Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pingviinlased (0)

1 Hindamata
Punktid

Pingviinlased
Toomas Rüütel
Kes nad on?
Lennuvõimetud  veelinnud
Elavad enamjaolt Antarktikas
6 perekonda
17(20) liiki
2 välja surnud liiki
(Waitaha pingviin, 
Cathami pingviin)
Liigid
Keiserpingviin  on kõige suurem pingviinlane (90-
120 cm; 20-45 kg)
Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm)
Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg)
Kääbuspingviinid, Aafrika  pingviinid  elavad 
soojas
Adeelia pingviinid on kõige  arvukam  pingviiniliik
Keiserpingviin
Kääbuspingviin
Pingviinilised on…
... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga
... voolujoonelise  kehaga , mida katavad soomusjad 
kattesuled, mille all on paks udusule kiht
... sarnase  välimusega : seljasulestik on must, 
kõhusulestik valge
… täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha 
rasvakihiga
… väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates 
(kuni miljon isendit)
Liikumine
Maismaal paterdavad taarudes
Tihti komistavad, kuid olles sellega  harjunud
viskavad nad end  kõhuli , et liuelda
Ujumiseks  on nende tiivad loivakujulised
Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks
Head sukeldujad (45 m)
Ujumise kiirus kuni 40 km/h
Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure 
kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval 
täpselt  jalgadele .
Vaenlased, toit
Vaenlased
Suur-änn
Merileopard
Toit
Kalmaarid , kalad, 
vähilised
Paljunemine
Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad 
ühte paarilist mitu aastat
Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise 
peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku 
sulgi
Munevad  1-3 muna, seejärel emane läheb ära
Isane  sätib muna jalgadele ja katab selle erilise 
kotja nahakurruga, mis hoiab muna soojas
Isane haub muna 64 päeva, seejuures ei söö ega 
liigu
Emane tuleb tagasi muna koorumise ajaks ja alles 
siis võib isane endalesööki  otsima  minna
Tänan  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Kes nad on?
  • Liigid
  • Slide 4
  • Pingviinilised on…
  • Liikumine
  • Vaenlased, toit
  • Paljunemine
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Pingviinlased #1 Pingviinlased #2 Pingviinlased #3 Pingviinlased #4 Pingviinlased #5 Pingviinlased #6 Pingviinlased #7 Pingviinlased #8 Pingviinlased #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toomas_R Õppematerjali autor
Pingviinid on kõige paremini veeselamiseks kohastunud lennuvõimetud linnud.

Sarnased õppematerjalid

Pingviin
2
doc

Pingviin

Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur ­20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema

Geograafia
Pingviin
1
doc

Pingviin

Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased ­ seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse.

Geograafia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun