Tiiu Uibo
Võhma Gümnaasium 2001
KÕRBETAIMED
TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist,
astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga,
aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva
(pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga
(põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja
kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud
võrapõõsad ning ­puud ja turdpuud.
Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka
pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse
sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja
tehniliste taimedena. Iseloomulikud
kuivustaimed on kalligoonum, saksauul,
Võhma Gümnaasium 2001
tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad,
aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitsia,
üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja
hundihambad, püsikud on kõrbetarn,
mugulnurmikas, puju ja kaameliastel.
Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja
melon.
Tiiu Uibo
Agaav
KÕRBETAIMED
ARAHHIS ehk MAAPÄHKEL 5060 cm kõrgune tihe põõsas. Viljuvad kollased
või valged õied asuvad põõsa alumises osas. Ta peidab oma
kaunad mõne sentimeetri sügavusele mulda. Et teravaotsalised
kaunad saaksid mulda tungida, peab muld olema kohev ja
niiske. Hooldustööd tehakse enamasti kõpla abil.Teda
kasvatatakse niisutatavatel aladel
Võhma Gümnaasium 2001
Tiiu Uibo
KÕRBETAIMED
SOOLAROHI kuivanud moega okkaline puhmas kasvab Jordaania
liivakõrbes. Teda iseloomustab suur soolataluvus ning veidi
lihakad varred ja soomusjad lehed.
KÕRBEUBA Sturti kõrbeoa kirkad õied on krooniks pärast korralikke vihmu
haljendama löönud Austraalia kõrbetele. Kõrbeoa varred
roomavad mööda maapinda mitmeid meetreid. Enne uut
põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad
ootama, millal uus vihm nad äratab.
Võhma Gümnaasium 2001
KÕRBELIILIA õitseb USA edelaosa kõrbetes märtsist maini. Igal aastal sirgub
pärast vihmasid maaalusest sibulast uus taim. See võib
kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks. Ennemuiste kasutas
Ameerika põlisrahvas nende sibulaid toiduks.
Tiiu Uibo
KÕRBETAIMED
TOONELIILIA kasvab kaljude vahel ja kõvemal pinnasel. Tal on varuainete
kogumiseks maaalune mugulsibul.
VÄIKE KÕRBELIAAN Chichuahua ja Sonora kõrbes (PõhjaAmeerikas) kasvava
tapu seemned idanevad pärast vihmasadusid . Tema pikad
varred keerduvad ümber teiste kõrbetaimede. Külmadel
talvekuudel varre närbuvad ning säilivad vaid juured.Need tapud
kasvavad ka kadakametsades.
Võhma Gümnaasium 2001
NEGEV need astrilaadsete hulka kuuluvad taimed kasvavad ja puhkevad õide
vaid aastatel, kui Negevi kõrbes (Iisraelis) piisavalt sajab.
Taimed kasvavad uhteorgude veeres, sest oru nõlvadel ja
põhjas nad kasvada ei saaks ­ vesi uhuks nad lihtsalt
minema. Nende tugevalt lõhnavad lehed sisaldavad õlisid, mis
peletavad eemale rohusööjaid loomi.
Tiiu Uibo
KÕRBETAIMED
OKOTILJO USA edelaosa kõrbetes kasvav ligemale 10meetriste okkaliste
vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust
kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele
uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele
veripunased õisikud.
VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist
lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri
jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel
lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib
elada tuhat aastat ja kauemgi.
Võhma Gümnaasium 2001
HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all.
Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on
päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid
sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille
Tiiu Uibo
kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad
selle taime lehed täiesti.
KÕRBETAIMED
AGAAV Kulub 20 kni 50 aastat , enne kui ta oma leheroseti keskelt kuni 9 meetri
kõrguse õisikuvarre kasvatab.Tema õisi tolmeldavad nektarit
otsivad nahkhiired. Pärast õitsemist ja viljumist taim sureb.
Ameerika agaav kuulub agaaviliste sugukonda, mille liikmetelt
saadakse magusat mahla joogi pruulimiseks ja kiudu (sisalit)
köite ning muude esemete valmistamiseks.
KIVITAIMI on raske märgata, sest nad on end väga hästi ära peitnud. Säärane
maskeering päästab neid tihti rohusööjate hammaste eest.
Kivitaimed on sukulendid ­ nad varuvad vett oma paksudesse
Võhma Gümnaasium 2001
lehtedesse. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas
kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus
pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehetippudes läbipaistvad
aknad. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari
vahele ilmub üks õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas.
Tiiu Uibo
KÕRBETAIMED
KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et
fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist
toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele
ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel
ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks.
KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu
kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades
enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud
taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid
busmanid tema puitu noolte valmistamiseks.
Võhma Gümnaasium 2001
KÕRBEROOS Kõikjal Aafrika kuivades piirkondades ning Araabia poolsaarel
kivide vahel kasvava sukulendi, kõrberoosi mürgine piimjas
mahl hoiab rohusööjad temast eemale. Heades tingimustes
kasvab kõrberoos üle 2 meetri kõrgeks. Ta võib õitseda ka
kuivaperioodil, siis kui oksad on raagus.
Tiiu Uibo
KÕRBETAIMED
DOLLARKAKTUS on üks kaunemaid kaktuseliike, mis on väljasuremisohus nagu
ka mitmed teised kõrbetaimed, mida inimesed loodusest
vastutustundetult koguvad, hoolimata sellest, et neid paljundatakse
ja müüakse ka poodides. Dollarkaktus kasvab USA lõunaosas ning
PõhjaMehhikos kivistes ja liivastes põõsastikes.
MESKALIKAKTUS sisaldab narkootilist ainet meskaliini. Seda kaktust tundsid ja
korjasid juba Mehhiko iidsed elanikud asteegid. Nad sõid neid
taimi nii toorelt kui ka kuivatatult või pruulisid nägemusi tekitavat
jooki. Kaktuselt lõigati ära vaid ülemine osa, nii et taim uuenes
pidevalt. Tänapäeval on nende kogumine USAs ja Mehhikos
keelatud.
Võhma Gümnaasium 2001
SAGUAARO kasvab üle 12 meetri kõrguseks. Tal on lai ja maadligi juurestik vee
hankimiseks ning sügavale ulatuvad juured maasse
kinnitumiseks. Saguaarokaktus on koduks paljudele erinevatele
loomadele. Ta kasvab väga aeglaselt: ühe haru sirgumiseks kulub
üle 40 aasta. Neid piirkondi, mida päike kõige rohkem kõrvetab,
Tiiu Uibo
katab tunduvalt paksem vahakiht kui ülejäänud taime. Saguaaro
puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett.
KÕRBETAIMED
PIIMALILLED meenbutavad kaktusi, olemata nendega siiski sugulased.
Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel
kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas
veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad
veevarusid lihakatesse vartesse.
VIIGIKAKTUSED on ühed kõige paremini tuntud kaktused ning neid
kasvatatakse kõikjal üle maailma. See Texasest pärit viigikaktus
on USA lõunaosas populaarne aiataim. Ta sätib oma lehetaolisi
varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid kõige vähem tabaks.
Nõnda väldib taim ülekuumenemist.
Võhma Gümnaasium 2001
DATLIPALMID on Aafrika ja Araabia kõrbete elanike tähtsaim taim.Et datlid
kasvavad üksnes emaspuudel, on istandikus vaid üksikud
isaspuud õietolmu tootmiseks.Datlipalmid elavad kuni 200 ­
aastaseks. Datlid on väga toitvad ning säilivad riknemata.
Tiiu Uibo
Datlikobar
KÕRBETAIMED
TÄÄKLIILIA (Yucca) igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekond agaaviliste
sugukonnast (umbes 40 liiki). Tüvi kuni 12 meetrit
kõrge või seda polegi. Valged, kreemikad või
violetjad öösiti lõhnavad õied asetsevad suurtes
pööristes või kobarates. Vili võib olla mõnel liigil
marjataoline ja söödav. Lehtedest saadakse kiudu,
millest valmistatakse köit, matte ja jõupaberit.
Paljusid liike kasvatatakse ka ilutaimena.
Võhma Gümnaasium 2001
Tiiu Uibo